Fotod: Eestisse jõudis ligi 130 NATO lahingugrupi kaitseväelast ({{commentsTotal}})

Reede õhtul saabus Ämari lennubaasi ligi 130 Ühendkuningriigi kaitseväelast, kes kuuluvad sel kevadel saabuva NATO ligi 1200 sõdurist koosneva lahingugrupi koosseisu.

"Ühendkuningriigi, Prantsuse ja Taani kaitseväelaste osalemine on selgeks märgiks, et alliansi riigid seisavad ühiselt rahu ja vabaduse kaitsel. Siin Eestis kaitsete te kogu NATO-t, mitte ainult Eestit," ütles kaitseminister Margus Tsahkna Ämarisse saabunud brittidele.

Sõdureid olid tervitamas ka Ühendkuningriigi suursaadik Eestis Theresa Bubbear ja 1. jalaväebrigaadi ülem kolonel Veiko-Vello Palm.

Eelnevalt on Eestis teenistusse asunud 80 Ühendkuningriigi kaitseväelast, kes valmistavad koostöös eestlastega ette NATO lahingugrupi isikkoosseisu ja tehnika saabumist.

20. märtsil saabuvad Eestisse ka esimesed lahingugruppi kuuluvad 50 Prantsuse kaitseväelast. Prantslased panustavad NATO lahingugruppi järgneva kaheksa kuu vältel, andes seejärel vastutuse üle taanlastele. Ülejäänud NATO lahingugrupi isikkoosseis ja nende varustus saabub siia lähinädalatel.

NATO 28 liitlasriigi juhid otsustasid möödunud juunis Varssavi tippkohtumisel muutunud julgeolekukeskkonna tõttu paigutada NATO pataljonide lahingugrupid Eestisse, Lätisse, Leetu ja Poola. Eestis paiknema hakkava NATO lahingugrupi juhtriik on Ühendkuningriik, panustavad riigid on Prantsusmaa ja Taani.

Lahingugruppi kuulub ligi 1200 liitlassõdurit. Ühendkuningriik on teatanud, et nende panus lahingugruppi on 800 kaitseväelasega soomusüksus, mille relvastuses on tankid, jalaväe lahingumasinad, liikursuurtükid ja soomukid.

Prantsusmaa on teatanud, et nende panus lahingugruppi on 300 kaitseväelasega üksus, mille relvastuses on tankid, jalaväe lahingumasinad ja soomukid.

Eestit seovad brittide, taanlaste ja prantslastega pikaajalised kaitsealased sidemed ning relvavendlus ühisest osalemisest rahvusvahelisetel sõjalistel operatsioonidel.

Toimetaja: Merili Nael



Pidev intensiivne infovoog ei pruugi pikas perspektiivis kasuks tulla.

Kurdistav infovoog teeb tasahilju pimedaks

Aju plastilisus, tehnika areng ja kiirenev elutempo kuulutab paberraamatute nurka vedelema jätmist ja taskuhäälingute pealtungi. Sisuliselt tähendab aga info nautimise ja mälumise asemel selle õgardlikult kugistamine tasahilju ja vabatahtlikult pimedaks jäämist, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: