Tallinn võib luua munitsipaalprügiveofirma ({{commentsTotal}})

{{1489756920000 | amCalendar}}

Prügifirma Ragn-Sells lõpetab juunist lepingu Tallinna Jäätmekeskusega, sest linnavalitsus keeldus prügiveo hinna tõstmisest. Abilinnapea Taavi Aas ei välista linnaprügiveoettevõtte loomist.

Prügiveofirma Ragn-Sells andis neljapäeval teada, et ütleb ühepoolselt prügiveolepingu linnaga üles. Tallinna tegevlinnapea Taavi Aas leiab nüüd, et Tallinn võiks asuda uue hankija otsimise asemel hoopis oma prügiveoettevõtet looma põhjendusel, et jäätmekeskus, kuhu prügi kokku veetakse, juba on munitsipaalomanduses.

"Meil on täna juba jäätmekeskus ettevõttena olemas. Üks variant võib olla tõesti see, et me lähmegi seda teed. Me oleme korduvalt pöördunud riigikogu poole, et seadust muudetaks, sest nö vabaturumajandus selles valdkonnas hästi ei tööta tegelikult. Kui tõesti on olukord, et seadust ei võeta muuta, siis ühe variandina kindlasti kaalume seda, et linn ise võtab kogu selle majandamise enda peale," selgitas Taavi Aas ERR-i raadiouudistele.

Aas tõdes, et munitsipaalprügiveofirma rajamine võib aega võtta, kuid sellisel juhul saab üleminekuperioodiks korraldada vahehankeid ajutise vedaja leidmiseks.

"Täna on kõik need variandid kaalumisel ja tegelikult selle hinna juurdeküsimisega puutusid kokku ka Pirita elanikud, kus ei ole mitte Ragn-Sells see käitleja, vaid Keskkonnateenused, aga täpselt samamoodi tegelikult hakkasid nad hinda juurde küsima," põhjendas Aas, miks linn tõsiselt munitsipaalettevõtte rajamist kaalub.

"Ma arvan, et tänapäeva maailmas ei ole see võimatu, et soetada tehnika ja sellega ise tegelema hakata. Ma pooldan toimivat lahendust ja kui see lahendus on munitsipaalettevõtte loomine, mis mulle täna tundub, et see niimoodi on, siis kahtlemata ma seda ka pooldan," ütles Aas.

Sarapuu sõnul nõudis ettevõte hinnatõusu

Ragn Sells tõi lepingu ülesütlemise põhjusena esile töömahu, kütusehindade ja palkade kasvu. Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuu kinnitusel nõudis Ragn-Sells 50-protsendilist hinnatõusu, millega linn ei saa nõustuda, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Peamine põhjus on see, et vedajad soovivad vabaturgu. See võitlus käib praegu väga teravalt selle vahel, et nendel on mugav ja osadel poliitikutel, kes neid toetavad, on vaja, et oleks vabaturg, aga Tallinna linn on loonud oma jäätmekeskuse ja soovib korraldatud jäätmevedu - vot selle vahel käib tohutu võitlus, valimata vahendeid," rääkis Sarapuu.

Ragn-Sellsi juhatuse esimees Rain Vääna ütles, et ettevõte on kesklinnas töötanud üle aasta kahjumlikult. Ta ei mõista, miks linn peab ülejõukäivaks näiteks 40 sendi lisandumist 800-liitrise konteineri praegusele 4.50-eurosele tühjendamishinnale, eriti olukorras, kus linn võtab iga arve pealt tasu oma taskusse.

"Klassikaline korraldatud jäätmeveo süsteem ei kehti, sest linn on oma vahekeha juurde teinud ja tegeleb vahendustegevusega. Mida see tarbija jaoks tähendab ja millest ta tõenäoliselt ei ole aru saanud, on see, et näiteks kui meie saame 240-liitrise konteineri tühjendamise eest 1.26 eurot linna käest, siis linn tarbja käest küsib 2.15. Siin võib igaüks arvutada, kui suur on linna vahendusteenus," selgitas Vääna.

Sarapuu ütles, et eelmistele hangetele tehti meelega alapakkumisi ja seda kari püütakse uue hanke ettevalmistamisel vältida. "See tuleb kiirendatud korras, läbirääkimiste teel. Vaatame selgelt, kes ja kuidas selle tööga hakkama saab ja kui muudmoodi ei tule, siis teeb selle töö ära jäätmekeskus," sõnas ta.

Kesklinna elanikud prügivedaja vahetumisel prügisse uppuma ei hakka, lubas abilinnapea.

Ragn-Sells teeb uuele hankele, mis toimub juba avatud turu tingimustes, kindlasti oma pakkumise.

Reedel teatas keskkonnainspektsioon, et on alustanud Nõmmel uue jäätmevedaja Baltic Waste Managementi suhtes väärteomenetlust, sest ettevõttel puudub selles piirkonnas jäätmeluba.

 

Toimetaja: Merilin Pärli, Merili Nael, Marju Kaasik



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: