Liit: teekasutustasu mõjutab enim väiksema massiga veokeid ({{commentsTotal}})

Valitsuskabineti heakskiidu saanud veokite teekasutustasu kehtestamine kergitab märgatavalt Eesti autovedajate maksukulusid, kuid sunnib samas ka välismaiseid vedajaid Eesti teede kasutamise eest maksma. Autoettevõtete Liidu hinnangul mõjutab maks enim väiksema massiga veokeid.

Veoautole täismassiga 3,5-12 tonni on päevaseks tasumääraks eelnõu kohaselt kavas kehtestada üheksa eurot ning aastaseks tasumääraks kuni 500 eurot. Üle 12-tonnise massiga veoauto määrad on vastavalt 10-12 eurot ja 600-1300 eurot, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Autoettevõtete Liidu hinnangul polnud aga eelmise aasta lõpus, kui majandusminister Kadri Simson eelnõu kooskõlastusringile saatis, n-ö väiksemate veoautode maksustamisest juttugi.

"Küsisime Euroopa Komisjoni käest luba sellise erandi rakendamiseks, aga Komisjoni ei veennud meie argumendid. Seetõttu tuleb teekasustasu ka alates 3,5 tonnist," selgitas majandusministeeriumi teedeosakonna teedetalituse juhataja Lauri Künnapuu.

Autoettevõete Liidu juhi Villem Tori sõnul kasutatakse väiksema täismassiga veoautosid tihti vaid Eesti-sisetel vedudel. Just sellistele vedajatele olekski olnud erisus mõeldud.

"Teekasutustasu rakendamine mõjutab neid kõige enam, sest nemad maksavad sisuliselt ikkagi aastamaksu, välisriiki tööle minevad vedajad maksvad seda ainult siis, kui nad riiki sisse tulevad. Paljud riigid Euroopa Liidus on sisevedajatele rakendanud teatud soodustusi, et see maks ei oleks võimalikult koormav," rääkis Tori.

Uus maks tõstab oluliselt auto kulusid, nentis Tori. Näiteks 52-tonnise täismassiga raskeveok maksab maksudena aastas ligi 50 000 eurot, sellest 44 tuhat moodustab aktsiis.

"See summa hakkab muutuma vedajale juba äärmiselt koormavaks ja teatud mõttes võib tekkida isegi kahtlus selles osas, et sellisest maksust hakatakse kõrvale hiilima," arvas Tori.

Künnapuu sõnul on aga näiteks üle 12-tonnise massiga auto Eesti tasumäärad võrreldavad naaberriikide omadega.

"Lätis on näiteks kasutustasu määr sarnastele veokitele 450-800 eurot, Leedus 750-1050 eurot. Eesti on põhimõtteliselt Leeduga samas suurusjärgus," ütles Künnapuu.

Tori lisas veel, et üldiselt olid meie autottevõtted maksu kehtestamise poolt. Nüüd peavad välismaised vedajad vähemalt Eesti teede kasutamise eest maksma hakkama.

Transporditaristu korrashoiuks mõeldud maks hakkab kehtima järgmisest aastast.

Toimetaja: Merili Nael



Parvlaev Soela.Parvlaev Soela.
Fotod: mais alustab saarte vahel sõitu uus parvlaev Soela

Baltic Workboatsi laevatehases spetsiaalselt Saaremaa ja Hiiumaa vaheliseks laevaühenduseks ehitatud parvlaev Soela sai valmis veidi enne tähtaega ja läheb liinile 1. maist.

Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.
Ühe minuti loeng: kuidas on seotud keel, kultuur ja värvid?

Värvid ümbritsevad meid kõikjal. Igal asjal on oma värv – merel, murul, taeval, lilledel ning kõik tehislikud objektid meie ümber on värvilised. Värve ei saa objektist lahutada ja vaadata ainult värvi ennast. See on asjaolu, mis muudab lastele värvisõnade omandamise raskeks, märgib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.

BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.