"Välisilm": Trumpi isolatsioonipoliitika tuli Pekingile õigel ajal ({{commentsTotal}})

USA välisminister Rex Tillerson ja Hiina president Xi Jinping kinnitasid, et riigid jätkavad sidemete tugevdamiseks koostööd. Hetkel on aga põhjust arvata, et USA uue presidendi Donald Trumpi isolatsioonipoliitika annab Pekingile uue hingamise ning jõu, vahendas "Välisilm".

Möödunud nädalal toimunud Rahvaesindajate Kogul teatas peaminister Li Keqiang, et Hiina sisemajanduse kogutoodangu (SKT) kasv kahaneb sel aastal 7 protsendilt 6,5 protsendile.

Hiina majandus võtab hoogu maha juba mitmendat aastat järjest. Seetõttu on Donald Trumpi protektsionismipoliitika ja globaliseerumisideedest loobumine tulnud Pekingile õigel ajal.

"President Trumpi loobumisega sellest rollist ehk, nagu ta on öelnud, et rohkem protektsionismi ja ei mingit globaliseerumist, siis Xi Jinping on rõõmuga võtnud selle rolli enda kanda," selgitas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) infokeskuse juht Liisi Karindi.

"Hiina tajub nüüd, et tema aeg on saabunud, kui see nii läheb nagu Trump on lubanud, et ta keskendub ainult Ameerika küsimustele ja Mehhiko piirile müüri ehitamisega. Hiinlased näevad, et nendele on jäetud mänguruumi," arvas hiina keele tõlk Leslie Leino.

Leinot teeb murelikuks ka Euroopa Liidu killustatus. Selleks, et olla Hiinale arvestatav vastane, peaks EL olema tema sõnul üks jõud.

"Me jõuame võrdsetena läbirääkimistelaua taha ja tekib jagatud vastutuse moment. Aga kui me siin omavahel kempleme - Brexit ja Nexit -, siis on tunda, et Hiina tegelikult tunnetab, et ta mitte ei ole tugevaks saanud, vaid ka temal on rohkem tekkinud hingamisruumi," ütles Leino.

Möödunud nädalal koos käinud Hiina rahvaesindajate kogu nimetas BBC võimude kummitempliks, millest on siiski võimalik välja lugeda olulisi majanduslikke suundumusi ja jõujooni.

"Oma olemuselt on see kindlasti kommunistlik üritus. Majandus võib-olla ei ole enam nii kommunistlik, aga ta on sisuliselt ikkagi plaanimajandus. Me ei saa öelda, et ta on turumajandus. Rahvaesindajate kongress on ikkagi üles ehitatud sellele, et edastada maailmale ja siseriiklikuks tarbimiseks sõnumeid, ja kui neid sõnumeid vaadata, siis see on ikkagi kommunistlik. Need sõnumid on seal muutumatud, lihtsalt sõnastus mõnikord muutub. Aga kui vaadata 20 aastat tagasi, siis see on tegelikult samasugune," selgitas Leino.

Üheks Hiina ambitsioonikuse näitajaks on suurelt reklaamitud Siididee projekt, mis tähendab mitte ainult vana tee taastamist Hiina ja Euroopa vahel, vaid ka mitut uut marsruuti, maismaateid ja mereteid ning ka Aafrika hõivamist. Enamasti ikka selleks, et ise müüa.

"Aga tegelikult hiinlased ise on ennast kogu aeg näinud globaalsete liidritena ja nende jaoks on see tagasiliikumine sinna positsiooni, kus nad on alati olnud. Maailma vallutamisega selles otsest pistmist ei ole, sest nad ju väidavad, et nemad jõuga kedagi ei võta, nad ainult kaitsevad seda, mis on nende oma," selgitas Karindi.

Leino sõnul Hiinal uus välispoliitika, mis algas 1993. aastal.

"Neile pannakse vahel pilkupüüdvamaid nimesid nagu uus Siiditee. Minu hinnangul on ikkagi Hiina eesmärk olla juhtivrollis ja kontrollivas rollis. Läbi Siiditee ta lihtsalt saab siduda teiste riikide majandused enda majandusega ja teha seda pigem enda tingimustel kui Euroopa Liidu tingimustel," arutles Leino.

"Kogu see liikumine kõrgtehnoloogiale ei ole Hiinas mitte selleks, et seal anda samu võimalusi Euroopa ettevõtetele, vaid vastupidi, Hiina sunnib välja arendama oma kõrgtehnoloogiatööstuse, Euroopa ettevõtteid viima sinna oma tehnoloogiat ja siis võtma üle praegu Euroopa ettevõtete poolt kaetavad turud," lisas ta.

Toimetaja: Merili Nael



USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.
USA eriesindaja Ukrainas külastas Kramatorski linna ja süüdistas Venemaad

USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker ütles pühapäeval rindejoone lähistel asuvat Kramatorski linna külastades, et vägivalla põhjuseks Donbassis on Venemaa agressioon ning olukorda sealses piirkonnas saab iseloomustada kui "kuuma sõda", mitte aga kui "külmutatud konflikti".

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema