Meditsiinitöötajad esitasid kollektiivlepingu sõlmimiseks kaks nõudmist ({{commentsTotal}})

Meditsiinitöötajate kollektiivlepe ei saa tõenäoliselt lähinädalatel allkirju. Tervishoiu töötajad esitasid reedel tervise- ja tööministri Jevgeni Ossinovskiga kohtudes kaks nõudmist, mis peaksid olema enne kollektiivlepingule allakirjutamist täidetud. Kui nii ei lähe, pole välistatud meditsiinitöötajate streik.

Eesti Arstide Liidu peasekretär Katrin Rehemaa ütles vahetult pärast reedest kohtumist "Aktuaalsele kaamerale", et kollektiivlepingu sõlmimiseks on seis endiselt keeruline.

Lepingu sõlmimist on seni takistanud tervishoiutöötajate nõudmine saada tervishoidu raviraha juurde. Neljapäeval jõuti valitsuse kabinetiistungil põhimõttelisele otsusele, et raha on juurde vaja, kuid detailideni ei jõutud.

Rehemaa sõnul olid neil suuremad lootused.

"Missuguste ettepanekutega minister valitsuses käis, ei ole endiselt meil täpselt teada ja meiega seda arutatud ei ole. Väidetavalt ei ole kogu valitsus ühte meelt, kas neid avalikustada ja mis hetkel neid avalikustada," rääkis Rehemaa.

Kuna konkreetsed summad, mis tervishoidu juurde võiksid tulla, ja raha katteallikad ei ole endiselt paigas, ei ole tervishoiutöötajad nõus kollektiivlepingule alla kirjutama.

Minister Ossinovski ütles, et neljapäeval tehti esimest korda selge otsus, et raha on juurde vaja ja mitte süsteemist seest. Kust raha leida, seda hakkab valitsus konkreetselt arutama riigieelarvestrateegia läbirääkimistel aprilli esimeses pooles.

"Mõistetavalt on erinevatel osapooltel, sealhulgas sotsiaalministeeriumil ja rahandusministeeriumil detailidest natuke erinev nägemus, millise valemi alusel tulubaasi laiendamist teha. Seda me töökorras veel arutame, aga iseenest see on vähem oluline kui kinnitus, et lisaraha tervishoidu tuleb ja tulubaas saab olema laiem," rääkis minister.

Tervishoiutöötajatel on teinegi tingimus. Nimelt soovivad nad, et järgmisel nädalal kogunev Haigekassa nõukogu suunaks reservis olevad meditsiinitöötajatele palgatõusuks mõeldud 23 miljonit ka reaalselt selle aasta palgatõusuks.

"Ma usun, et leiame ühise meele ka selles osas, mis kuupäevast need palgad tõusevad. Palganumbrite osas tegelikult vaidlust ei ole ja raha selleks on ka olemas," kinnitas Ossinovski.

Kui neid kahte tingimust ei täideta, ei saa Katrin Rehemaa sõnul kinnitada, et töörahu säilib ehk streik ei ole välistatud. Samas aga kinnitas ta, et praegu võetakse päev korraga ja loodetakse siiski, et tingimused täidetakse.

Tervishoiukulude korrastamiseks leppis valitsus neljapäeval kokku ka põhimõttes, et tulevikus hakkab Haigekassa vastutama kõigi tervishoiukulude eest. See hõlmab sadat miljonit eurot.

Ossinovski sõnul vähendaks see tervishoiusüsteemi killustatust. Valitsus ei jõudnud aga kokkuleppele, kust leida tervishoiusüsteemi puuduolevad 200 miljonit eurot. See otsustatakse aprillis.

 

Toimetaja: Merili Nael



SaatevigadSaatevigad
Vaata "Pealtnägija" lõppenud hooaja naljakamaid apsakaid

Sel nädalal pani ETV uuriva ajakirjanduse lipulaev "Pealtnägija" oma hooajale punkti, et juba sügisel jälle teleekraanil tagasi olla.

Eurod.Eurod.
Ülevaade: viimaste aastate palgatõusud avalikus sektoris

Riigieelarve strateegia näeb ette, et eeloleva nelja aastaga tõuseb keskvalitsuse töötajate palk 2,5 protsenti, kuid Isamaa ja Res Publica Liidu esimehevahetuse järel on tekkinud võimalus, et see jääb ära. Viimati kerkis riigiasutuste palk valitsuse otsusega aastal 2015.