Tuski nõunik: Eesti saab eesistumise ajal EL-i kaitsepoliitikasse panustada ({{commentsTotal}})

Eesti eesistumise peateemaks Euroopa Liidus võiks olla Euroopa Kaitseliidu ehk ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika idee vedamine, selline ettepanek jäi kõlama Urmas Paeti kokkukutsutud konverentsil Tallinnas.

Riigi kaitset ei saa jagada tükkideks NATO ja Euroopa Liidu vahel, ütles kaitseväe juhataja astäitja, brigaadikindral Indrek Sirel. Euroopa Kaitseliidu loomise ideed põhjendas Sirel sellega, et Eesti sõdurid osalevad Euroopa Liidu sõjalistel operatsioonidel näiteks Malis ja Euroopa Liidu lahingugruppides, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Meie kindel soov ja tahe - ja see on Euroopa Kaitseliidu resolutsioonis välja toodud - on see, et Euroopa Liidu lahingugruppide kasutamine peab muutuma efektiivsemaks. Lõpuks peaks olema välja töötatud ka selge mehhanism, kuidas neid kasutada, siis kui neid on vaja," rääkis Sirel.

Konverentsil toodi välja mõte, et Eesti võiks peagi Euroopa Liidu eesistujaks saades võtta oma südameasjaks Euroopa kaitse idee vedamise.

Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tuski välispoliitika nõuandja Riina Kionka ütles, et Euroopa poliitika on nagu jalgpall - palli söödetakse ühelt riigilt teisele. Julgeolek on aga praegu tähelepanu keskmes ning julgeolekupoliitika algusfaasis, mil seda saab palju mõjutada. See annab Eestile võimaluse olla ideede generaatoriks.

"Nagu Urmas Paet ütles, on Eesti kompaktne riik, mitte väike riik. Suured ja väikesed riigid saavad panustada oma ideedega ning julgeoleku- ja kaitsepoliitika areng on praegu täpselt selles faasis. Nii et ma arvan, et see eesistumine on Eesti jaoks suurepärane võimalus siia panustada," rääkis Kionka.

Euroopa Poliitikauuringute Keskuse osakonnajuhataja Steven Blockmans lisas, et tuleb arvestada NATO muutumisega USA ja Türgi poliitiliste arengute valguses. Blockmans pakkus välja, millised riigid hakkaks Euroopa Liidus kaitsepoliitikat vedama.

"Saksamaa hakkab. Aga muidugi peab ta seda tegema koostöös teistega. Saksamaa on Euroopa Liidu kaalukaim riik nii rahaliselt kui ka poliitiliselt ja tal on vaja oma sõjaväge moderniseerida. Tulenevalt ajaloolisest pärandist saab ta seda teha ainult koostöös teistega. NATO-s sakslased ei kamanda, kuid Euroopa Liidus võivad nad küünarnukke kasutada," rääkis Blockmans.

Tema hinnangul peaks Prantsusmaa, kes on pärast Suurbritannia lahkumist Euroopa Liidu ainus tuumariik, Saksamaad selles ürituses toetama.

Blockmans on aga kindel, et Euroopa sõjaväge ei tule, sest liikmesriikide parlamendid ei anna Brüsselile kunagi voli oma elude ja kaitse-eelarvete üle.

Toimetaja: Merili Nael



Parvlaev Soela.Parvlaev Soela.
Fotod: mais alustab saarte vahel sõitu uus parvlaev Soela

Baltic Workboatsi laevatehases spetsiaalselt Saaremaa ja Hiiumaa vaheliseks laevaühenduseks ehitatud parvlaev Soela sai valmis veidi enne tähtaega ja läheb liinile 1. maist.

Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.
Ühe minuti loeng: kuidas on seotud keel, kultuur ja värvid?

Värvid ümbritsevad meid kõikjal. Igal asjal on oma värv – merel, murul, taeval, lilledel ning kõik tehislikud objektid meie ümber on värvilised. Värve ei saa objektist lahutada ja vaadata ainult värvi ennast. See on asjaolu, mis muudab lastele värvisõnade omandamise raskeks, märgib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.

BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.