Politoloogid: Hollandi poliitikas on toimunud nihe äärmuste suunas ({{commentsTotal}})

Hollandi poliitikas ja ühiskonnas on aset leidnud tsentrist äärmuste suunas nihkumine, leiavad politoloogid.

Hollandi parlamendivalimistel võitis peaminister Mark Rutte Vabaduse ja Demokraatia Rahvapartei (VVD) kindlalt euroskeptilist ja immigratsioonivastast Geert Wildersi Vabadusparteid. Samas suurendas Wildersi partei siiski oma kohtade arvu parlamendis, vahendas "Välisilm".

Valimiste eel valimiskompassi kokku pannud Amsterdami Vaba ülikooli politoloog André Krouwel selgitas, kes võitis, kes kaotas ja mis saab edasi.

"Aga Wilders võitis samuti ja sai parlamendis suuruselt teiseks parteiks. Nii et kokkuvõttes saab temast opositsiooni juht. Ainsad tõelised kaotajad on vasakpoolsed - nii sotsialistid kui ka Tööpartei said tõsise kaotuse osaliseks ja nad on põhimõtteliselt Hollandi poliitiliselt kaardilt minema pühitud," selgitas Krouwél.

Mark Ruttel tuleb nüüd jõuda 13 parteiga killustunud parlamendis toimiva koalitsioonini. Kergelt ega kiiresti see ei sünni, sest vaja on kokku vähemalt nelja partnerit.

"Me näeme suurt polariseerumist. VVD ja kristlikud demokraadid on liikunud Wildersile lähemale, minnes nii kaugele, et neid peetakse juba põhiseadusevastaseks, nad rikuvad põhiseadust. Teised parteid on nihkunud eemale, nad ei nõustu sellega ja kaitsevad fundamentaalseid vabadusi. Nii et valitsus peab selle suure lünga, selle tühimiku tsentris, Hollandi poliitikas täitma. Varem tegutses palju parteisid just selles poliitilise spektri osas. Meid valitsetigi tsentrist, aga nüüd on see tühi, seal pole ühtegi parteid," rääkis Krouwél.

Mark Rutte ütles valimisvõitu kommenteerides, et Holland ütles "ei" valet sorti populismile. Ka Mark Rutte enda retoorika on Wildersi omale lähemale nihkunud ja üldised poliitilise debati argumendid üha teravamaks muutunud.

Kommunisti taustaga Amsterdami ülikooli politoloog, emeriitprofessor Meindert Fennema ütles, et hakkas Geert Wildersi vastu huvi tundma, kuna äärmusluses, ükskõik millises vormis, on midagi ühist.

Hollandi poliitikat iseloomustavad hetkel ka tema sõnul äärmuste suunas nihkumine ja teravus. "Geert Wilders kutsub poliitilist eliiti reeturiteks ja argpüksideks. Baudet teisest parempoolsest erakonnast läheb veel kaugemale ja kasutab bioloogilist metafoori nagu kannataks poliitiline eliit immuunpuudulikkuse käes. Nii et eriti parempoolsete poolt läheb diskursus väga agressiivseks," selgitas Fennema.

Amsterdami ülikooli politoloogia abiprofessor Gijs Schumacher juhtis aga tähelepanu sellele, et vastukaaluks parempoolsetele on tõusnud ka nende vastasjõud.

"Me näeme Hollandis tugevat vastust Brexitile ja Trumpile. See ei väljendu mitte ainult selles, et paljud inimesed hääletavad Roheliste partei ja Demokraadid 66 poolt, inimesed astuvad ka nende parteide liikmeks ja me näeme mobiliseerumist radikaalse parempoolse poliitika vastu," selgitas ta.

Schumacher: immigratsiooni teema on olnud hooletuses

Wildersi tõttu arutatakse Hollandis immigratsiooni- ja Euroopa Liidu probleemide üle ilma poliitkorrektsuseta.

"Immigratsioon on teema, mis on olnud hooletusse jäetud Hollandis. 1990. aastatel toetas poliitiline eliit immigratsiooni rohkem kui rahvas. Sama kehtib Euroopa teema kohta. Eliit on rohkem eurointegratsiooni poolt kui ülejäänud rahvastik," rääkis Gijs Schumacher.

Seekordsete valimiste teema oligi selgelt identiteet, kultuur ja väärtused, suhtumine Euroopa Liitu ja immigratsiooni.

"On märkimisväärne, et kuigi identiteet oli kampaania põhiteema, siis ei viinud see ometi poliitilise võitluse või vihaste valijateni, kes oleksid massiliselt Geert Wildersit valinud. Nägime, et Holland on konsensuse ühiskond, me ei taha võitlust, me otsime kompromisse ja koalitsioone," selgitas Clingendaeli rahvusvaheliste suhete instituudi vanemteadur Adriaan Schout.

Selles, millise signaali saadavad Hollandi valimised ülejäänud Euroopale, kus seisavad ees mitmed valimised, on analüütikud eri meelt.

"See on tüüpiline välismeedia lähenemine, et kõigepealt olid Trump ja Brexit, siis tuleb Wilders ja järgmisena saame Le Peni. Tegelikult võideldakse valimistel igas riigis eraldiseisvalt," ütles Schout.

"Wildersi võit oleks olnud doominokivi juba mitmete reas, nüüd see ei ole nii ja see on tähtis. See näitab, et ka populiste on võimalik otseses vastasseisus võita. Ja see annab poliitilist hapnikku Emmanuel Macronile," arvab Krouwél.

 

Toimetaja: Merili Nael



USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.
USA eriesindaja Ukrainas külastas Kramatorski linna ja süüdistas Venemaad

USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker ütles pühapäeval rindejoone lähistel asuvat Kramatorski linna külastades, et vägivalla põhjuseks Donbassis on Venemaa agressioon ning olukorda sealses piirkonnas saab iseloomustada kui "kuuma sõda", mitte aga kui "külmutatud konflikti".

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema