Täiendavad NATO üksused on hakanud Balti riikidesse jõudma ({{commentsTotal}})

NATO allüksused on hakanud Balti riikidesse jõudma. Eelmisel suvel Varssavis leppisid alliansi liikmed kokku, et julgeolekuolukorra tasakaalustamiseks NATO idatiival hakkavad Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas roteeruma 15 riigi sõdurid.

Sel kevadel saabuvad NATO üksused Balti riikidesse. Näiteks Leetu saabusid Saksa sõdurid juba eelmise kuu alguses. Kui kauaks saadavad 15 erinevat riiki oma sõdureid siia, pole paika pandud - vajadus lõpptärmini järele tekib, kui muutub rahvusvaheline olukord, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Vajadus tekib alles siis, kui suhted Venemaaga muutuvad rahulikuks. Kui Minski kokkuleppeid täidetakse, siia haakuvad muudki küsimused. Mingit lõpptähtaega pole olemas, see on määramata," kinnitas Bundestagi kaitsekomisjoni esimees Wolfgang Hellmich.

Saksa Bundestagi kaitsekomisjoni sotsiaaldemokraadist esimees lisab, et NATO otsusest peetakse kinni, seda hoolimata sellest, kes pärast sügisesi valimisi Saksamaal võimule tuleb.

"See ei muuda midagi. Selles küsimuses valitseb Saksa julgeoleku- ja kaitsepoliitikas aastatepikkune järjepidevus. Selle taga on parlamendi suur enamus, selle taga on valitsus," kinnitas Hellmich.

Briti üksused moodustavad väe tuumiku Eestis ja ettevalmistavad jõud on hakanud kohale tulema - 130 sõdurit maandusid Ämaris reedel. Sõdureid on tulnud ka varem, soomustehnika jõuab kohale algaval nädalal.

NATO üksused on väikesearvulised - igas Balti riigis pataljoni lahingugrupp ehk tuhatkond sõdurit, kümmekond tanki pluss jalaväe lahingumasinad ja muu tehnika. Selline jõud pole mõeldud sõjapidamiseks, vaid näitamiseks. Tekib küsimus, kas liitlased mitte ei kavatse kriisi korral oma vägesid ära viia - väikese kontingendi liigutamine käib kiiresti.

"Kohustus on võetud ja pole plaanis vägesid ära viia. Nii kaua, kui NATO peab seda oluliseks missiooniks, jäävad Suurbritannia sõdurid kohale," kinnitas aga Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Tony Lawrence.

Tony Lawrence lisas, et Suurbritannia jaoks on panus Läänemere piirkonnas eriti oluline, eriti pärast Brexitit ning just sellepärast.

"Suurbritannia on alati olnud NATO, eriti alliansi selle regiooni tugev toetaja. Brexiti järel otsustas Suurbritannia valitsus panustada veelgi rohkem NATO-sse, justnagu kompensatsiooniks Euroopa Liidust väljaastumise eest," tõdes Lawrence.

Kriisi korral oleksid NATO pataljonid Balti riikides lihtsasti äralõigatavad. Mõni tuhat sõdurit oma soomustehnikaga võiksid ühel hommikul ärgates avastada, et on siin Läänemere ääres pantvangis. Kuid riigid on võtnud tõsise kohustuse, astunud olulise poliitilise sammu. Sellises olukorras on neil raske tagasi astuda.

"Väga raske on ennustada, mis saab. Et aga üksused on juba siin, et heidutada ja olla eesliinil just kriisi puhuks, siis nad peavad oma kohust täitma," kinnitas Lawrence.

"Selline olukord ei teki ootamatult ega saja taevast alla. Me jälgime väga tähelepanelikult, mis toimub, tugevdame oma jõude, analüüsime olukorda, et arenguid vaenuliku tegevuse suunas kontrolli all hoida," kinnitas ka Bundestagi kaitsekomisjoni esimees Wolfgang Hellmich.

Kui vaadata Läänemere regiooni kaarti, siis Balti riikides asuvad nii NATO õhuturbejõud kui nüüd ka maaväe üksused. Läänemeri on jäetud kaladele ja allveelaevadele. Ometi on kõikide siin regioonis peetud sõdade puhul võitnud see, kes valitseb merd. Erukindral Ants Laaneots ütles, et NATO teeb juba rahuaegseid plaane ümber - mõeldakse ka laevastiku kohalolule Läänemerel. Seda hakkab juhtima NATO merejõudude keskus Northfolkis Suurbritannias.

"On lähiajal ikkagi lootust selle kohta, et Balti merre tuleb alaliselt siin asuv NATO eskaader. Ka praegu on ilmingud ja teated selle kohta, et sel aastal tulevad suured NATO õppused siin. Aga need on ajutised. Meil on vaja, et siin oleks alaline juuresolek," rõhutas erukindral Ants Laaneots.

Laaneots ei usu, et Läänemerele tuuakse püsiv NATO laevastik. Kindlasti ei koondata laevu Soome lahte, mis on selleks liiga väike. Kuid plaanide sepistamine käib.

"Mis sinna tulevad, mis vahendid tulevad? Näiteks ameeriklased plaanivad oma hävitajad aegajalt siia saata AEGIS-süsteemiga - see on raketitõrjesüsteem, kui te olete sellest lugenud või kuulnud," selgitas Laaneots.

Ümber korraldatakse ka Balti riikide õhuturbemissioon õhukaitsevõimekuseks. See tähendaks eskadrilli suuruse üksuse ehk 12 kuni 14 lennuki paigutamist näiteks Ämarisse.

"Mis eeldab seda, et oluliselt suureneb hävituslennukite hulk. Ja kindlasti sellega kaasneb ka vähemalt keskmaa õhutõrjerakettide toomine," selgitas Laaneots.

Ants Laaneots tõmbab tulevikustsenaariumitelt pinget maha: NATO pataljonid Eestis, Lätis ja Leedus ei ärrita Venemaad kuigivõrd, pealegi on idanaabril olulisemad tööd käsil.

"Venemaa ei ärritu selliste tühjade asjade pärast, pealegi olles kaasatud kahte sõjategevusse. Ja teiseks veel seda ka, et järgmisel aastal on presidendivalimised - et nad läheks mingitele suurtele provokatsioonidele, see on enam kui ebatõenäoline," ütles Laaneots.

 

Toimetaja: Merilin Pärli



Steinmeieri Kõne
Frank-Walter Steinmeier.Frank-Walter Steinmeier.
Otseülekanne kolmapäeval: Steinmeier peab kõne Eesti ja Saksamaa suhetest

Teisipäeval Eestisse saabuv Saksamaa president Frank-Walter Steinmeier peab kolmapäeval kõne teemal "Saksamaa ja Eesti – muutlik minevik, ühine tulevik“, millest ERR.ee teeb otseülekande.

Therese JohaugTherese Johaug
Spordiarbitraaž pikendas Johaugi dopingukeeldu

Rahvusvaheline Spordiarbitraaž (CAS) otsustas pikendada Norra murdmaasuusataja Therese Johaugi dopingukeeldu, määrates talle 18-kuulise võistluskeelu.

Uuendatud: 12:53 
Opositsiooni esindajad on trahvide sissetulekuga sidumise vastu

Riigikogu opositsioonierakondade esindajad ei toeta valitsusliidu algatusel justiitsministeeriumis valminud eelnõu, millega raskemate väärtegude puhul sõltuks trahvisumma inimese ametlikust sissetulekust.

Liidukantsler Angela Merkel käis viimati Eestis 2016. aasta augustis.Liidukantsler Angela Merkel käis viimati Eestis 2016. aasta augustis.
Merkel osaleb Tallinnas 29. septembril toimuval tippkohtumisel

Saksamaa liidukantsler Angela Merkel osaleb 29. septembril Tallinnas toimuval Euroopa Liidu digitaalvaldkonna tippkohtumisel.

tamm ja krummtamm ja krumm
Vaata uuesti: Tamm ja Krumm annavad saunale võimaluse

Pühapäeva õhtul Kadrioru roosiaias toimunud presidendi vastuvõttu väisasid ka näitlejad Katariina Tamm ja Piret Krumm, tuues endaga rea humoorikaid sketše.

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.