Piirang: aprillist ei tohi kodulinde väljas pidada ({{commentsTotal}})

{{1489990920000 | amCalendar}}

Euroopas leviva lindude gripi tõttu kehtestab veterinaar- ja toiduamet (VTA) välitingimustes kodulindude pidajatele piirangud.

Kodulinde tuleb alates 1. aprillist pidada sisetingimustes ning kui see ei ole lindude heaolu ja tervist silmas pidades võimalik, tuleb neid hoida aia ja võrguga piiratud alal.

Piirangud puudutavad kõiki kodus peetavaid linde ning lisaks kanadele ka hanesid, parte, kalkuneid, vutte ja faasaneid.

Kodulindude söötmine ja jootmine peaksid võimalusel toimuma sisetingimustes. Juhul, kui linde söödetakse ja joodetakse väljas, peab nende söötmise ja jootmise ala olema lisaks võrgule kaetud ka veekindla katusega.

Võrk ja katus on vajalikud selleks, et metslinnud ei pääseks ligi kodulindude söögile ja joogile ning ei levitaks sedakaudu kodulinnufarmidesse lindude gripi viirust.

Lindude gripp on diagnoositud Soomes ja Rootsis. Veebruari lõpus lisandusid lindude gripi juhtumitega riikide hulka Leedu ja ka Venemaa Kaliningradi oblast.

Rändlindude kui potentsiaalsete nakkusekandjate saabumisega jõuab lindude gripp suure tõenäosusega sel kevadel või suvel ka Eestisse.

Lindude gripp on väga nakkav ägedalt kulgev mets- ja kodulindude viirushaigus, mida ei ravita. Kui haigus jõuab farmi, siis kõik kodulinnud nakkuse leviku tõkestamiseks veterinaarjärelevalveametniku kontrolli all hukatakse.

Ka sööt, söödanõud, jäätmed ja muu materjal, mis võib olla viirusega saastunud, töödeldakse või hävitatakse viisil, mis tagab viiruse hävimise.

Praegu Euroopas leviv viirusetüvi H5N8 inimestele ohtlik ei ole ja põhjustab ainult lindude haigestumist.

Taudipunkti ümber kehtestatakse kolme kilomeetri raadiuses ohustatud ja 10 kilomeetri raadiuses järelevalvetsoon. Ohustatud ning järelevalvetsoonis kehtestatakse loomade ning inimeste liikumisele piirangud ning piirangud linnulihaga kauplemisele.

Ka munade vedu väljapoole järelevalvetsooni on keelatud. Seega ka ühe linnupidaja hooletus võib tähendada majanduslikke raskusi naaberfarmidele.

Iga farmiomanik saab nii oma kui ka naabruskonna linde kaitsta, kui ta piirab kõrvaliste isikute pääsu lindlasse. Väga oluline on korrapäraselt teha näriliste ja putukate tõrjet.

Linnukasvataja peab olema kindel, et kõik, mis lindlasse sisse viiakse, olgu selleks sööt, allapanu või muu materjal, poleks haigustekitajaga kokku puutunud.

Lindlasse sisenedes peaks kindlasti olema võimalus desinfitseerida desomatil jalanõud ning seal kasutatavaid jalanõusid ja üleriideid ei tohiks samaaegselt kasutada ja kanda mujal.

Täna peetakse Eestis kodulinde ligikaudu 3000 majapidamises. Suuri, üle tuhande linnuga munakanafarme tegutseb praegu 33 ja üle tuhande linnuga broilerifarme 75. Hanesid peetakse vähem kui paarisajas ja ka parte vähem kui paarisajas farmis, kalkuneid 70, vutte 53 ja faasaneid 14 majapidamises.

Seoses sellega, et lindude gripp levib peaaegu kogu Euroopas, palume teavitada Veterinaar- ja Toiduameti maakonna veterinaarkeskusi, kui leiate veelindude värskeid korjuseid või hulganisti surnuid metslinde.

Veterinaar- ja Toiduamet korraldab sellistel puhkudel proovide võtmise, et võimalikku haiguspuhangut tuvastada.

Lindude gripp kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka ja nakatumisel on suremus pea 100-protsendiline.

Loomaaias keelatakse lindude toitmine

Kuigi loomaaia tiigid on suuremalt jaolt veel jääs, ujuvad loomaaia linnud kõrvuti metsikute kajakatega. Päris kinnist terriooriumi loomaaed luua ei saa, aga lisaks sellele, et külastajad ei tohi linde toita, võetakse tarvitusele teisigi ettevaatusabinõusid, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Ka meie oma linnud, kui nad ühel hetkel tõesti välja tulevad, ei saa toitu mitte lageda taeva all, vaid katuse all, et vähendada tõenäosust, et sinna sattuksid mingid teised võõrlinnud. Me sellel perioodil ühtegi lindu endale loomaaeda juurde ei too," selgitas Tallinna loomaaia direktor Tiit Maran.

Muretsemiseks põhjust on, sest näiteks Viini loomaaias tuli hukata 20 linnugrippi nakatunud pelikani ja seda hoolimata asjaolust, et linnumajad olid juba detsembrist külastajatele suletud.

Linnupidajad kontrollitakse

Veterinaar- ja toiduameti (VTA) peadirektori asetäitja Olev Kalda sõnul on viimased linnugripi puhangud Eestile väga lähedal.

"Lindude grippi on leitud Leedus Kaliningradi oblastis ja Rootsis. Viimasest puhangust Soomes on päris pikk aeg möödas, aga läbi lindude rände on risk haiguse sissetoomiseks küllaltki suur," rääkis Kalda.

Ta lisas, et seekordne linnugripi puhang on Euroopas tõsisem kui 11-12 aastat tagasi, sest taudikoldeid on rohkem.

Eesti linnupidajaid hakatakse pärast 1. aprilli pisteliselt kontrollima. Uus kord tekitab kindlasti probleeme nn väikekanapidajatele.

"Me hakkame neid kontrollima, sest kui ühe või kahe linnu pidaja eksimuse tõttu satub piirangute alla suurem ala, kus võib asuda ka suuremaid linnupidajaid, on kahju kordi ja kordi suurem kui ühe või kahe linnu hukkamisest tulenev," selgitas Kalda.

Linnugripi puhangu korral on piirangud linnuliha ja -munade turustamisele sarnased seakatku piirangutega ehk tootjate kaotused on suured.

Toimetaja: Marek Kuul, Merili Nael



Parvlaev Soela.Parvlaev Soela.
Fotod: mais alustab saarte vahel sõitu uus parvlaev Soela

Baltic Workboatsi laevatehases spetsiaalselt Saaremaa ja Hiiumaa vaheliseks laevaühenduseks ehitatud parvlaev Soela sai valmis veidi enne tähtaega ja läheb liinile 1. maist.

Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.
Ühe minuti loeng: kuidas on seotud keel, kultuur ja värvid?

Värvid ümbritsevad meid kõikjal. Igal asjal on oma värv – merel, murul, taeval, lilledel ning kõik tehislikud objektid meie ümber on värvilised. Värve ei saa objektist lahutada ja vaadata ainult värvi ennast. See on asjaolu, mis muudab lastele värvisõnade omandamise raskeks, märgib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.

BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.