Liive: Jordaania-projekt jõudis sinna, kuhu pidi jõudma ({{commentsTotal}})

Sandor Liive
Sandor Liive Autor/allikas: ERR

Eesti Energia eksjuhi Sandor Liive sõnul jõudis Jordaania-projekt jõudis eduka lõpuni ning see on suur saavutus.

"[See projekt] on väga hästi jõudnud sinna, kuhu pidi jõudma," kinnitas Liive ERR-ile. "See, et see projekt jõudis eduka lõpuni ja reaalne ehitus hakkab pihta, on väga suur saavutus."

Küsimusele, kuidas ta hindab Eesti Energia otsust jääda osaliseks ka Jordaaniasse elektrijaama rajamise projektis ning kui riskantne see investeering on, vastas Liive, ei sooviks tehingu tingimusi kommenteerida.

"Ma olen kaks ja pool aastat Eesti Energiast eemal olnud. /.../ Iga projekti puhul on omad riskid, aga neid numbreid ma ei kommenteeriks," ütles ta. Samas lisas Liive, et projektiga on seotud väga tugevad investorid.

"Mul on tegelikult väga hea meel, et see projekt jõudis positiivse lõpuni, ning ma tahaksin tänada kõiki, kes on sellesse panustanud."

Lepik: Jordaania-tehing on kõva sõna, kuigi lõppkokkuvõtteid veel teha ei saa

Investor ja majandusekspert Kristjan Lepik kommenteeris, et kuna Eesti Energia jääb Jordaania projekti edasi, ei saa veel lõppkokkuvõtteid teha, kuid eile avaldatud tehing on väga kõva sõna.

"Eesti teadmised pöörati rahaks. /.../ Selle projekti tootlus pole ainult rahaline, vaid see võib-olla ka võimalus edasiseks," selgitas Lepik.

"Eestil on põlevkivi osas unikaalne kompetents. Kui hoida seda ainult Eestis, on võimalused piiratud. Uute lahenduste puhul on alati olemas võimalused ebaõnnestumiseks ning sellega tuleb leppida, kuid antud juhul on positiivne, et seda tarkust on viidud välismaale," ütles ta.

"iga investeering on riskantne, aga sageli on riskantsem kõige varajasem faas. [Jordaanias] alustada oli päris suur risk, aga antud juhul tundub, et see õigustas ennast. Mida hilisemasse faasi me liigume ja mida lähemal oleme tehase käigushoidmisele, seda väiksemaks läheb risk, kuid seda väiksemaks läheb ka tulu võimalus."

Eesti Energia investeerib eilse tehinguga saadud raha Jordaaniasse tagasi

Eesti Energia avaldas eile, et müüs lõviosa oma Jordaania-arendusest, teenides tagasi senised investeeringud 30,6 miljoni euro ulatuses ja saades lisaks 19,8 miljonit dollarit kasumit.

Samas investeerib Eesti Energia Jordaania põlevkivielektrijaama rajamiseks loodud ettevõttesse kolme aasta jooksul 52,5 miljonit dollarit, vahendas BNS. "Uut raha" Eesti Energia Jordaania elektrijaama ehitusperioodil sisse ei pane. Selle tehingu järgi kuulub Eesti Energiale jaamast kümnendik.

554 MW brutovõimsusega põlevkivielektrijaama ja -karjäärimaksumuseks kujuneb 2,1 miljardit dollarit. 1,6 miljardit laenatakse Hiina suurpankadelt. Kokku investeerivad omanikud ettevõttesse 528 miljonit dollarit omakapitali.

Eesti Energia juht Hando Sutter kinnitas eile õhtul "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et ettevõttele alles jäänud tüki rahaline väärtus on tänase seisuga 50 miljonit dollarit.

"Kui jaam hakkab tööle ja hakkab tootma rahavoogu, siis seda väärtust saab arvutada rahavoo põhiselt ja see võib olla oluliselt kõrgem," lisas ta. Tulevikus plaanib Eesti Energia projektist täielikult väljuda.

Attarat Power Company põlevkivielektrijaamast hakkab energiat ostma Jordaania riiklik energiafirma National Electric Power Corporation 30-aastase fikseeritud lepingu alusel.

Kokku 2,1 miljardi dollari suurune projekt on senini suurim ühekordne investeering Jordaaniasse.

Toimetaja: Oliver Kahu



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

Gumbet, Tyrgi.Gumbet, Tyrgi.
Türgit ja Kreeka saari raputanud maavärinas hukkus vähemalt kaks inimest

Türgi edelaosa rannikupiirkonda ja lähedalasuvaid Kreeka saari raputas neljapäeval maavärin magnituudiga 6,7, milles jättis elu vähemalt kaks inimest, teatasid kohalikud võimuesindajad ja meedia.

Uuendatud: 14:58 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

FC Flora - FC LevadiaFC Flora - FC Levadia
TÄNA OTSE | A. Le Coq Arenal kohtuvad Levadia ja Trans

Täna algusega kell 19.25 algab ETV2 vahendusel jalgpalli Premium liiga mäng Tallinna Levadia - Narva Trans. Kohtumist kommenteerivad Tarmo Tiisler ja Jan Harend, stuudios on Alvar Tiisler.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema