Kallas, Kasemets ja Maasikas: EL on tugev ja euro kadumisest ei võida keegi ({{commentsTotal}})

Eesti ja Euroopa Liidu lipp.
Eesti ja Euroopa Liidu lipp. Autor/allikas: Erik Prozes/Postimees/Scanpix

Euroopa Komisjoni endine volinik Siim Kallas, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets ja Eesti eriesindaja Euroopa Liidu juures Mati Maasikas avaldasid veendumust, et probleemidele vaatamata on Euroopa Liit tugev ja ühisraha kaotamise vastu pole ühelgi liikmesriigil huvi.

Kallas, Kasemets ja Maasikas osalesid esmaspäeval läheneva Rooma lepingu 60. aastapäeva puhul Vikerraadio saates "Reporteritund", kus nentisid, et EL-is on probleeme, kuid nii inimeste ja liikmesriikide huvi liidu püsimise vastu on piisavalt tugev.

"Praegu ei kahtle suurem osa inimestest EL-i tänase päeva ega tuleviku toimetamistes," sõnas Kallas. Ta märkis, et Eurobaromeetri küsitluse järgi on toetus EL-ile väga kõrge, kui mõni üksik riik välja arvata. "Finantskriis on suures plaanis läbi ja me ei kuule enam ka Kreeka peaministri suust EL-i lahkumise jutte."

Kallas meenutas, et 1957. aastal oli Euroopas kõige tähtsamaks ideeks, et iialgi enam ei korduks sõda ja luua tuleb ühine majandusruum. Praeguseks on Kallase sõnul EL-is oluliseks küsimuseks just julgeolek ning selleks tuleb luua korpus, mida ei juhiks liikmesriikide 27-28 kindralit, vaid süsteem peaks minema lihtsamaks.

Ta ütles, et ka rändekriisi ohjamiseks oleks Euroopa julgeolekujõududest abi, kui nad saaks vajadusel kiiresti saata näiteks Türgi ja Kreeka vahele või Liibüa piiri lähedale.

Siim Kallase sõnul on EL-i tugevuse aluseks õigusriik, mis tagab üksikisikule teatud turvalisuse. Rahvusriikide poolt oma valuuta taastamine pole ka enam aktuaalne. "Seda ei juhtu, see teema on möödas. Euro kadumisel läheks elu ikka roppu moodi halvemaks."

Eestil tuleb Kallase sõnul tähele panna, et EL ei ole "nemad", vaid Euroopast ja Eestist tuleks rääkida "meie" ning alati maksab koos teiste liikmesriikidega probleeme lahendada, mitte Euroopale vastanduda. "Näiteks Soome, Leedu ja Slovakkia on üritanud ise oma asja ajada, aga pole midagi saanud. Vastuhakkamised on katastroofiga lõppenud."

Kasemets: EL pole pelgalt ühisturg

Kasemets ütles viimase Eurobaromeetri uuringu järgi toetab või pigem toetab Eestis EL-i 77 protsenti vastanutest. "EL-i siseturg on väga unikaalne väärtus - kaubad, inimesed, teenused ja kapital saavad vabalt liikuda, midagi taolist mujal maailmas ei ole," rääkis Kasemets.

Samas on EL Kasemetsa sõnul palju enamat kui ühisturg isegi, kui teatud küsimusi nähakse erinevalt. "Nii on EL-is alati olnud ja tulevikudebatt on liikmesriike ühendanud. Kõik riigid ütlevad väga selgelt, et tahavad EL-is edasi olla."

Kasemets ütles, et arutelu EL-i tuleviku üle on selgelt liikmesriikide vastutusala, mida ei saa suunata EL-i institutsioonid. "See on valitsusjuhtide ühine otsustuspädevus."

Ta möönis, et ootused ja lubadused on mõnel korral EL-ile olnud suuremad, kui reaalselt on toimunud, sealhulgas noorte tööpuuduse vallas. Samas lisas ta, et paljudes liikmesriikides aga noorte tööpuudust pole. "See küsimus on liikmesriikide enda lahendada, probleem algas sellest, et noored on üles kasvanud positiivses maailmas."

Kasemets ei pidanud samuti tõenäoliseks, et liikmesriigid sooviksid eurost rahvusliku valuuta kasuks loobuda. "Euro on muutnud riikide majanduspoliitikat, majanduskkeskond on nii ettevõtjatele kui riigile parem. 70 protsenti eurooplastest toetab eurot, ka Kreekas on toetus eurole üle 50 protsendi."

Maasika sõnul plusse miinustest enam

Matti Maasikas ütles, et Brexit on pannud 60 aastase uniooni mõtlema, et mida kõigil on kaotada, kuid Suurbritannia otsuse järel on toetus EL-ile tõusnud. "Ka Ida-Euroopa riigi teavad, kuhu nad kuuluvad, nad teavad, et EL on palju enam, kui lihtsalt turuplats."

Maasikas sõnul ei saa öelda, et EL-is on kõik korras ja Suurbritannia otsus oli liidule tugevaks hoobiks, kuid üldiselt on EL arenenud ühtlaselt.

Ta rääkis, et migratsioon on Euroopas probleem, kuid kas see jääb pikemaks ajaks on raske ennustada. "Kui tahta asju mõjutada, peab selle kujundamisel osaleme, sest siis pole meie jaoks ebameeldivaid üllatusi oodata. Eesti huvi on olla EL-iga niipalju integreeritud kui võimalik.

Laupäeval tähistatakse Rooma lepingu 60. aastapäeva, mille puhul toimub Roomas Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumine ehk ülemkogu. Seal on kavas vastu võtta ka deklaratsioon Euroopa Liidu tulevikust. Euroopa Komisjon sõnastas tippkohtumise eel riigijuhtidele ja avalikkusele arutamiseks viis võimalikku arengustsenaariumit.

Toimetaja: Indrek Kuus

Allikas: ERR



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

Gumbet, Tyrgi.Gumbet, Tyrgi.
Türgit ja Kreeka saari raputanud maavärinas hukkus vähemalt kaks inimest

Türgi edelaosa rannikupiirkonda ja lähedalasuvaid Kreeka saari raputas neljapäeval maavärin magnituudiga 6,7, milles jättis elu vähemalt kaks inimest, teatasid kohalikud võimuesindajad ja meedia.

Uuendatud: 14:58 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

FC Flora - FC LevadiaFC Flora - FC Levadia
TÄNA OTSE | A. Le Coq Arenal kohtuvad Levadia ja Trans

Täna algusega kell 19.25 algab ETV2 vahendusel jalgpalli Premium liiga mäng Tallinna Levadia - Narva Trans. Kohtumist kommenteerivad Tarmo Tiisler ja Jan Harend, stuudios on Alvar Tiisler.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema