Esimene IT-firma avas Pärnus oma harukontori ({{commentsTotal}})

Pärnus loodetakse, et esimese tuntud IT-firmana suvituslinnas oma harukontori avanud Proeksperdile järgneb teisigi. 150 töötajaga Proeksperdil töötab Pärnus kuus inimest, aga nende leidmine võttis aega. Firmal on kontor ka Tartus ja Kuressaares.

Proeksperdi harukontor avati 15. veebruaril. Kontori sisustamine osaliselt veel käib, aga kuus inimest juba töötab. Ideele Pärnusse püsiv kontor rajada tuli firma tooteomanik Kunnar Kukk. Kahe aasta eest oli neil Pärnus suvekontor ja sealt sai asi alguse.

"Proeksperdi üks filosoofia on see, et meil on võimalik avada kontoreid linnades, kus me soovime. Tingimuseks on viis inimest. See on Eestis teada ka laiem probleem, et IT-sektorisse on üsna raske häid töötajaid leida, aga siiski tänu sihtotsingule ja avalikule kampaaniale me suutsime need viis inimest leida ja täna on meil ka kuues inimene tööl siin," selgitas Proeksperdi tooteomanik Kunnar Kukk.

Kui valitsus kavandab riigiametite pealinnast väljakolimist niiöelda käsu korras, siis seal see nii ei käinud.

"Meie olime omal initsiatiivil. Mõtlesime, et miks mitte avada kontor ka Eesti ühes parema elukeskkonnaga linnas Pärnus," põhjendas Kukk.

Üks töötaja käis varem Vändrast Tallinnasse tööle.

"Ma umbes kolm aastat tagasi kolisin Vändrasse, sai otsus vastu võetud, et aitab küll linnaelust. Ja kui tekkis võimalus ka Pärnusse kontorisse tulla, siis võtsin kohe otsast kinni. Ikkagi kaks korda lühem tee käia," põhjendas ettevõtte tarkvaraarendaja Priit Rebina.

Kui elukeskkond on hea ja lasteaiakohad olemas, siis näiteks büroopinda, kus oleks kiire internetiühenduse võimalus, tuleb otsida tikutulega. Seda Pärnu probleemi tunnistab ka linnavalitsus, aga uued kontorihooned on valmimas ja ettevõtete huvi suur.

"Uute ettevõtete puhul meil ikkagi igal kuul on mingeid uusi kontakte uute võimaluste osas. Täna küll ühtki nime avaldada veel ei saa, aga mitmed neist ootavad uute kontorihoonete valmimist," kinnitas Pärnu abilinnapea Rainer Aavik.

 

Toimetaja: Merilin Pärli



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: