Video: USA luurejuhid andsid Venemaa sekkumise asjus kongressile aru ({{commentsTotal}})

{{1490012940000 | amCalendar}}

Kaks USA luurejuhti andsid esmaspäeval kongressi ees tunnistusi Venemaa võimaliku presidendivalimistesse sekkumise ning president Donald Trumpi väite kohta, et eelkäija Barack Obama tema telefoni pealt kuulas. FBI juht kinnitas, et uurib Venemaa võimalikku sekkumist USA presidendivalimistesse.

Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) direktor James Comey ning riikliku julgeolekuameti (NSA) juht admiral Mike Rogers andsid tunnistusi kongressi luurekomitee erandlikul avalikul kuulamisel, vahendas BBC.

Comey kinnitas esmaspäeval esmakordselt, et FBI uurib Venemaa sekkumist eelmise aasta presidendivalimistesse ning eeskätt Moskva võimalikku koostööd president Donald Trumpi kampaaniaga.

"FBI uurib Vene valitsuse katseid sekkuda 2016. aasta presidendivalimistesse," ütles Comey esindajatekoja luurekomitees.

"See tähendab, et uuritakse ka võimalikke sidemeid Trumpi kampaaniaga seotud isikute ja Vene valitsuse vahel ning seda, kas leidis aset koordineerimine kampaania ja Venemaa vahel," lisas ta.

Jaanuaris teatasid USA luureagentuurid, et Kremli taustaga häkkerid olid murdnud kõrgete demokraatide e-maili kontodele ja tundlikku infot avaldanud, et aidata Trumpil presidendikandidaat Hillary Clintonit võita. Luure Keskagentuuri (CIA), FBI ja NSA raportis seisis, et Venemaa president Vladimir Putin tellis kampaania, mille eesmärk oli valimisi mõjutada.

Alates sellest on Trumpi süüdistatud, et tema kampaaniameeskonnal oli sidemeid Vene ametnikega. Asja uurimist juhivad vabariiklane Devin Nunes ja demokraat Adam Schiff.

Trump on nimetanud uurimist täielikuks nõiajahiks. Venemaa eitab samuti katseid USA presidendivalimisi mõjutada. 

Vaata luurejuhtide kuulamist kongressis täismahus:

Comey: Trumpi pealtkuulamissüüdistusi ei tõenda miski

Lisaks andsid luurejuhid aru ka Trumpi väite kohta, et Obama kuulas valimiskampaania ajal tema telefoni Trump Toweris pealt. Trump ei ole oma väidete kohta tõendeid esitanud ning nii tema partei kui ka demokraatide kõrged esindajad on seda eitanud.

Comey ütles esmaspäeval esindajatekoja luurekomitees, et pole mingit infot, mis tõendaks Trumpi väiteid, nagu oleks tema eelkäija Barack Obama kuulanud valimiste eel pealt Trump Toweri telefone.

"Kogu lugupidamise juures presidendi säutsude suhtes väidetava pealtkuulamise kohta eelmise administratsiooni poolt, ei ole mul infot, mis tema sõnu toetaks," ütles Comey.

USA riikliku julgeolekuameti (NSA) direktor Mike Rogers lükkas komitee kuulamisel jõuliselt ümber ka Trumpi administratsiooni korratud süüdistused, nagu oleks NSA palunud Briti Valitsusside Peakorteril (GCHQ) Trumpi järele luurata.

Comey ja Rogersi sõnavõtud olid president Trumpi erakordsete Obama-vastaste süüdistuste seni kõige jõulisem tavalik tagasilükkamine kõrgete ametiisikute poolt.

Comey ütles komitees, et ka justiitsministeeriumil ei ole tõendeid, et endine administratsioon oleks lasknud Trumpi pealt kuulata.

"Justiitsministeerium palus mul teile edasi öelda, et ka ministeeriumil ja selle allasutustel puudub info pealtkuulamise kohta," ütles FBI juht.

Komitee juhtiva demokraadi Adam Schiffi küsimusele, kas Obama oleks saanud ainuisikuliselt anda korralduse kedagi pealt kuulata, vastas Comey: "Seda õigust ei ole ühelgi presidendil."

Trumpi administratsioon: sobingu kohta Moskvaga ei ole tõendeid

USA presidendi Donald Trumpi administratsioon teatas pärast FBI kinnitust uurimisest tema kampaania seotuse kohta Venemaaga, et "midagi ei ole muutunud".

"Trumpi ja Venemaa sobingu kohta ei ole ühtki tõendit, Trumpi-Venemaa skandaali kohta ei ole ühtki tõendit," kinnitas administratsiooni kõrge ametiisik kirjalikult pärast FBI direktori James Comey esinemist esindajatekoja luurekomitees.

Avalikul kuulamisel osalesid teiste seas ka CIA endine juht John Brennan, USA endine luurekoordinaator James Clapper ja endine justiitsministri kohusetäitja Sally Yates.

Toimetaja: Karin Koppel, Merili Nael

Allikas: ERR/BNS



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: