Õpetajate keskmine palk ületas esmakordselt 1200 eurot ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Eelmise aasta lõpus ületas Eesti üldhariduskoolide õpetajate keskmine palk esimest korda 1200 euro piiri, jõudes 1208 euroni. Kõige kõrgem oli keskmine palk Sauga, Tori, Tahkuranna, Are ja Tähtvere vallas ning Narva-Jõesuus, kus see ületas 1400 eurot.

Üle 1200 euro oli õpetajate keskmine palk 54-s omavalitsuses ja üle 1100 euro 64 protsendis omavalitsustest. Pea kaks kolmandikku kohalikest omavalitsustest panustas riiklikule palgatoetusele ka omalt poolt juurde. Keskmiselt panustasid omavalitsused juurde 2,3 protsenti. Maakondade lõikes oli kõige kõrgem keskmine brutopalk Harju maakonnas, kus see oli 1265 eurot, ja kõige väiksem Hiiu maakonnas ehk 1104 eurot, teatas haridus- ja teadusministeeriumi pressiesindaja.

Haridus- ja teadusminister Mailis Repsi sõnul on õpetajate palgakasv ministeeriumi prioriteet ka sellel aastal. "Lisaks pöörame rohkem tähelepanu lasteaiaõpetajate töötasu konkurentsivõimelisemaks muutmisele, milleks anname omavalitsustele lisatoetust. Samuti parandame tugispetsialistide teenuse kättesaadavust, mis toetab ka õpetajate igapäevast tööd," ütles minister Reps.

Sellel aastal said omavalitsused 211,7 miljonit eurot õpetajate palgatoetust, mis on ca 8 protsenti rohkem kui eelmisel aastal. See lubab tõsta aasta lõpuks õpetajate miinimumpalga 1050 euroni ning arvestades palkade praegust kasvutempot, jõuab keskmine palk 1300 euro juurde. Jaanuarist tõusis õpetajate miinimumpalk 958 eurolt 1000 euroni.

Erakoolide riiklik toetus kasvas tänavu 18,2 miljoni euroni. Sellest 13,3 miljonit moodustab haridustoetus, mis on hinnanguliselt 16 protsenti rohkem kui eelmisel aastal. Lisaks saavad erakoolid riigilt ka tegevuskulude toetust 4,9 miljonit eurot.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: