Peaminister lubas haldusreformiga rahulolematutele tulevikus abi ({{commentsTotal}})

Sauga valda külastanud peaminister Jüri Ratas selgitas Pärnuga liituda soovivate külade elanikele, et valitsus ei saa neid praegu aidata, aga selline võimalus tekib järgmisel aastal.

Tegelikult soovisid peaminister Jüri Ratas ja riigihalduse minister Mihhail Korb kohtuda vaid vallavolikogu liikmetega. Aga vallamaja ette oli kogunenud hulk rahvast, kes peaministrit oodates omavahel ägedalt vaidlesid. Sauga vald on vabatahtlikult ühinenud Tori, Sindi ja Arega, aga Pärnuga piirnevate külade elanikud pole sellega rahul.

Alguses põgusalt rahvaga vestelnud peaminister Ratas ja minister Korb pidasid seejärel üle tunni aja nõu volikogu liikmetega, keda 13 oli kohal kaheksa. Osa rahvast ootas vallamajas.

"Tänasel hetkel me saame tegutseda selle seaduse raames, mis riigikogu on ette andnud. See seaduseraam annab võimalused kohalike omavalitsuste volikogudele. Tõsi on see, et 15. aprillini volikogud saavad oma otsuseid langetada. Valitsus saab hoopis jõulisemalt tegutseda 1. jaanuarist. Kui väga suur hulk inimesi või külade esindajaid valitsuse poole pöörduvad, on see meie jaoks oluline signaal," andis Ratas mõista, et soovi korral on väljapääs võimalik.

Peaminister ütles rahvale, et Eesti on demokraatlik riik ja elanikud on ise endale volikogu liikmed valinud. Saugaga sarnaseid probleeme on Eestis rohkem kui kahekümnes vallas ja haldusreformi seadust menetledes ei osatud neid kahjuks ette näha.

"Mul on hea meel, et vähemalt selle asjaga tegeldakse, et tegeldakse olukorraga, mis on tekkinud seoses haldusreformiga Sauga vallas. See on juba edasiminek. Ja ma tänan ka väga inimesi, kes on tulnud ja oma meelt avaldanud, et nad ei ole nõus volikogu valitud suunaga," ütles Sauga valla elanikust meeleavalduse korraldaja Andres Mõis.

Elanikud tõdesid ka, et kahjuks polnud haldusreform teemaks eelmiste kohalike valimiste ajal, siis olnuks võimalus oma seisukohti kujundada.

Toimetaja: Merilin Pärli



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: