Juncker: surmanuhtluse taastamine Türgis on EL-i jaoks punane joon ({{commentsTotal}})

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker.
Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Euroopa Komisjoni juht hoiatas pühapäeval, et surmanuhtluse taastamine Türgis oleks punane joon riigi Euroopa Liidu liitumise kõnelustes.

"Kui surmanuhtlus Türgis taastatakse, siis viiks see läbirääkimiste lõppemiseni," lausus Jean-Claude Juncker päevalehele Bild. Komisjoni juht nimetas sammu punaseks jooneks.

Türgi presidendi Recep Tayyip Erdogani sõnul ootab ta, et parlament kiidab surmanuhtluse taastamise heaks pärast 16. aprillil toimuvat põhiseadusreferendumit, millega tahetakse laiendada riigipea võimutäiust.

Juncker ütles, et kuigi surmanuhtluse taastamine on punane joon, on ta vastu Türgi liitumiskõneluste täielikule peatamisele.

"Pole mitte mingit mõtet üritada rahustada [Erdogani] närve peatades läbirääkimised, mida isegi ei toimu," ütles Juncker.

Türgi tühistas surmanuhtluse 2004. aastal ja EL on korduvalt öelnud, et selle taastamine peataks liitumiskõnelused.

Türgi ministrite sõnul peavad nad reageerima avalikkusele, mis nende hinnangul nõuab surmanuhtluse taastamist juulis toimunud riigipöördekatse korraldajate karistamiseks.

Türgi ja mitme Euroopa riigi vahel puhkes diplomaatiline kriis, kui Saksamaa ja Holland keelasid Türgi ministritel teha nende riigi pinnal kihutustööd referendumi toetuseks.

Vastuseks ähvardas Türgi siseminister Süleyman Soylu hakata saatma iga kuu 15 000 põgenikku EL-i territooriumile. See paneks ohtu Ankara ja Brüsseli vahel mullu sõlmitud rändeleppe, millega pidurdus Türgi ja Egeuse mere kaudu Euroopasse liikunud põgenikevool.

"Türgi ei tagane leppest, isegi kui Erdogan on mulle mitu korda öelnud, et ta tahab seda teha," lausus Juncker. Türgil pole mitte mingit huvi anda kontroll oma piiride üle inimkaubitsejatele ja kurjategijatele, lisas ta.

Toimetaja: Merili Nael, Merilin Pärli

Allikas: AFP-BNS



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: