Lennufirma: Kärdla liini täituvus langes ilmastikuolude tõttu ({{commentsTotal}})

Transviabaltika piloot.
Transviabaltika piloot. Autor/allikas: TVB

Veebruari ilmastikuolude tõttu jäi Transaviabaltikal teenindamata kolm lendu Tallinn-Kärdla-Tallinn suunal, mistõttu langes ka lennuki täituvus, teatas ettevõte.

Transaviabaltika esindaja Rene Must selgitas, et veebruaris oli ettevõte sunnitud Kärdla lennuväljal valitsevate kehvade ilmastikuolude tõttu tühistama kolm lendu Tallinn-Kärdla-Tallinn suunal. Ühel korral tuli lennukil ka Kärdla lennuvälja kohale jõudes pealinna tagasi pöörduda, sest ilma järsk halvenemine ja nähtavuse kadumine ei võimaldanud lennukil seal maanduda.

Must täpsustas, et lendude ilmastikuoludest tingitud tühistamised Kärdla suunal on ettevõtte peamine murekoht.

Ettevõtte teatel on Kärdla lennuväljale kehtestatud oluliselt rangemad ilmastikust tulenevad miinimumnõuded lennukite maandumiseks. Selle põhjus on lennuväljal puuduv piloote abistav täppismaandumise seade (ILS). Kuressaare lennuväljal, kus on vastavad seadmed paigaldatud, ei esine ka lennuettevõttel ilmastikuoludest tingitud lendude tühistamisi.

"Puuduv täppismaandumise seade põhjustab kahjuks teatud ilmastikuolude korral, nagu tihe ja madal udu, ebamugavusi nii meile lendude teostamisel Kärdlasse kui ka eelkõige lennureisijatele, kes ei saa täie kindlustundega selles lennusuunas lennupiletit endale soetada," ütles Must.

Veebruaris kasutas Transaviabaltika teenindatava Saartelennuliinide lende kokku 1438 reisijat. Kuressaare suunal vastavalt 1009 ja Kärdla suunal 429 lendajat.

Möödunud aasta juunikuu lõpust, mil saartevaheline lennuühendus taastus, kuni detsembrikuuni kasutas Leedu lennuettevõtte Transaviabaltika teenindatava Saartelennuliinidega reisimist 13 067 inimest.

Toimetaja: Merili Nael



SaatevigadSaatevigad
Vaata "Pealtnägija" lõppenud hooaja naljakamaid apsakaid

Sel nädalal pani ETV uuriva ajakirjanduse lipulaev "Pealtnägija" oma hooajale punkti, et juba sügisel jälle teleekraanil tagasi olla.

Eurod.Eurod.
Ülevaade: viimaste aastate palgatõusud avalikus sektoris

Riigieelarve strateegia näeb ette, et eeloleva nelja aastaga tõuseb keskvalitsuse töötajate palk 2,5 protsenti, kuid Isamaa ja Res Publica Liidu esimehevahetuse järel on tekkinud võimalus, et see jääb ära. Viimati kerkis riigiasutuste palk valitsuse otsusega aastal 2015.