Eesti tõusis aastaga ÜRO maailma riikide õnnelikkuse tabelis kuus kohta ({{commentsTotal}})

{{1489997460000 | amCalendar}}

ÜRO raporti kohaselt on maailma 155 riigi hulgas kõige õnnelikum riik Norra. Eesti on aastaga tõusnud tabelis kuus kohta, olles tänavu õnnelikkuselt 66. kohal. Tabeli viimane on Kesk-Aafrika Vabariik.

Uuriti siiski mitte seda, kui lõõgastunult norralased kohvikus istuvad, vaid hoopis rahvuslikku kogutoodangut üksikisiku kohta, eeldatavat tervena elatud eluaega, vabadust, lahkust, sotsiaalset tuge ning korruptsiooni puudumist poliitikas ja majanduses. Et nende kriteeriumitega on hästi, tõdevad ka norralased ise, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Ma arvan, et põhjus on töö ja vaba aja tasakaalus. Meil on suur turvavõrk, meil on tasuta haridus, tasuta tervishoid, see on väga hea. Me oleme ka looduslähedased," arvas teadlane Marin Maal.

Õnnetunnet võivad kasvatada mitmed olulised detailid, näiteks isapuhkus. "Ma sain kuus kuud tagasi lapse ja mulle on tõsiselt oluline, et nii mina, kui mu elukaaslane saime algatuseks paar nädalat töölt vabaks," ütles insener Tom Trones.

Mõned norralased arvavad siiski, et norra rahvas pole muudest maailma rahvastest sugugi õnnelikum ja põhjus on hoopis rikka Põhjamaa privilegeeritud seisundis paljude muude riikidega võrreldes.

"Ma olen elanud erinevais paigus, näiteks Lõuna-Aafrikas ja Mehhikos ja veel mitmel pool ja ma tajun Norrat tõsiselt privilegeeritud paigana mitmes mõttes. Ma ei tea, kas me võime end pidada kõige õnnelikumateks inimesteks, sest meil on palju ka masendunud ja üksildasi inimesi, aga minu arust oleme me väga privilegeeritud," arutles humanitaartöötaja Nina Tanggaard Lomeland.

 

Toimetaja: Marek Kuul, Merit Maarits



uudised
Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: