Venemaa autojuhid protestivad streigiga riigiteede kasutustasude vastu ({{commentsTotal}})

Venemaa veoautojuhid plaanivad aprillis korraldada üleriigilise streigi, et protestida riigiteede kasutustasu tõstmise vastu. Valitsus järele ei anna ja väidab, et kogutav tasu läheb teede renoveerimiseks, sest asfalt laguneb suurte veokide rataste all.

Venemaal on umbes kuussada tuhat raskeveokit. Enamik neist kuulub eraettevõtjatele. Just nemad kavatsevadki võidelda Venema valitsuse vastu, kes tahab tõsta riigiteede kasutustasu.

"98 protsenti inimestest toetavad meid. Autojuhid on valmis seisma ja seisavad, nad võitlevad lõpuni. Peale selle hakkasid juba sel nädalal meiega liituma suured ja keskmised firmad. Need on firmad, kus on 20-30 autot. Nad panevad uksed kinni ja saadavad inimesed tasustamata puhkustele," rääkis Venemaa veoautojuhtide ühenduse juhatuse liige Sergei Vladimirov.

Protestijate peamine nõue on kaotada poolteist aastat tagasi sisse viidud Platoni süsteem, mis vastutab teede kasutustasu kogumise eest. Alates 15. aprillist on tasu praeguse pooleteise rubla asemel kolm rubla ja kuus kopikat kilomeetri eest ehk umbes viis eurosenti. Võib küll tunduda väike summa, kuid veondus on Venemaal juba praegu kahjumlik. Autojuhtidel tuleb lisaks tulu- ja transpordimaksule tasuda ka kütuseaktsiisi.

"Me rääkisime alguses, kui Platon sisse seati: lisage pigem paar rubla aktsiisile! Sellest piisaks, et ilma Platonita hakkama saama. Aga ei! Tõsteti aktsiisi ja veel seati sisse Platon. Ja aktsiisile ei lisatud mitte kaks, vaid neli rubla, kui ma ei eksi. Neli rubla aktsiisi juurde! Ja me kõik maksame seda. Kuidas inimesed peavad töötama? Kõik läheb kallimaks," rääkis Dagestani veoautojuhtide ühenduse esindaja Rustam Mallamagomedov emotsionaalselt.

Aprilli alguseks planeeritud autovedajate streik võib organisaatorite sõnul mõjutada kõiki Venemaa elanikke.

"Streik kestab vähemalt ühe kuu. Põhjus on lihtne. Me saame aru, et kui me seisame kaks päeva, kaup kauplustes otsa ei saa. Võib-olla ainult kiiresti riknev kaup. Sellepärast see ongi pikk streik," põhjendas Venemaa veoautojuhtide ühenduse esimees Andrei Bažutin.

Valitsus väidab, et lisatasu läheb teede mastaapsele remondile kogu Venemaal. Autojuhid aga jäävad oma arvamuse juurde.

"Sellises majandusolukorras, kuhu meid on aetud, autovedaja töötada ei saa. Ja seda segadust ei tekitanud meie, seda tegi transpordiministeerium," rõhutas Bažutin.

Organisaatorite sõnul on autojuhid valmis ka enamaks kui vaid streik. Ollakse valmis minema miitingutele ja ka blokeerima veokitega teid.

Toimetaja: Merilin Pärli



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: