Urmas Ott: propagandaga vastu vahtimist – Jüri Ratas, kas see ongi te tugi? ({{commentsTotal}})

Urmas Ott.
Urmas Ott. Autor/allikas: erakogu

Sattusin lugema kevadiselt rohelisest naistepäeva Kesknädalast ühte lugu, mis vaatas otsa kohe päris avaleheküljelt. Lugema sundis asjaolu, et nägin antud loos mitu korda sõna Kaitseliit.

Kaitseliitlasena tekkis kohe uudishimu, et mida siis Kesknädal küll nüüd antud struktuurist head kirjutab. Kahjuks miskit head ma välja lugeda ei suutnud, hoopis pettusin ja solvusin.

Peaministrierakonna leht oli otsustanud rünnata Kaitseliidu vabatahtlike loodud blogi propastop.org. Halvustati veebikeskkonda, mille eesmärk on kaasa aidata Eesti turvalisusele inforuumis. Leht süüdistas antud blogi ning selle pidajaid (kaitseliidu vabatahtlikke) demokraatia ohustamises, sõnavabaduse piiramises ja venelaste ahistamises.

Mulle on mõistetamatu, miks ühe Eesti erakonna väljaanne võtab eesmärgiks tunda näiteks muret, miks on Vene propagandakanal Sputnik mustas nimekirjas? Miks võtab Kesknädala toimetus selliste venemeelsete väljaannete eest sõna ning annab võimaluse neil oma veergudel levitada arvamust, et Eestis peetakse Vene meedia vastu sõda, piiratakse sõnavabadust ja survestatakse ajakirjanikke.

Kõige hullem, et kahjustatakse Kaitseliidu mainet ning üritatakse luua sellest struktuurist muljet kui mitteusaldusväärsest organisatsioonist. 

Miskit pole parata, aga kogu seda jama lugedes meenub Keskerakonna koostööprotokoll Ühtse Venemaaga. 

Kahju, et valitsuserakond ei taha seista ühtse Eesti eest, vaid jätkuvalt lõhestab meie ühiskonda. Miks ei pingutata ega aidata kaasa venekeelse kogukonna lõimumisele? Kas tõesti tuleb võimu nimel Tallinnas ja Toompeal rünnata meid, kes me vabatahtlikult oma kodumaa kaitsesse tohutult tunde ja energiat panustame?

Jüri Ratas, külastades äkkõppuses „Okas“ osalenud Võrumaa maleva lahingkompaniid lubasite te meid toetada. Kas siis selline teie toetus ongi?  

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Lugejakiri



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: