Tuski nõunik: Eesti saab eesistumise ajal EL-i kaitsepoliitikasse panustada ({{commentsTotal}})

Eesti eesistumise peateemaks Euroopa Liidus võiks olla Euroopa Kaitseliidu ehk ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika idee vedamine, selline ettepanek jäi kõlama Urmas Paeti kokkukutsutud konverentsil Tallinnas.

Riigi kaitset ei saa jagada tükkideks NATO ja Euroopa Liidu vahel, ütles kaitseväe juhataja astäitja, brigaadikindral Indrek Sirel. Euroopa Kaitseliidu loomise ideed põhjendas Sirel sellega, et Eesti sõdurid osalevad Euroopa Liidu sõjalistel operatsioonidel näiteks Malis ja Euroopa Liidu lahingugruppides, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Meie kindel soov ja tahe - ja see on Euroopa Kaitseliidu resolutsioonis välja toodud - on see, et Euroopa Liidu lahingugruppide kasutamine peab muutuma efektiivsemaks. Lõpuks peaks olema välja töötatud ka selge mehhanism, kuidas neid kasutada, siis kui neid on vaja," rääkis Sirel.

Konverentsil toodi välja mõte, et Eesti võiks peagi Euroopa Liidu eesistujaks saades võtta oma südameasjaks Euroopa kaitse idee vedamise.

Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tuski välispoliitika nõuandja Riina Kionka ütles, et Euroopa poliitika on nagu jalgpall - palli söödetakse ühelt riigilt teisele. Julgeolek on aga praegu tähelepanu keskmes ning julgeolekupoliitika algusfaasis, mil seda saab palju mõjutada. See annab Eestile võimaluse olla ideede generaatoriks.

"Nagu Urmas Paet ütles, on Eesti kompaktne riik, mitte väike riik. Suured ja väikesed riigid saavad panustada oma ideedega ning julgeoleku- ja kaitsepoliitika areng on praegu täpselt selles faasis. Nii et ma arvan, et see eesistumine on Eesti jaoks suurepärane võimalus siia panustada," rääkis Kionka.

Euroopa Poliitikauuringute Keskuse osakonnajuhataja Steven Blockmans lisas, et tuleb arvestada NATO muutumisega USA ja Türgi poliitiliste arengute valguses. Blockmans pakkus välja, millised riigid hakkaks Euroopa Liidus kaitsepoliitikat vedama.

"Saksamaa hakkab. Aga muidugi peab ta seda tegema koostöös teistega. Saksamaa on Euroopa Liidu kaalukaim riik nii rahaliselt kui ka poliitiliselt ja tal on vaja oma sõjaväge moderniseerida. Tulenevalt ajaloolisest pärandist saab ta seda teha ainult koostöös teistega. NATO-s sakslased ei kamanda, kuid Euroopa Liidus võivad nad küünarnukke kasutada," rääkis Blockmans.

Tema hinnangul peaks Prantsusmaa, kes on pärast Suurbritannia lahkumist Euroopa Liidu ainus tuumariik, Saksamaad selles ürituses toetama.

Blockmans on aga kindel, et Euroopa sõjaväge ei tule, sest liikmesriikide parlamendid ei anna Brüsselile kunagi voli oma elude ja kaitse-eelarvete üle.

Toimetaja: Merili Nael



Steinmeieri Kõne
Frank-Walter Steinmeier.Frank-Walter Steinmeier.
Otseülekanne kolmapäeval: Steinmeier peab kõne Eesti ja Saksamaa suhetest

Teisipäeval Eestisse saabuv Saksamaa president Frank-Walter Steinmeier peab kolmapäeval kõne teemal "Saksamaa ja Eesti – muutlik minevik, ühine tulevik“, millest ERR.ee teeb otseülekande.

Therese JohaugTherese Johaug
Spordiarbitraaž pikendas Johaugi dopingukeeldu

Rahvusvaheline Spordiarbitraaž (CAS) otsustas pikendada Norra murdmaasuusataja Therese Johaugi dopingukeeldu, määrates talle 18-kuulise võistluskeelu.

Uuendatud: 12:53 
Opositsiooni esindajad on trahvide sissetulekuga sidumise vastu

Riigikogu opositsioonierakondade esindajad ei toeta valitsusliidu algatusel justiitsministeeriumis valminud eelnõu, millega raskemate väärtegude puhul sõltuks trahvisumma inimese ametlikust sissetulekust.

Liidukantsler Angela Merkel käis viimati Eestis 2016. aasta augustis.Liidukantsler Angela Merkel käis viimati Eestis 2016. aasta augustis.
Merkel osaleb Tallinnas 29. septembril toimuval tippkohtumisel

Saksamaa liidukantsler Angela Merkel osaleb 29. septembril Tallinnas toimuval Euroopa Liidu digitaalvaldkonna tippkohtumisel.

tamm ja krummtamm ja krumm
Vaata uuesti: Tamm ja Krumm annavad saunale võimaluse

Pühapäeva õhtul Kadrioru roosiaias toimunud presidendi vastuvõttu väisasid ka näitlejad Katariina Tamm ja Piret Krumm, tuues endaga rea humoorikaid sketše.

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.