Liive: Jordaania-projekt jõudis sinna, kuhu pidi jõudma ({{commentsTotal}})

Sandor Liive
Sandor Liive Autor/allikas: ERR

Eesti Energia eksjuhi Sandor Liive sõnul jõudis Jordaania-projekt jõudis eduka lõpuni ning see on suur saavutus.

"[See projekt] on väga hästi jõudnud sinna, kuhu pidi jõudma," kinnitas Liive ERR-ile. "See, et see projekt jõudis eduka lõpuni ja reaalne ehitus hakkab pihta, on väga suur saavutus."

Küsimusele, kuidas ta hindab Eesti Energia otsust jääda osaliseks ka Jordaaniasse elektrijaama rajamise projektis ning kui riskantne see investeering on, vastas Liive, ei sooviks tehingu tingimusi kommenteerida.

"Ma olen kaks ja pool aastat Eesti Energiast eemal olnud. /.../ Iga projekti puhul on omad riskid, aga neid numbreid ma ei kommenteeriks," ütles ta. Samas lisas Liive, et projektiga on seotud väga tugevad investorid.

"Mul on tegelikult väga hea meel, et see projekt jõudis positiivse lõpuni, ning ma tahaksin tänada kõiki, kes on sellesse panustanud."

Lepik: Jordaania-tehing on kõva sõna, kuigi lõppkokkuvõtteid veel teha ei saa

Investor ja majandusekspert Kristjan Lepik kommenteeris, et kuna Eesti Energia jääb Jordaania projekti edasi, ei saa veel lõppkokkuvõtteid teha, kuid eile avaldatud tehing on väga kõva sõna.

"Eesti teadmised pöörati rahaks. /.../ Selle projekti tootlus pole ainult rahaline, vaid see võib-olla ka võimalus edasiseks," selgitas Lepik.

"Eestil on põlevkivi osas unikaalne kompetents. Kui hoida seda ainult Eestis, on võimalused piiratud. Uute lahenduste puhul on alati olemas võimalused ebaõnnestumiseks ning sellega tuleb leppida, kuid antud juhul on positiivne, et seda tarkust on viidud välismaale," ütles ta.

"iga investeering on riskantne, aga sageli on riskantsem kõige varajasem faas. [Jordaanias] alustada oli päris suur risk, aga antud juhul tundub, et see õigustas ennast. Mida hilisemasse faasi me liigume ja mida lähemal oleme tehase käigushoidmisele, seda väiksemaks läheb risk, kuid seda väiksemaks läheb ka tulu võimalus."

Eesti Energia investeerib eilse tehinguga saadud raha Jordaaniasse tagasi

Eesti Energia avaldas eile, et müüs lõviosa oma Jordaania-arendusest, teenides tagasi senised investeeringud 30,6 miljoni euro ulatuses ja saades lisaks 19,8 miljonit dollarit kasumit.

Samas investeerib Eesti Energia Jordaania põlevkivielektrijaama rajamiseks loodud ettevõttesse kolme aasta jooksul 52,5 miljonit dollarit, vahendas BNS. "Uut raha" Eesti Energia Jordaania elektrijaama ehitusperioodil sisse ei pane. Selle tehingu järgi kuulub Eesti Energiale jaamast kümnendik.

554 MW brutovõimsusega põlevkivielektrijaama ja -karjäärimaksumuseks kujuneb 2,1 miljardit dollarit. 1,6 miljardit laenatakse Hiina suurpankadelt. Kokku investeerivad omanikud ettevõttesse 528 miljonit dollarit omakapitali.

Eesti Energia juht Hando Sutter kinnitas eile õhtul "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et ettevõttele alles jäänud tüki rahaline väärtus on tänase seisuga 50 miljonit dollarit.

"Kui jaam hakkab tööle ja hakkab tootma rahavoogu, siis seda väärtust saab arvutada rahavoo põhiselt ja see võib olla oluliselt kõrgem," lisas ta. Tulevikus plaanib Eesti Energia projektist täielikult väljuda.

Attarat Power Company põlevkivielektrijaamast hakkab energiat ostma Jordaania riiklik energiafirma National Electric Power Corporation 30-aastase fikseeritud lepingu alusel.

Kokku 2,1 miljardi dollari suurune projekt on senini suurim ühekordne investeering Jordaaniasse.

Toimetaja: Oliver Kahu



Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: