Kallas, Kasemets ja Maasikas: EL on tugev ja euro kadumisest ei võida keegi ({{commentsTotal}})

Eesti ja Euroopa Liidu lipp.
Eesti ja Euroopa Liidu lipp. Autor: Erik Prozes/Postimees/Scanpix

Euroopa Komisjoni endine volinik Siim Kallas, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets ja Eesti eriesindaja Euroopa Liidu juures Mati Maasikas avaldasid veendumust, et probleemidele vaatamata on Euroopa Liit tugev ja ühisraha kaotamise vastu pole ühelgi liikmesriigil huvi.

Kallas, Kasemets ja Maasikas osalesid esmaspäeval läheneva Rooma lepingu 60. aastapäeva puhul Vikerraadio saates "Reporteritund", kus nentisid, et EL-is on probleeme, kuid nii inimeste ja liikmesriikide huvi liidu püsimise vastu on piisavalt tugev.

"Praegu ei kahtle suurem osa inimestest EL-i tänase päeva ega tuleviku toimetamistes," sõnas Kallas. Ta märkis, et Eurobaromeetri küsitluse järgi on toetus EL-ile väga kõrge, kui mõni üksik riik välja arvata. "Finantskriis on suures plaanis läbi ja me ei kuule enam ka Kreeka peaministri suust EL-i lahkumise jutte."

Kallas meenutas, et 1957. aastal oli Euroopas kõige tähtsamaks ideeks, et iialgi enam ei korduks sõda ja luua tuleb ühine majandusruum. Praeguseks on Kallase sõnul EL-is oluliseks küsimuseks just julgeolek ning selleks tuleb luua korpus, mida ei juhiks liikmesriikide 27-28 kindralit, vaid süsteem peaks minema lihtsamaks.

Ta ütles, et ka rändekriisi ohjamiseks oleks Euroopa julgeolekujõududest abi, kui nad saaks vajadusel kiiresti saata näiteks Türgi ja Kreeka vahele või Liibüa piiri lähedale.

Siim Kallase sõnul on EL-i tugevuse aluseks õigusriik, mis tagab üksikisikule teatud turvalisuse. Rahvusriikide poolt oma valuuta taastamine pole ka enam aktuaalne. "Seda ei juhtu, see teema on möödas. Euro kadumisel läheks elu ikka roppu moodi halvemaks."

Eestil tuleb Kallase sõnul tähele panna, et EL ei ole "nemad", vaid Euroopast ja Eestist tuleks rääkida "meie" ning alati maksab koos teiste liikmesriikidega probleeme lahendada, mitte Euroopale vastanduda. "Näiteks Soome, Leedu ja Slovakkia on üritanud ise oma asja ajada, aga pole midagi saanud. Vastuhakkamised on katastroofiga lõppenud."

Kasemets: EL pole pelgalt ühisturg

Kasemets ütles viimase Eurobaromeetri uuringu järgi toetab või pigem toetab Eestis EL-i 77 protsenti vastanutest. "EL-i siseturg on väga unikaalne väärtus - kaubad, inimesed, teenused ja kapital saavad vabalt liikuda, midagi taolist mujal maailmas ei ole," rääkis Kasemets.

Samas on EL Kasemetsa sõnul palju enamat kui ühisturg isegi, kui teatud küsimusi nähakse erinevalt. "Nii on EL-is alati olnud ja tulevikudebatt on liikmesriike ühendanud. Kõik riigid ütlevad väga selgelt, et tahavad EL-is edasi olla."

Kasemets ütles, et arutelu EL-i tuleviku üle on selgelt liikmesriikide vastutusala, mida ei saa suunata EL-i institutsioonid. "See on valitsusjuhtide ühine otsustuspädevus."

Ta möönis, et ootused ja lubadused on mõnel korral EL-ile olnud suuremad, kui reaalselt on toimunud, sealhulgas noorte tööpuuduse vallas. Samas lisas ta, et paljudes liikmesriikides aga noorte tööpuudust pole. "See küsimus on liikmesriikide enda lahendada, probleem algas sellest, et noored on üles kasvanud positiivses maailmas."

Kasemets ei pidanud samuti tõenäoliseks, et liikmesriigid sooviksid eurost rahvusliku valuuta kasuks loobuda. "Euro on muutnud riikide majanduspoliitikat, majanduskkeskond on nii ettevõtjatele kui riigile parem. 70 protsenti eurooplastest toetab eurot, ka Kreekas on toetus eurole üle 50 protsendi."

Maasika sõnul plusse miinustest enam

Matti Maasikas ütles, et Brexit on pannud 60 aastase uniooni mõtlema, et mida kõigil on kaotada, kuid Suurbritannia otsuse järel on toetus EL-ile tõusnud. "Ka Ida-Euroopa riigi teavad, kuhu nad kuuluvad, nad teavad, et EL on palju enam, kui lihtsalt turuplats."

Maasikas sõnul ei saa öelda, et EL-is on kõik korras ja Suurbritannia otsus oli liidule tugevaks hoobiks, kuid üldiselt on EL arenenud ühtlaselt.

Ta rääkis, et migratsioon on Euroopas probleem, kuid kas see jääb pikemaks ajaks on raske ennustada. "Kui tahta asju mõjutada, peab selle kujundamisel osaleme, sest siis pole meie jaoks ebameeldivaid üllatusi oodata. Eesti huvi on olla EL-iga niipalju integreeritud kui võimalik.

Laupäeval tähistatakse Rooma lepingu 60. aastapäeva, mille puhul toimub Roomas Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumine ehk ülemkogu. Seal on kavas vastu võtta ka deklaratsioon Euroopa Liidu tulevikust. Euroopa Komisjon sõnastas tippkohtumise eel riigijuhtidele ja avalikkusele arutamiseks viis võimalikku arengustsenaariumit.

Toimetaja: Indrek Kuus

Allikas: ERR



Hääletuskaardid.Hääletuskaardid.
AfD delegaadid lükkasid parteijuhi muudatusettepanekud tagasi

Saksa immigratsioonivastase erakonna AfD (Alternatiiv Saksamaale) juhile sai laupäeval osaks alandav lüüasaamine, kui parteikongressile kogunenud delegaadid lükkasid tagasi tema programmimuudatused.

BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.