Rain Kooli: naastrehvide vajalikkus on müüt ({{commentsTotal}})

Linnalähiliikluses võidavad naastrehvidest peamiselt neljaliitriste mootoritega ülemõõduliste maasturite omanikud, kes saavad kahe valgusfoori vahel korraks jälle pedaali põhja suruda ja oma hobujõududel möirata lasta, märgib ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli Vikerraadio päevakommentaaris.

Äsja algas ametlikult kevad. Ka niinimetatud termiline kevad, mil ööpäevane keskmine temperatuur on üle nulli, on juba mitu korda endast märku andnud.

Nii et palju õnne. Üks pikk ja pime, kuid viimasel ajal üha vähelumisem talv on taas selja taga. Hingakem selle auks üks korralik sõõm tervislikku kevadõhku…

„Hingan ma sul jah!“ mõtleb nüüd see, kes natukenegi teadusuudistega kursis on.

Praegu on just see aeg, mil linnaõhus on kõige rohkem tolmu. Tolmu, mis koosneb isegi tavalise juuksekarvaga võrreldes mikroskoopiliselt väikestest osakestest. Need osakesed tungivad kopsudesse ja vereringesse ning nagu arvata võib, head need seal ei tee. Kui bituumen oleks mõeldud sissehingamiseks või -söömiseks, müüdaks seda pulbrina toidupoes.

Tänavatolmust 50 protsenti irdub teekattest. Irdub peamiselt seetõttu, et Eestis valitseb endiselt müütiline usk sellesse, et me elame sellises arktilises kliimavöötmes, et meie teedel tuleb kindlasti naastrehvidega sõita.

Eestis on kindlasti eraldatud talusid või väiksema liiklusega paiku, kus talvised teeolud on karmid ja naastrehvide kasutamine on mõttekas. Suurema osa Tallinna liiklusest moodustavad aga autod, mille omanikud on pärit pealinna ümbritsevast valdade rõngast ehk mõnekümnekilomeetrise raadiusega ringi seest.

Naastrehvide kasutamise kasutegur on sellisel puhul sügavalt imaginaarne.

Jah, kindlasti. Me kõik käime aeg-ajalt ikka Tallinnast – ja isegi sellest mõnekümnekilomeetrisest ringist – väljas ka. Aga tõeliste off-road-sõitjate hulk Eestis on võrreldes naastrehvide kasutajatega imepisike ning oma kogemusest võin kinnitada, et korralike lamellidega saab Eestis hakkama peaaegu kõikjal. Vahel harva tuleb lihtsalt natuke hoogu maha võtta, mis nii mõnelegi muidugi karjuv ülekohus tundub.

Aga samas võib tunduvalt karjuvamaks ülekohtuks pidada fakti, et ainuüksi pealinna Tallinna tänavatel tehakse pea miljon sõitu ööpäevas ja iga korraga kraabitakse asfaldist lahti sedasama bituumenit, mida kõik ühiselt sisse hingama peavad.

Ma olen kuulnud kõiki neid argumente – et Eestis on ikka talvel lund ja jääd ka ja lamell ikka jää peal sama hästi ei pea ja mina oskan sõita, aga teised ju ei oska ja et lamelle saavad lubada endale prantslased või sakslased, aga meil siin Põhjamaades…

Oot, oot. Oslos sõidab juba paarkümmend aastat üle poole autojuhtidest lamellidega. Naastrehvid pole keelatud, aga nende eest peab eraldi naastumaksu maksma. Pole teada, et sealmail kuidagi Euroopa keskmisest rohkem liiklusõnnetusi toimuks.

Nii et kokkuvõtteks – linnalähiliikluses võidavad naastrehvidest peamiselt neljaliitriste mootoritega ülemõõduliste maasturite omanikud, kes saavad kahe valgusfoori vahel korraks jälle pedaali põhja suruda ja oma hobujõududel möirata lasta.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



Steinmeieri Kõne
Frank-Walter Steinmeier.Frank-Walter Steinmeier.
Otseülekanne kolmapäeval: Steinmeier peab kõne Eesti ja Saksamaa suhetest

Teisipäeval Eestisse saabuv Saksamaa president Frank-Walter Steinmeier peab kolmapäeval kõne teemal "Saksamaa ja Eesti – muutlik minevik, ühine tulevik“, millest ERR.ee teeb otseülekande.

Therese JohaugTherese Johaug
Spordiarbitraaž pikendas Johaugi dopingukeeldu

Rahvusvaheline Spordiarbitraaž (CAS) otsustas pikendada Norra murdmaasuusataja Therese Johaugi dopingukeeldu, määrates talle 18-kuulise võistluskeelu.

Uuendatud: 12:53 
Opositsiooni esindajad on trahvide sissetulekuga sidumise vastu

Riigikogu opositsioonierakondade esindajad ei toeta valitsusliidu algatusel justiitsministeeriumis valminud eelnõu, millega raskemate väärtegude puhul sõltuks trahvisumma inimese ametlikust sissetulekust.

Liidukantsler Angela Merkel käis viimati Eestis 2016. aasta augustis.Liidukantsler Angela Merkel käis viimati Eestis 2016. aasta augustis.
Merkel osaleb Tallinnas 29. septembril toimuval tippkohtumisel

Saksamaa liidukantsler Angela Merkel osaleb 29. septembril Tallinnas toimuval Euroopa Liidu digitaalvaldkonna tippkohtumisel.

tamm ja krummtamm ja krumm
Vaata uuesti: Tamm ja Krumm annavad saunale võimaluse

Pühapäeva õhtul Kadrioru roosiaias toimunud presidendi vastuvõttu väisasid ka näitlejad Katariina Tamm ja Piret Krumm, tuues endaga rea humoorikaid sketše.

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.