Täiendavad NATO üksused on hakanud Balti riikidesse jõudma ({{commentsTotal}})

NATO allüksused on hakanud Balti riikidesse jõudma. Eelmisel suvel Varssavis leppisid alliansi liikmed kokku, et julgeolekuolukorra tasakaalustamiseks NATO idatiival hakkavad Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas roteeruma 15 riigi sõdurid.

Sel kevadel saabuvad NATO üksused Balti riikidesse. Näiteks Leetu saabusid Saksa sõdurid juba eelmise kuu alguses. Kui kauaks saadavad 15 erinevat riiki oma sõdureid siia, pole paika pandud - vajadus lõpptärmini järele tekib, kui muutub rahvusvaheline olukord, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Vajadus tekib alles siis, kui suhted Venemaaga muutuvad rahulikuks. Kui Minski kokkuleppeid täidetakse, siia haakuvad muudki küsimused. Mingit lõpptähtaega pole olemas, see on määramata," kinnitas Bundestagi kaitsekomisjoni esimees Wolfgang Hellmich.

Saksa Bundestagi kaitsekomisjoni sotsiaaldemokraadist esimees lisab, et NATO otsusest peetakse kinni, seda hoolimata sellest, kes pärast sügisesi valimisi Saksamaal võimule tuleb.

"See ei muuda midagi. Selles küsimuses valitseb Saksa julgeoleku- ja kaitsepoliitikas aastatepikkune järjepidevus. Selle taga on parlamendi suur enamus, selle taga on valitsus," kinnitas Hellmich.

Briti üksused moodustavad väe tuumiku Eestis ja ettevalmistavad jõud on hakanud kohale tulema - 130 sõdurit maandusid Ämaris reedel. Sõdureid on tulnud ka varem, soomustehnika jõuab kohale algaval nädalal.

NATO üksused on väikesearvulised - igas Balti riigis pataljoni lahingugrupp ehk tuhatkond sõdurit, kümmekond tanki pluss jalaväe lahingumasinad ja muu tehnika. Selline jõud pole mõeldud sõjapidamiseks, vaid näitamiseks. Tekib küsimus, kas liitlased mitte ei kavatse kriisi korral oma vägesid ära viia - väikese kontingendi liigutamine käib kiiresti.

"Kohustus on võetud ja pole plaanis vägesid ära viia. Nii kaua, kui NATO peab seda oluliseks missiooniks, jäävad Suurbritannia sõdurid kohale," kinnitas aga Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Tony Lawrence.

Tony Lawrence lisas, et Suurbritannia jaoks on panus Läänemere piirkonnas eriti oluline, eriti pärast Brexitit ning just sellepärast.

"Suurbritannia on alati olnud NATO, eriti alliansi selle regiooni tugev toetaja. Brexiti järel otsustas Suurbritannia valitsus panustada veelgi rohkem NATO-sse, justnagu kompensatsiooniks Euroopa Liidust väljaastumise eest," tõdes Lawrence.

Kriisi korral oleksid NATO pataljonid Balti riikides lihtsasti äralõigatavad. Mõni tuhat sõdurit oma soomustehnikaga võiksid ühel hommikul ärgates avastada, et on siin Läänemere ääres pantvangis. Kuid riigid on võtnud tõsise kohustuse, astunud olulise poliitilise sammu. Sellises olukorras on neil raske tagasi astuda.

"Väga raske on ennustada, mis saab. Et aga üksused on juba siin, et heidutada ja olla eesliinil just kriisi puhuks, siis nad peavad oma kohust täitma," kinnitas Lawrence.

"Selline olukord ei teki ootamatult ega saja taevast alla. Me jälgime väga tähelepanelikult, mis toimub, tugevdame oma jõude, analüüsime olukorda, et arenguid vaenuliku tegevuse suunas kontrolli all hoida," kinnitas ka Bundestagi kaitsekomisjoni esimees Wolfgang Hellmich.

Kui vaadata Läänemere regiooni kaarti, siis Balti riikides asuvad nii NATO õhuturbejõud kui nüüd ka maaväe üksused. Läänemeri on jäetud kaladele ja allveelaevadele. Ometi on kõikide siin regioonis peetud sõdade puhul võitnud see, kes valitseb merd. Erukindral Ants Laaneots ütles, et NATO teeb juba rahuaegseid plaane ümber - mõeldakse ka laevastiku kohalolule Läänemerel. Seda hakkab juhtima NATO merejõudude keskus Northfolkis Suurbritannias.

"On lähiajal ikkagi lootust selle kohta, et Balti merre tuleb alaliselt siin asuv NATO eskaader. Ka praegu on ilmingud ja teated selle kohta, et sel aastal tulevad suured NATO õppused siin. Aga need on ajutised. Meil on vaja, et siin oleks alaline juuresolek," rõhutas erukindral Ants Laaneots.

Laaneots ei usu, et Läänemerele tuuakse püsiv NATO laevastik. Kindlasti ei koondata laevu Soome lahte, mis on selleks liiga väike. Kuid plaanide sepistamine käib.

"Mis sinna tulevad, mis vahendid tulevad? Näiteks ameeriklased plaanivad oma hävitajad aegajalt siia saata AEGIS-süsteemiga - see on raketitõrjesüsteem, kui te olete sellest lugenud või kuulnud," selgitas Laaneots.

Ümber korraldatakse ka Balti riikide õhuturbemissioon õhukaitsevõimekuseks. See tähendaks eskadrilli suuruse üksuse ehk 12 kuni 14 lennuki paigutamist näiteks Ämarisse.

"Mis eeldab seda, et oluliselt suureneb hävituslennukite hulk. Ja kindlasti sellega kaasneb ka vähemalt keskmaa õhutõrjerakettide toomine," selgitas Laaneots.

Ants Laaneots tõmbab tulevikustsenaariumitelt pinget maha: NATO pataljonid Eestis, Lätis ja Leedus ei ärrita Venemaad kuigivõrd, pealegi on idanaabril olulisemad tööd käsil.

"Venemaa ei ärritu selliste tühjade asjade pärast, pealegi olles kaasatud kahte sõjategevusse. Ja teiseks veel seda ka, et järgmisel aastal on presidendivalimised - et nad läheks mingitele suurtele provokatsioonidele, see on enam kui ebatõenäoline," ütles Laaneots.

 

Toimetaja: Merilin Pärli



kommentaar
Priit Pullerits

Pullerits: Šmigun-Vähi dopingusaaga ei ole saanud ammendavat lõpplahendust

Eelmisel nädalal teatas Rahvusvaheline Olümpiakomitee ROK, et kõik 2006. aasta Torino OM-i järeltestid olid puhtad, mistõttu vabanes dopingukahtlustustest ka kahekordne olümpiavõitja Kristina Šmigun-Vähi. Seda ning teisi hiljutisi dopingujuhtumeid kommenteeris Vikerraadio spordisaatele "Spordipühapäev" Postimehe ajakirjanik Priit Pullerits.

err.ee intervjuu
kultuur.err.ee autahvel
Kendrick Lamar

Aasta albumid 2017, tipp-50

ERRi kultuuriportaal valis aasta albumiks Kendrick Lamari albumi "DAMN.". Album on pälvinud rängalt kiidunooli igal pool üle ilma. Teise koha sai sügisel Eestis Rock Cafed väisanud briti popgrupp The xx plaadiga "I See You". Kolmandaks aga tänavune Mercury auhinna võitja Sampha samuti Suurbritanniast.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: