IKT sektori kasum vähenes aasta lõpus pea 47 protsenti ({{commentsTotal}})

Statistikaameti andmeil oli möödunud aasta neljanda kvartali kogukasum info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) sektoris 28 miljonit eurot. Aasta varem oli sama näitaja pea 53 miljonit eurot, mis tähendab, et kasum langes aastaga 47 protsenti.

Sektori müügitulu oli neljandas kvartalis 886 miljonit eurot, mis on 4,6 protsenti rohkem kui 2015. aasta samal perioodil, vahendas "Aktuaalne kaamera".

IKT alal töötas mullu viimases kvartalis keskmiselt 21 600 inimest, aastaga suurenes töötajate arv ligikaudu 1400 inimese võrra.

Sektori palgakulud on aastaga kasvanud 4,4 protsenti 104,8 miljoni euroni.

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu presidendi Anneli Heinsoo sõnul ongi kasumi languse üks põhjus palgakasv.

"Peamine põhjus on see, et meil on Eestis liiga vähe väga häid IKT spetsialiste. Mitte ainult Eestis, vaid kogu Euroopas ja kogu maailmas tegelikult. Me võistleme samade ressurssidega, mille nimel võistleb tegelikult kogu maailm," rääkis Heinsoo.

"Seoses sellega on ilmselgelt surve investeeringuteks inimestesse, mis iseenesest on väga positiivne, aga teiselt poolt avaldab see mõju kasuminumbrile just läbi selle, et meie kliendid, keda teenindame näiteks kohalikul turul, ei ole valmis rohkem maksma tunni eest. Ja teiselt küljest, kui läheme erksportima, siis tootearendus võtab omad investeeringud, ka teenustearendus, mida tahame välja pakkuda. Nii et need kõik on kulud," lisas Heinsoo.

Toimetaja: Merili Nael



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: