Võimalus otse riigikohtusse pöörduda tekitab tugevaid erimeelsusi ({{commentsTotal}})

Justiitsministeeriumi plaan võimaldada inimestel oma põhiseaduslike õiguste ja vabaduste kaitseks otse riigikohtusse pöörduda on spetsialistid kahte leeri löönud.

Praegu pole veel isegi eelnõu, justiitsministeeriumil on vaid selle väljatöötamise kava, kuid juba käib suur vaidlus. Arusaamatu, tarbetu ja ohtlik demokraatiale - need on väljendid, millega kostitas õiguskantsler Ülle Madise justiitsministeeriumi.

Riigikohtu endine esimees Märt Rask laenab väljendi lahkunud akadeemik Peeter Tulvistelt ja ütleb, et pole vaja parandada kraani, mis ei tilgu. Ta lisab, et Eestis on toimiv õigussüteem ja kohtussepöördumise õigus on olemas.

"Me peaksime mõtlema, mis praegusel süsteemil viga on? Ja kui see viga üles leitakse, siis tuleks sõnastada väga selge eesmärk, kuidas seda viga parandada. See minu jaoks õnnetu seaduseelnõu väljatöötamise kava, mille pinnalt see diskussioon hakkas hargnema, ei määratle üheselt ja täpselt eesmärki, mida tahetakse saavutada," põhjendab riigikohtu esimees aastail 2004-2013 Märt Rask.

Samal seisukohal on nii õiguskantsler kui ka president Kersti Kaljulaid. Riigikohtu endine esimees Rait Maruste leiab aga, et praegu saab riigikohtusse pöörduda kaudselt kas siis läbi presidendi, õiguskantsleri või alamastme kohtute, kui nemad nii otsustavad.

"See juurdepääs on kaude. Ja see on tõrjunud põhiõiguste vabaduste ja kaitse kõrvale. Meil domineerib seaduste ja põhiseaduslikkuse kontroll, aga kas põhiseaduslikud õigused ja vabadused on, see on jäänud kuidagi kõrvale," leiab riigikohtu esimees aastail 1992-1998 Rait Maruste.

Euroopa Inimõiguste Kohtu endise kohtunikuna teab Rait Maruste, et ühe inimese kohta on Strasbourg'is asuvasse kohtusse laekuvate avalduste arvult Eesti esirinnas. Parem oleks, kui põhiseaduslikud vaidlused aga lahendataks siseriiklikult. Maruste sõnul pole individuaalkaebus Euroopas midagi uut, ja neis riikides, kus see on, ei kurdeta, et see pole mõistlik.

"Asjad arenevad edasi ja meie riiklus, mis kuskil 20 aastat tagasi sai põhipostulaadid paika pandud, tehti kiirelt ja käigult ära ja see vajab kohendamist ja parandamist. Võin kinnitada teile, et 93. aastal me arutasime seda, kas viia sisse see individuaalkaebuste süsteem, aga kuna see konstitutsiooniline jurisdiktsioon oli uus asi Eestis, siis võeti selline tagasihoidlik ja vaoshoitud ja piiratud, nö kaudne lähenemine," selgitab Maruste.

Riigikohus peaks oma seisukoha välja ütlema kuu lõpuks. Kohtu praegune esimees Priit Pikamäe ütleb, et uus kord puudutaks väga väheseid ehk neid, kelle jaoks on jäänud õiguskorda lünk, mida seadusandja ei ole osanud ette näha või mis on tekkinud mingite ametiisikute tegevuse tagajärel.

"Siin ei ole üldsegi tegemist individuaalkaebusega nii nagu seda mõistavad paljud teised Euoopa riigid ehk siis õigusega vaidlustada ükskõik millist õigusakti ükskõik millises asjas, vaid ühe väga kitsa lisaõiguse andmisega, kui kohtusüsteemis pole ühtegi muud võimalust isikule kaitset pakkuda," kirjeldas riigikohtu esimees Priit Pikamäe.

Kahtlemata tekitaks võimalus otse riigikohtusse pöörduda kaebuste ülekülluse ja selleks oleks vaja nö filtrit, mis selekteeriks, kas kaebusel on sisu või mitte. Märt Rask toob näiteks, et Tartu halduskohtu töökoormusest kolmandiku moodustavad kinnipeetavate kaebused. Reeglina jäävad need küll rahuldamata, kuid nendega tuleb tegeleda. Kuidas vaigistada uue korra jõustudes neid rahulolematuid, kelle kaebust menetlusse ei võeta, küsib Rask.

"Täna teeb seda õiguskantsler. Kutsub inimese välja, räägib, selgitab. Kas aitab sellest või mitte, seda ma ei tea. Alati leidub inimesi, kes leiab, et ta peab kõik instantsid läbi käima - kolm kohtuastet läbi käima ja siis kindlasti Strasbourg'i jõudma ja kui sealt ka ei leia õigust, siis ongi maailm ebaõiglane," kirjeldab Rask.

Rait Maruste aga leiab, et kogenud spetsialistid nagu näiteks Euroopa Inimõiguste Kohtus suudavad kümne minutiga aru saada, kas kaebust menetleda või mitte.

"Mis on selle asja hea külg, isegi kui see tekitab lisakoormust ja arusaamatusi, siis inimesed hakkavad mõtlema selle peale, et konstitutsioonis, põhiseaduses kirja pandud õigused ja vabadused pole lihtsalt mingi ilus tekst seal, vaid sel on praktiline, reaalne väärtus," selgitas Maruste.

Priit Pikamäe ei usu, et et uus kord muudaks riigikohtu või õiguskantsleri rolli.

"Ma saangi aru, et tegemist on õiguskaitsevahendiga, mis pigem täiendaks õiguskantsleri pädevust, aga mitte ei modifitseeriks seda," leiab Pikamäe.

Toimetaja: Merilin Pärli



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

Gumbet, Tyrgi.Gumbet, Tyrgi.
Türgit ja Kreeka saari raputanud maavärinas hukkus vähemalt kaks inimest

Türgi edelaosa rannikupiirkonda ja lähedalasuvaid Kreeka saari raputas neljapäeval maavärin magnituudiga 6,7, milles jättis elu vähemalt kaks inimest, teatasid kohalikud võimuesindajad ja meedia.

Uuendatud: 14:58 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

FC Flora - FC LevadiaFC Flora - FC Levadia
TÄNA OTSE | A. Le Coq Arenal kohtuvad Levadia ja Trans

Täna algusega kell 19.25 algab ETV2 vahendusel jalgpalli Premium liiga mäng Tallinna Levadia - Narva Trans. Kohtumist kommenteerivad Tarmo Tiisler ja Jan Harend, stuudios on Alvar Tiisler.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema