Madalapalgalised riiklikku toetust automaatselt ei saa ({{commentsTotal}})

Madalapalgalised oma toetust automaatselt kätte ei saa.
Madalapalgalised oma toetust automaatselt kätte ei saa. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Uus valitsuskoalitsiooni kehtestatud madalapalgaliste toetus jõuab sihtrühmani visalt - paljud neist ei pruugi olla teadlikud, et peavad toetust eraldi taotlema, sest automaatselt seda neile arvele ei kanta.

Ehkki riigil on täielik ülevaade oma elanike tuludest-kuludest, mida paljud ka tuludeklaratsiooniga tõendavad, siis selleks, et saada madalapalgalistele mõeldud toetust, ilma taotlust esitamata automaatselt ei saa. Korra välja töötanud rahandusministeerium peab seda igati õigustatuks.

"Madala palgaga töötaja tagasimakse taotlemine on analoogiline tulude deklareerimise ja enammakstud tulumaksu tagastamise menetlusega, kus samuti tuleb tulumaksu tagasisaamiseks esitada taotlus tulude deklareerimise käigus. Seega ei erine tagasimakse menetlus tavapärasest tulude deklareerimise ja enammakstud tulumaksu tagastamise korraldusest. Sisuliselt on need kaks protsessi ühendatud ja taotleja peab tegema taotlemiseks vaid ühe täiendava hiireklõpsu," selgitas rahandusministeeriumi avalike suhete spetsialist Ott Heinapuu ERR.ee-le.

See loogika aga lonkab, sest kui inimene on aasta jooksul töötanud üksnes ühe tööandja juures ega ole teeninud täiendavat tulu, ei teki tal ka kohustust täita tuludeklaratsiooni, seega ei jõua ta ka selle täiendava hiireklõpsuni, mida teha.

Toetust saab taotleda, kui töötaja aastane tulu jääb alla 7817 euro. Praeguseks on taotlus ikka veel esitamata 20 000 madalapalgalisel, kellele see õigus laieneb, ehkki tulude deklareerimine lõppeb juba 31. märtsil.

Probleemiks võib olla ka madalapalgaliste kehv ligipääs internetile või arvutitele, samuti madal teadlikkus uuest õigusest.

"Kõigis maksu- ja tolliameti teenindusbüroodes on maksumaksjate käsutuses arvuti elektroonilise taotluse esitamiseks. Teenindusbüroodes on saadaval ka eeltäitmata andmetega tühjad pabervormid," ei näe Heinapuu selles probleemi.

Avaldus tõstab tänumeelt

Ehkki taotlemine võib olla lihtne, ei ole selle nõudmine ometigi põhjendatud. Sama loogika alusel võiks ju vastava õiguse omanikelt nõuda ka iga-aastaselt uut avaldust pensioni väljamaksmiseks või lastetoetuse saamiseks - üks hiireklõps ja tehtud. Ent ei nõuta.

Ka üks rahandusminister Sven Sesteri (IRL) poliitiniline nõunik möönis sotsiaalmeedias, et põhimõtteliselt saaks ka ilma selleta.

"Avaldust peeti vajalikuks, et inimene aru ka saaks, et ta saab riigilt olulise soodustuse," selgitas ta otsuse tagamaad.

Just poliitilist otsust tulebki selle pealtnäha tehnilise nüansi juurest, mis ometi kümneid tuhandeid inimesi puudutab, otsida.

Algselt tahtis IRL juba 2015. aasta koalitsiooniläbirääkimistel leppesse sisse saada diferentseeritud maksuvaba tulu 500 euro ulatuses, mida Juhan Parts valimiste eel munade abil kassasabas reklaamis. Eelmine valitsuskoalitsioon kehtestaski avalduse nõude tagasimakseks.

Nüüd on uus koalitsioon, kust Reformierakond välja jäi, aga kehtib vana otsus, millega madalapalgalised peavad tänumeeles ise endale määratud õigust avaldusega välja küsima. Kes unustab või ei tea, et selline soodustus teda ootab, jääbki sellest ilma.

"Kui taotluse esitamise tähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel (näiteks ootamatu haigestumine, lähedase ootamatu raske haigus või surm või muu objektiivne põhjus), saab maksu- ja tolliamet taotluse alusel tähtaja ennistada kuue kuu jooksul. Maksu- ja tolliamet lahendab ennistamisi juhtumipõhiselt, hindab asjaolusid ja tõendeid ning otsustab ennistamise nende pinnalt," kinnitab Heinapuu.

Kui aga inimene ei teagi, et talle selline õigus laieneb, ei oska ta seda ka tagantjärele taotlema minna, ning õigel ajal mitteteadmine ei pruugi langeda muu mõjuva põhjuse alla.

Uuest aastast uus kord

Järgmisest aastast tänavune kord siiski muutub, sest muudetakse kogu arvestuse süsteemi, millega langeb ära täiendav tõendamise kohustus.

"2018. aastal süsteem muutub, kuna kõrgem maksuvaba tulu määr asendab madala palgaga töötanud isiku tagasimakse. Nimelt hakkab alates 2018. aasta algusest kehtima uus diferentseeritud maksuvaba tulu süsteem. Madala ja keskmise sissetulekuga inimeste maksuvaba tulu on siis 500 eurot kuus, kui sissetulek jääb alla 1200 euro kuus. Kui sissetulek on suurem, siis hakkab maksuvaba tulu vähenema ligikaudu 55,5 senti euro kohta, jõudes lõpuks nullini," selgitab Heinapuu rahandusministeeriumist.

Toimetaja: Merilin Pärli



uudised
"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: