Juhan Kivirähk: Vabaerakond ja EKRE pole osanud oma võimalusi ära kasutada ({{commentsTotal}})

Juhan Kivirähk ERR / Ülo Josing
Juhan Kivirähk ERR / Ülo Josing

Vabaerakond ja EKRE pole osanud oma šansse piisavalt hästi ära kasutada, roheliste jõudmine valimiskünniseni ei tohiks aga olla enam mägede taga, kirjutab Turu-uuringute uuringujuht Juhan Kivirähk kommentaariks värskele erakondade toetusuuringule.

Erakondade reitingutabelites valitseb juba aasta algusest vaikelu. Keskerakond naudib pikkade opositsiooniaastate jooksul kogunenud poolehoidu, mis valitsemisvastutuse võtmisega on vaid kinnistunud ega ole tänaseks veel murenema jõudnud hakata. Nende peamise vastasjõu roll kuulub Reformierakonnale, mille toetus opositsioonis on kerkinud suuremaks kui see oli peaministriparteina tegutsedes viimasel paaril aastal keskmiselt.

Ülejäänud parlamendierakonnad ei suuda kahele suurele tõsist konkurentsi pakkuda, vaid jagelevad toetusprotsentide pärast omavahel. Ühelgi neist ei näi hetkel olevat sellist suurt ja kandvat ideed, mis võimaldaks jõudude vahekorda poliitilisel areenil enda kasuks pöörata.

Kaks aastat tagasi toimunud riigikogu valimistel osutusid praegused valitsuserakonnad Isamaa ja Res Publica Liit ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond selgelt kaotajateks, Vabaerakond ja EKRE seevastu võisid juubeldada riigikokku pääsemise üle. 2015. aasta vältel näitasid arvamusuuringud IRL-i ja SDE toetuse kahanemist ning Vabaerakonna ja EKRE tõusu.

Uued parlamendiparteid ei osanud aga oma šansse piisavalt hästi ära kasutada ning 2017. aasta alguseks on kõik neli erakonda jõudnud üsna võrdsesse seisu, konkureerides umbes kümneprotsendise toetuse pärast.

1.-14. märtsini läbi viidud küsitluse tulemuste põhjal püsib erakondade edetabeli tipus endiselt Keskerakond 29 protsendiga, Reformierakonnal on toetajaid 25 protsenti. Sotsiaaldemokraadid on Konservatiivse Rahvaerakonnaga siiski varasemast selgema vahe sisse teinud: SDE poolt hääletaks 11 ja EKRE poolt 8 protsenti valijaist.

Populaarsuspingerea lõppu jäävad Vabaerakond ning Isamaa ja Res Publica Liit seitsme toetusprotsendiga.

Parlamendivälistest erakondadest kogusid Eestimaa Rohelised märtsis kolme protsendi valijate poolehoiu. Veel jaanuaris toetas neid vaid üks protsent valijaist. On oluline märkida, et roheliste toetus on märgatavalt suurem noorte hulgas: kuni 25 aastastest valijatest hääletaks nende poolt 13 protsenti, ülejäänud vanusegruppides aga 1 - 4 protsenti.

Praeguses tempos jätkates ei tohiks Eestimaa Roheliste valimiskünniseni jõudmine enam mägede taga olla. Tänasel päeval avaliku tähelepanu all olev probleemidering pakub igatahes rohelistele soodsaid võimalusi oma toetuse suurendamiseks: inimestele teevad muret Rail Balticu ehitamisega ja maavarade kavandamisega kaasnevad keskkonnakahjud, metsade hävitamine, karusloomafarmid ja muud loodusvaenulikud tegevused. Suurema edu saavutamiseks jääb rohelistel aga puudu tuntud ja karismaatilistest liidritest.

Meie erakondade väline kuvand ongi kujunenud väga liidrikeskseks. Keskerakonna reiting eestlastest valijate seas hakkas kasvama, kui Jüri Ratas võttis erakonna esimehe koha üle Edgar Savisaarelt; Reformierakonna toetus tõusis, kui Taavi Rõivast asendas Hanno Pevkur. Erakonna esimehe isiku põhjal otsustavad paljud valijad partei väärtuste ja eesmärkide üle.
Küllap seepärast peetakse demokraatlikus poliitikas ka enesestmõistetavaks, et pärast ebaõnnestumist valimistel võtab erakonna esimees vastutuse ja astub tagasi – nii nagu talitasid Sven Mikser ja Urmas Reinsalu. Uue juhi valimine 2015. aasta suvel ei pööranud SDE ja IRL-i toetusi siiski tõusule.

Margus Tsahkna käis erakonna esimeheks saades suure aplombiga välja plaani Isamaa 2.0, kuid jäi sellega kahjuks üksi – kogu erakond tema plaanidega kaasa ei tulnud ning täna keegi seda plaani vaevalt et tõsiselt meenutabki. Ka sotside liider Jevgeni Ossinovski näib oma võitlusi rahva tervise nimel pigem üksiku Don Quijotena pidavat – tema sammude olulisust näivad mõistvat küll kõrgharidusega inimesed, keda on sotside valijate seas üle 50 protsendi, mitte aga sotsiaaldemokraatide traditsiooniline elektoraat.

Sarnane hariduslik profiil iseloomustab ka Vabaerakonna valijaid. Rahvakogu välja pakutud Eesti poliitilise kultuuri uuendamise ideede toel poliitikasse tulnud erakonna tegevuseesmärgid on jäänud keskmise valija jaoks pigem mõistetamatuks. Peagi saame näha, kas ja kuidas suudab eelseisev liidrivahetus Vabaerakonna kuvandit muuta.

EKRE on tulnud ja esinenud poliitikas küll väga ühemõtteliselt arusaadavate loosungitega, kuid nende arusaamu jagavate valijate osakaal ongi väikesearvuline.

Tänavune aasta on kohalike volikogude valimise aasta ning kindlasti ei soovi erakonnad praeguse status quo’ga leppida. Küllap erakondade valimiskampaania ettevalmistamisega tegelevad strateegid istuvad praegu veel teadlikult oma kaevikutes vagusi. Kuid ehkki valimised toimuvad alles sügisel, oleks valijate eelistuste muutmiseks juba õige varsti paras aeg oma trumbid lauda lüüa.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

 

Toimetaja: Rain Kooli



Steinmeieri Kõne
Frank-Walter Steinmeier.Frank-Walter Steinmeier.
Otseülekanne kolmapäeval: Steinmeier peab kõne Eesti ja Saksamaa suhetest

Teisipäeval Eestisse saabuv Saksamaa president Frank-Walter Steinmeier peab kolmapäeval kõne teemal "Saksamaa ja Eesti – muutlik minevik, ühine tulevik“, millest ERR.ee teeb otseülekande.

Therese JohaugTherese Johaug
Spordiarbitraaž pikendas Johaugi dopingukeeldu

Rahvusvaheline Spordiarbitraaž (CAS) otsustas pikendada Norra murdmaasuusataja Therese Johaugi dopingukeeldu, määrates talle 18-kuulise võistluskeelu.

Uuendatud: 12:53 
Opositsiooni esindajad on trahvide sissetulekuga sidumise vastu

Riigikogu opositsioonierakondade esindajad ei toeta valitsusliidu algatusel justiitsministeeriumis valminud eelnõu, millega raskemate väärtegude puhul sõltuks trahvisumma inimese ametlikust sissetulekust.

Liidukantsler Angela Merkel käis viimati Eestis 2016. aasta augustis.Liidukantsler Angela Merkel käis viimati Eestis 2016. aasta augustis.
Merkel osaleb Tallinnas 29. septembril toimuval tippkohtumisel

Saksamaa liidukantsler Angela Merkel osaleb 29. septembril Tallinnas toimuval Euroopa Liidu digitaalvaldkonna tippkohtumisel.

tamm ja krummtamm ja krumm
Vaata uuesti: Tamm ja Krumm annavad saunale võimaluse

Pühapäeva õhtul Kadrioru roosiaias toimunud presidendi vastuvõttu väisasid ka näitlejad Katariina Tamm ja Piret Krumm, tuues endaga rea humoorikaid sketše.

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.