Saaremaa on viimase maakonnana riigigümnaasiumiks valmis ({{commentsTotal}})

Kuressaare linnavolikogu otsustas veebruaris, et soovib oma linna riigigümnaasiumi. Esmaspäeval allkirjastasid Kuressaare linnapea Madis Kallas ja haridusminister Mailis Reps edasisteks läbirääkimisteks vajaliku ühiste kavatsuste kokkuleppe.

Saarlased olid riigigümnaasiumi suhtes aastaid umbusklikud, sest Kuressaares on toiminud seni hästi kaks suurt gümnaasiumi, lisaks väiksemad gümnaasiumid Leisis ja Orissaares, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kui vaadata ajale tagasi, siis ma arvan, et sellest ei ole midagi halba, et Saare maakond venitas kauem selle otsusega. Selle võrra saame rohkem häid asju üle võtta ja neid asju, mis ei ole hästi läinud, vältida," rääkis linnapea Madis Kallas.

Kuressaare puhul sai üheks oluliseks aspektiks riigigümnaasiumi rajamise otsuse puhul ka see, et vastupidiselt nii mõnelegi Eestimaa väikelinnale, on Kuressaares õpilaste arv kasvavas trendis.

"Meie õpilaste arv on hoogsalt kasvanud just põhikooli astmes ja me ei mahuta täna oma lapsi enam olemasolevatesse koolihoonetesse ära. Meil oleks vaja ühte gümnaasiumi ja vähemalt kolme põhikooli," selgitas Kuressaare abilinnapea Tiia Leppik.

Esmaspäeval allkirjastatigi haridusministeeriumis ühiste kavatsuste kokkulepe riigigümnaasiumi rajamiseks Kuressaarde. Minister Reps kinnitas, et kuigi saarlased on riigigümnaasiumi sooviga kogu Eestis viimased, pole nad siiski hiljaks jäänud.

"Riigigümnaasimite tulevik on vähemalt 2021. aastani väga selge. Need on riigigümnaasiumid ja riik võtab siin vastutuse. Riik rajab ka need gümnaasiumid, arvestades omavastutust," rääkis Reps.

Riigi eesmärk on, et aastaks 2020 oleks igas maakonnas vähemalt üks riigigümnaasium, et nii tagada kvalitseetse hariduse andmine kõikjal Eestis, mitte ainult suuremates linnades.

Kui haridusministeerium alustas igasse maakonda riigigümnaasiumi loomisega, siis neist esimesena alustas 2013. aastal tööd Viljandi gümnaasium. Sel õppeaastal antakse keskharidust juba 12 riigikoolis. Nõo ja Noarootsi gümnaasium olid riigi ülalpidada juba 1994. aastast.

Lähiaastatel alustavad tööd veel 12 riigigümnaasiumi. Kokku õpib riigile kuuluvates gümnaasiumides sel õppeaastal 3647 õpilast. Suurim riigigümnaasium on 533 õpilasega Pärnu Koidula gümnaasium, väikseim 114 õpilasega Hiiumaa gümnaasium.

Toimetaja: Merili Nael



uudised
Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: