Laaneots: tõhus Eesti saarte kaitse tuleb alles luua ({{commentsTotal}})

Ants Laaneots
Ants Laaneots Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Erukindral ja riigikogu riigikaitse komisjoni liige Ants Laaneots (RE) ütles Eesti saarte julgeolekust rääkides, et see on väga tähtis, aga tõhus kaitse on alles loomisel.

“Meie saarte kaitse on ülimalt oluline. NATO raames me taotleme, et Balti mere akvatoorium oleks permanentselt kontrollitav allianssi merejõudude poolt. Tõhus ranniku ja saarte kaitse tuleb alles luua. Praegu tegeleb sellega Kaitseliit,” lausus Laaneots.

Balti riikide julgeoleku seisukohalt on Laaneotsa kinnitusel tähtis, et Balti meri ja õhuruum jääksid NATO-le ja EL-ile avatuks ka kriisi olukorras.

Kaitseministeeriumi riigikaitse planeerimise osakonna juhataja asetäitja kolonel Vahur Karus ja riigikogu riigikaitse komisjoni esimees Hannes Hanso (SDE) kinnitasid samuti eelmisel nädalal ERR-ile, et Eesti suursaartele pole erinevalt Rootsi tegevusest Gotlandil kaitseväe väljaõppetaristu ja väeosade viimist praegu plaanis ning kaitsel panustatakse Kaitseliidule.

Rootsi lõpetas sõjaväelaste alalise kohaloleku Gotlandil 2005. aastal, kuid 2015. aasta märtsis otsustas valitsus taastada sõjalise kohaloleku saarel. Venemaalt lähtuvat sõjalist ohtu silmas pidades peetakse Gotlandi strateegilise tähtsusega saareks ja üheks nõrgaks lüliks Läänemere julgeoleku tagamisel.

"Gotland on läbi aastasadade, nii tsaari-Venemaa kui NSVL ajal, olnud strateegilise tähtsusega nii Rootsile kui ka teistele Skandinaavia maadele lukuks suurele, Euroopa valitsemisele pretendeeriva idanaabri võimalikule agressioonile üle Balti mere. Eriti tähtsad olid Rootsile Gotland ja Taanile Bornholm Külma sõja ajal, kui NSVL planeeris ja tegi praktilisi ettevalmistusi Taani väinade ja Rootsi suursaarte vallutamiseks," kommenteeris Laaneots.

"Leedus paiknes eriline nõukogude armee diviis, mis oli disainitud ja väljaõpetatud ülemere dessantide läbiviimiseks. Kaliningradi oblastis Baltijskis asus meredessantideks ettevalmistatud 336. merejalaväe brigaad. NSVL kindralstaabis olid olemas plaanid Taani väinade ja Gotlandi vallutamiseks, oodati vaid sobivat juhust. Rootslased ja taanlased tundsid ohtu ning sellepärast paiknesid mõlemal saarel üpris suured rannakaitse ja Gotlandil täiendavalt neile ka lennuväe üksused," meenutas Laaneots.

"Pärast Külma sõja lõppu Rootsi, lootuses igavesele rahule Balti regioonis, viis kõik oma üksused Gotlandilt ära. Ettevaatlikumad taanlased jätsid Bornholmile siiski ühe üksuse," lisas ta.

Laaneots tõdes, et kahjuks post-Külma sõja aegne rahuperiood lõppes üsna kiiresti president Putini ajastu saabumisega kui ta asus jõuga taastama Vene impeeriumi.

"Kallaletungid Gruusiale 2008. aastal ja Ukrainale 2014. aastal andsid selge ohuhoiatuse ka teistele post-nõukogude riikidele. On infot, et Kreml on väga huvitatud kontrolli saavutamisest kogu Balti mere, sh ka saarte üle. Eestile, Lätile ja Leedule on Skandinaavia maade suured saared võtme tähtsusega kriisi või agressiooni puhul idast. Kuna ainuke neid maismaad pidi Lääne-Euroopaga ühendav umbes 70 kilomeetri laiune nn Suwalki koridor Leedu ja Poola vahel on vene vägede poolt kergesti blokeeritav ja nad on seda õppustel ka mitu korda harjutanud, siis ainuke ühendus ja ka NATO abivägede juurdevool saavad olema ainult Skandinaavia kaudu kas meritsi või õhutranspordi abil. Õnneks on ka Rootsi saanud aru nii meid kui neid varitsevast ohust ning Gotlandile on paigutatud esimene üksus, kusjuures sõjalist kohalolekut saarel kindlasti ja üsna kiiresti suurendatakse," hindas Laaneots. 

Toimetaja: Aleksander Krjukov



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: