Rain Kooli: naastrehvide vajalikkus on müüt ({{commentsTotal}})

Linnalähiliikluses võidavad naastrehvidest peamiselt neljaliitriste mootoritega ülemõõduliste maasturite omanikud, kes saavad kahe valgusfoori vahel korraks jälle pedaali põhja suruda ja oma hobujõududel möirata lasta, märgib ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli Vikerraadio päevakommentaaris.

Äsja algas ametlikult kevad. Ka niinimetatud termiline kevad, mil ööpäevane keskmine temperatuur on üle nulli, on juba mitu korda endast märku andnud.

Nii et palju õnne. Üks pikk ja pime, kuid viimasel ajal üha vähelumisem talv on taas selja taga. Hingakem selle auks üks korralik sõõm tervislikku kevadõhku…

„Hingan ma sul jah!“ mõtleb nüüd see, kes natukenegi teadusuudistega kursis on.

Praegu on just see aeg, mil linnaõhus on kõige rohkem tolmu. Tolmu, mis koosneb isegi tavalise juuksekarvaga võrreldes mikroskoopiliselt väikestest osakestest. Need osakesed tungivad kopsudesse ja vereringesse ning nagu arvata võib, head need seal ei tee. Kui bituumen oleks mõeldud sissehingamiseks või -söömiseks, müüdaks seda pulbrina toidupoes.

Tänavatolmust 50 protsenti irdub teekattest. Irdub peamiselt seetõttu, et Eestis valitseb endiselt müütiline usk sellesse, et me elame sellises arktilises kliimavöötmes, et meie teedel tuleb kindlasti naastrehvidega sõita.

Eestis on kindlasti eraldatud talusid või väiksema liiklusega paiku, kus talvised teeolud on karmid ja naastrehvide kasutamine on mõttekas. Suurema osa Tallinna liiklusest moodustavad aga autod, mille omanikud on pärit pealinna ümbritsevast valdade rõngast ehk mõnekümnekilomeetrise raadiusega ringi seest.

Naastrehvide kasutamise kasutegur on sellisel puhul sügavalt imaginaarne.

Jah, kindlasti. Me kõik käime aeg-ajalt ikka Tallinnast – ja isegi sellest mõnekümnekilomeetrisest ringist – väljas ka. Aga tõeliste off-road-sõitjate hulk Eestis on võrreldes naastrehvide kasutajatega imepisike ning oma kogemusest võin kinnitada, et korralike lamellidega saab Eestis hakkama peaaegu kõikjal. Vahel harva tuleb lihtsalt natuke hoogu maha võtta, mis nii mõnelegi muidugi karjuv ülekohus tundub.

Aga samas võib tunduvalt karjuvamaks ülekohtuks pidada fakti, et ainuüksi pealinna Tallinna tänavatel tehakse pea miljon sõitu ööpäevas ja iga korraga kraabitakse asfaldist lahti sedasama bituumenit, mida kõik ühiselt sisse hingama peavad.

Ma olen kuulnud kõiki neid argumente – et Eestis on ikka talvel lund ja jääd ka ja lamell ikka jää peal sama hästi ei pea ja mina oskan sõita, aga teised ju ei oska ja et lamelle saavad lubada endale prantslased või sakslased, aga meil siin Põhjamaades…

Oot, oot. Oslos sõidab juba paarkümmend aastat üle poole autojuhtidest lamellidega. Naastrehvid pole keelatud, aga nende eest peab eraldi naastumaksu maksma. Pole teada, et sealmail kuidagi Euroopa keskmisest rohkem liiklusõnnetusi toimuks.

Nii et kokkuvõtteks – linnalähiliikluses võidavad naastrehvidest peamiselt neljaliitriste mootoritega ülemõõduliste maasturite omanikud, kes saavad kahe valgusfoori vahel korraks jälle pedaali põhja suruda ja oma hobujõududel möirata lasta.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: