Võimalus otse riigikohtusse pöörduda tekitab tugevaid erimeelsusi ({{commentsTotal}})

Justiitsministeeriumi plaan võimaldada inimestel oma põhiseaduslike õiguste ja vabaduste kaitseks otse riigikohtusse pöörduda on spetsialistid kahte leeri löönud.

Praegu pole veel isegi eelnõu, justiitsministeeriumil on vaid selle väljatöötamise kava, kuid juba käib suur vaidlus. Arusaamatu, tarbetu ja ohtlik demokraatiale - need on väljendid, millega kostitas õiguskantsler Ülle Madise justiitsministeeriumi.

Riigikohtu endine esimees Märt Rask laenab väljendi lahkunud akadeemik Peeter Tulvistelt ja ütleb, et pole vaja parandada kraani, mis ei tilgu. Ta lisab, et Eestis on toimiv õigussüteem ja kohtussepöördumise õigus on olemas.

"Me peaksime mõtlema, mis praegusel süsteemil viga on? Ja kui see viga üles leitakse, siis tuleks sõnastada väga selge eesmärk, kuidas seda viga parandada. See minu jaoks õnnetu seaduseelnõu väljatöötamise kava, mille pinnalt see diskussioon hakkas hargnema, ei määratle üheselt ja täpselt eesmärki, mida tahetakse saavutada," põhjendab riigikohtu esimees aastail 2004-2013 Märt Rask.

Samal seisukohal on nii õiguskantsler kui ka president Kersti Kaljulaid. Riigikohtu endine esimees Rait Maruste leiab aga, et praegu saab riigikohtusse pöörduda kaudselt kas siis läbi presidendi, õiguskantsleri või alamastme kohtute, kui nemad nii otsustavad.

"See juurdepääs on kaude. Ja see on tõrjunud põhiõiguste vabaduste ja kaitse kõrvale. Meil domineerib seaduste ja põhiseaduslikkuse kontroll, aga kas põhiseaduslikud õigused ja vabadused on, see on jäänud kuidagi kõrvale," leiab riigikohtu esimees aastail 1992-1998 Rait Maruste.

Euroopa Inimõiguste Kohtu endise kohtunikuna teab Rait Maruste, et ühe inimese kohta on Strasbourg'is asuvasse kohtusse laekuvate avalduste arvult Eesti esirinnas. Parem oleks, kui põhiseaduslikud vaidlused aga lahendataks siseriiklikult. Maruste sõnul pole individuaalkaebus Euroopas midagi uut, ja neis riikides, kus see on, ei kurdeta, et see pole mõistlik.

"Asjad arenevad edasi ja meie riiklus, mis kuskil 20 aastat tagasi sai põhipostulaadid paika pandud, tehti kiirelt ja käigult ära ja see vajab kohendamist ja parandamist. Võin kinnitada teile, et 93. aastal me arutasime seda, kas viia sisse see individuaalkaebuste süsteem, aga kuna see konstitutsiooniline jurisdiktsioon oli uus asi Eestis, siis võeti selline tagasihoidlik ja vaoshoitud ja piiratud, nö kaudne lähenemine," selgitab Maruste.

Riigikohus peaks oma seisukoha välja ütlema kuu lõpuks. Kohtu praegune esimees Priit Pikamäe ütleb, et uus kord puudutaks väga väheseid ehk neid, kelle jaoks on jäänud õiguskorda lünk, mida seadusandja ei ole osanud ette näha või mis on tekkinud mingite ametiisikute tegevuse tagajärel.

"Siin ei ole üldsegi tegemist individuaalkaebusega nii nagu seda mõistavad paljud teised Euoopa riigid ehk siis õigusega vaidlustada ükskõik millist õigusakti ükskõik millises asjas, vaid ühe väga kitsa lisaõiguse andmisega, kui kohtusüsteemis pole ühtegi muud võimalust isikule kaitset pakkuda," kirjeldas riigikohtu esimees Priit Pikamäe.

Kahtlemata tekitaks võimalus otse riigikohtusse pöörduda kaebuste ülekülluse ja selleks oleks vaja nö filtrit, mis selekteeriks, kas kaebusel on sisu või mitte. Märt Rask toob näiteks, et Tartu halduskohtu töökoormusest kolmandiku moodustavad kinnipeetavate kaebused. Reeglina jäävad need küll rahuldamata, kuid nendega tuleb tegeleda. Kuidas vaigistada uue korra jõustudes neid rahulolematuid, kelle kaebust menetlusse ei võeta, küsib Rask.

"Täna teeb seda õiguskantsler. Kutsub inimese välja, räägib, selgitab. Kas aitab sellest või mitte, seda ma ei tea. Alati leidub inimesi, kes leiab, et ta peab kõik instantsid läbi käima - kolm kohtuastet läbi käima ja siis kindlasti Strasbourg'i jõudma ja kui sealt ka ei leia õigust, siis ongi maailm ebaõiglane," kirjeldab Rask.

Rait Maruste aga leiab, et kogenud spetsialistid nagu näiteks Euroopa Inimõiguste Kohtus suudavad kümne minutiga aru saada, kas kaebust menetleda või mitte.

"Mis on selle asja hea külg, isegi kui see tekitab lisakoormust ja arusaamatusi, siis inimesed hakkavad mõtlema selle peale, et konstitutsioonis, põhiseaduses kirja pandud õigused ja vabadused pole lihtsalt mingi ilus tekst seal, vaid sel on praktiline, reaalne väärtus," selgitas Maruste.

Priit Pikamäe ei usu, et et uus kord muudaks riigikohtu või õiguskantsleri rolli.

"Ma saangi aru, et tegemist on õiguskaitsevahendiga, mis pigem täiendaks õiguskantsleri pädevust, aga mitte ei modifitseeriks seda," leiab Pikamäe.

Toimetaja: Merilin Pärli



DNA molekul.

Eakad vanemad pärandavad lastele kümneid geenimutatsioone

Inimesed saavad lapsevanemaks üha hilisemas eas. Sellega kaasnevalt võib oluliselt kasvada aga ka järeltulijatele edasi antavate geenimutatsioonide hulk, selgub mahukast geeniuuringust. Kuigi nende koguarv on tagasihoidlik, kasvatab see siiski riski geneetiliste häirete tekkeks.

Järgmisel aastal valmib neli suuremat büroohoonet, neist kaks Ülemiste City's.

Omanikust üürnikuks: suurte büroohoonete müük on kokku kuivanud

Järgmisel aastal on Tallinnas valmimas neli suuremat büroohoonet, millele jooksvalt üürnikke otsitakse. Tendents on selles suunas, et järjest enam kliente eelistab äriruume üürida, mitte osta. Investorid soetavad eeskätt hea tootlusega väiksemaid äriruume väljaüürimiseks, mida aga turul palju pole.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: