Laaneots: tõhus Eesti saarte kaitse tuleb alles luua ({{commentsTotal}})

Ants Laaneots
Ants Laaneots Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Erukindral ja riigikogu riigikaitse komisjoni liige Ants Laaneots (RE) ütles Eesti saarte julgeolekust rääkides, et see on väga tähtis, aga tõhus kaitse on alles loomisel.

“Meie saarte kaitse on ülimalt oluline. NATO raames me taotleme, et Balti mere akvatoorium oleks permanentselt kontrollitav allianssi merejõudude poolt. Tõhus ranniku ja saarte kaitse tuleb alles luua. Praegu tegeleb sellega Kaitseliit,” lausus Laaneots.

Balti riikide julgeoleku seisukohalt on Laaneotsa kinnitusel tähtis, et Balti meri ja õhuruum jääksid NATO-le ja EL-ile avatuks ka kriisi olukorras.

Kaitseministeeriumi riigikaitse planeerimise osakonna juhataja asetäitja kolonel Vahur Karus ja riigikogu riigikaitse komisjoni esimees Hannes Hanso (SDE) kinnitasid samuti eelmisel nädalal ERR-ile, et Eesti suursaartele pole erinevalt Rootsi tegevusest Gotlandil kaitseväe väljaõppetaristu ja väeosade viimist praegu plaanis ning kaitsel panustatakse Kaitseliidule.

Rootsi lõpetas sõjaväelaste alalise kohaloleku Gotlandil 2005. aastal, kuid 2015. aasta märtsis otsustas valitsus taastada sõjalise kohaloleku saarel. Venemaalt lähtuvat sõjalist ohtu silmas pidades peetakse Gotlandi strateegilise tähtsusega saareks ja üheks nõrgaks lüliks Läänemere julgeoleku tagamisel.

"Gotland on läbi aastasadade, nii tsaari-Venemaa kui NSVL ajal, olnud strateegilise tähtsusega nii Rootsile kui ka teistele Skandinaavia maadele lukuks suurele, Euroopa valitsemisele pretendeeriva idanaabri võimalikule agressioonile üle Balti mere. Eriti tähtsad olid Rootsile Gotland ja Taanile Bornholm Külma sõja ajal, kui NSVL planeeris ja tegi praktilisi ettevalmistusi Taani väinade ja Rootsi suursaarte vallutamiseks," kommenteeris Laaneots.

"Leedus paiknes eriline nõukogude armee diviis, mis oli disainitud ja väljaõpetatud ülemere dessantide läbiviimiseks. Kaliningradi oblastis Baltijskis asus meredessantideks ettevalmistatud 336. merejalaväe brigaad. NSVL kindralstaabis olid olemas plaanid Taani väinade ja Gotlandi vallutamiseks, oodati vaid sobivat juhust. Rootslased ja taanlased tundsid ohtu ning sellepärast paiknesid mõlemal saarel üpris suured rannakaitse ja Gotlandil täiendavalt neile ka lennuväe üksused," meenutas Laaneots.

"Pärast Külma sõja lõppu Rootsi, lootuses igavesele rahule Balti regioonis, viis kõik oma üksused Gotlandilt ära. Ettevaatlikumad taanlased jätsid Bornholmile siiski ühe üksuse," lisas ta.

Laaneots tõdes, et kahjuks post-Külma sõja aegne rahuperiood lõppes üsna kiiresti president Putini ajastu saabumisega kui ta asus jõuga taastama Vene impeeriumi.

"Kallaletungid Gruusiale 2008. aastal ja Ukrainale 2014. aastal andsid selge ohuhoiatuse ka teistele post-nõukogude riikidele. On infot, et Kreml on väga huvitatud kontrolli saavutamisest kogu Balti mere, sh ka saarte üle. Eestile, Lätile ja Leedule on Skandinaavia maade suured saared võtme tähtsusega kriisi või agressiooni puhul idast. Kuna ainuke neid maismaad pidi Lääne-Euroopaga ühendav umbes 70 kilomeetri laiune nn Suwalki koridor Leedu ja Poola vahel on vene vägede poolt kergesti blokeeritav ja nad on seda õppustel ka mitu korda harjutanud, siis ainuke ühendus ja ka NATO abivägede juurdevool saavad olema ainult Skandinaavia kaudu kas meritsi või õhutranspordi abil. Õnneks on ka Rootsi saanud aru nii meid kui neid varitsevast ohust ning Gotlandile on paigutatud esimene üksus, kusjuures sõjalist kohalolekut saarel kindlasti ja üsna kiiresti suurendatakse," hindas Laaneots. 

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Züleyxa Izmailova ja Indrek KiislerZüleyxa Izmailova ja Indrek Kiisler
Izmailova: riigikogu valimistel on rohelised tagasi pildil

Eestimaa Roheliste liidri Züleyxa Izmailova möönis, et Tallinnas oleks neil olnud kohalikeks valimisteks kasulik mõne teise nimekirjaga liituda, kuid seda ei tehtud silmas pidades riigikogu valimisi.

Roheliste linnapeakandidaadi sõnul on Tallinna linna eelarve maht umbes 60 miljonit eurot 

tamm ja krummtamm ja krumm
Vaata uuesti: Tamm ja Krumm annavad saunale võimaluse

Pühapäeva õhtul Kadrioru roosiaias toimunud presidendi vastuvõttu väisasid ka näitlejad Katariina Tamm ja Piret Krumm, tuues endaga rea humoorikaid sketše.

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.