Amet: liiklust muudab ohutumaks keskkonna muutmine
Maanteeameti liiklusohutuse osakonna juhataja Erik Ernits ning politsei- ja piirivalveameti juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo tutvustasid kahe ametkonna koostöös valminud eelmise aasta liiklusaasta kokkuvõtet ning maanteeameti liiklusohutuse strateegialoomejuht Alo Kirsimäe uut nullvisioonil põhinevat liiklusohutusprogrammi.
Peadirektor Priit Sauk ütles pressikonverentsi alguses, et praegust seisu vaadates olulisi muutusi paremuse poole näha ei ole.
2016. aastal juhtus 1821 inimkannatanutega liiklusõnnetust, milles hukkus 71 ja sai vigastada 1459 inimest. Alates 2012. aastast kasvab kannatanutega liiklusõnnetuste arv keskmiselt 1,6% aastas.
Võrreldes varasemate aastatega võib paigalseisu märgata vigastatute arvu ning liiklusõnnetustes hukkunute osas, kuigi 2016. aastal hukkus Eesti teedel nelja inimese võrra rohkem kui aasta varem.
Erik Ernits ütles eesmärkidest rääkides, et aastaks 2021 on eesmärgiks viia hukkunute arv alla 50 peale ja aastaks 2025 veel kümne võrra allapoole.
Nullvisiooni filosoofia
Nullvisiooni filosoofia järgi tuleb kujundada liikluskeskkond selliseks, et toob kaasa liikleja käitumise ohutumaks muutumise. Põhirõhk on ennetustegevusel. Tagajärgedele reageerimine on olemuselt vastuolus nullvisiooni põhimitetega.
Ettekande järgi seni kasutatud mudel, kus otsutakse ja rakendatakse järjest uusi üksiktegevusi enam ei toimi ja edu on võimalik saavutada vaid erinevate meetmete komplektsel rakendamisel.
Programmi käigus plaanitakse linnades ülekäigukohti ohutumaks muuta. Samuti muuta automaatjärelevalvet tõhusamaks ning paigaldada riigiteedele piirdeid.
Nullvisiooni programmi tegevused kaetakse nelja-aastase kestusega elluviimiskavaga, mida hakatakse iga-aastaselt hindama.
Toimetaja: Aleksander Krjukov