Keskkonnaamet: BWM esitas vigase ja puuduliku jäätmeloa taotluse ({{commentsTotal}})

Prügikastid.
Prügikastid. Autor/allikas: Urmas Luik/Pärnu Postimees/Scanpix

Prügifirma Baltic Waste Management OÜ (BWM) esitas mullu 16. novembril puuduliku ja ebakorrektse taotluse, mis sai nõuetekohaseks alles selle aasta 13. veebruaril, teatas riigi keskkonnaamet esmaspäeval.

Amet märkis, et jäätmeloa taotluse menetlusaeg on kolm kuud alates nõuetekohase jäätmeloa taotluse registreerimisest.

"Seega polnud keskkonnaametil meist mitteolenevatel asjaoludel võimalik puudulikke andmeid esitavale ettevõttele varem jäätmeluba väljastada. Sisuliselt on menetlus seisnud ettevõtte puudulike dokumentide ja aeglase reageerimise tõttu,“ ütles keskkonnaameti jäätmebüroo juhataja Reet Siilaberg.

Keskerakondlasest Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuu on öelnud Eesti Ekspressis ilmunud artikli järel, et temal puudub igasugune avalik või varjatud osalus prügifirmas BWM ning kõik vastupidised väited on valed ja eksitava sisuga.

Keskonnaameti teatel ütles Sarapuu, et kui BWM esitas jäätmeloa taotluse eelmise aasta 16. novembril ja loa menetlemiseks on ette nähtud kuni kolm kuud, siis miks seda siiani väljastatud pole.

"Taotluses tuleb esitada dokumendid selle kohta, et jäätmevedaja on hanke korras edukaks tunnistatud ning edastada töövõtuleping. Antud juhul esitas BWM töövõtulepingu, kus puudus lepingu ühe poole, Tallinna keskkonnaameti allkiri. Samuti ei esitanud ettevõte allkirjastatud käskkirja, et just BWM tehtud pakkumus on riigihankes edukaks kuulutatud," selgitas keskkonnaamet.

Hiljem selgus keskkonnaameti andmetel, et esmase taotluse esitamise ajal ei olnudki töövõtuleping veel allkirjastatud ja samuti olid esialgselt esitatud dokumentides täpsustamata süvakogumismahutite tühjendamise teenuse algus- ning lõpuaeg.

"Neli tööpäeva pärast esmase taotluse esitamist palus keskkonnaamet eelnimetatud puudused ettevõttel kõrvaldada, andes BWM-ile selleks aega kolm nädalat. Parandatud ja täiendatud materjalid laekusid aga alles kolm nädalat hiljem – vastus registreeriti 2017. aasta 3. jaanuaril," selgitas keskkonnaamet.

Seejärel selgus keskkonnaameti pressiteate kohaselt, et muudetud oli ka jäätmete käitluskohta, kuhu vedaja pidi jäätmed viima, mistõttu keskkonnaamet saatis täpsustavad küsimused ettevõttele 18. jaanuaril, küsides lisainfot jäätmete vastuvõtukohtade muutmise osas. Tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks oli 6. veebruar, ent BWM esitas lisaandmed ja parandatud jäätmeloa taotluse alles 10. veebruaril.

"Kui ettevõttel ei ole jäätmete vedamiseks jäätmeluba, siis on see ebaseaduslik ja keelatud tegevus," lausus Reet Siilaberg.

Ta lisas, et kui abilinnapea Sarapuul oli vastav info ilma loata tegutsenud ettevõttest, siis oleks ta pidanud sellest teatama keskkonnainspektsiooni, kes teostab järelevalvet keskkonnanõuete täitmise üle.

"Jäätmeluba kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveoks on piirkonnapõhine. Kui BWM-l on jäätmeluba näiteks Tallinna jäätmeveopiirkonnas nr 1, siis see ei tähenda, et ta võib vedu teostada ka Nõmme linnaosa jäätmeveopiirkonnas nr 2," ütles Siilaberg, lisades, et Tallinna keskkonnaamet ei ole antud küsimuses riigi keskkonnaameti poole pöördunud.

BWM jäätmeloa eelnõu on saadetud kõigile tutvumiseks 8. märtsil ning pärast eelnõu avalikustamist 22. märtsil vaadatakse kõik laekunud ettepanekud läbi. Kui ettepanekuid ei laeku, saab riigi keskkonnaamet jäätmeloa väljastada hiljemalt 27. märtsil. Enne loa väljastamist ei tohi ettevõte jäätmeid vedada Nõmme linnaosas.

Toimetaja: Indrek Kuus

Allikas: ERR



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: