Õpetajate keskmine palk – statistika ja tegelikkus
Haridusministeerium teatas sel nädalal, et õpetajate keskmine palk ületab 1200 eurot ning võib aasta lõpuks tõusta 1300-ni. Palga arvutamise statistika ehk kuidas number kujuneb, erineb aga kooliti.
Haridusministeerium kasutab õpetajate palga arvutamiseks sama metoodikat, mida statistikaamet muude keskmiste palkade arvutamiseks, et tekiks võrreldavus.
Õpetajate palgastatistika sisaldab ministeeriumi kinnitusel põhipalka, boonuseid ja muid kokku lepitud tasusid, lisaks võetakse arvesse töölepingus nimetatud koormust.
"Konkreetse kooli või omavalitsuse õpetajate keskmine palk täiskoha lõikes arvutatakse, kui välja makstud reaalne kogusumma jagatakse täiskohale taandatud tegelike ametikohtade hulgaga selles koolis või omavalitsuses," selgitas haridusministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Argo Kerb, selgitades, et kui koolis on näiteks viis õpetajat, kellest kolm on täiskohaga, keskmise palgaga 1000 eurot ning kaks poole kohaga, keskmise palgaga 500 eurot, siis keskmine täiskoha palk kujuneb 4000 eurot jagatuna nelja ametikohaga, andes tulemuseks ikka 1000 eurot.
Eelmise õppeaasta statistika näitab, et täiskoormusega töötas vaid 48,7 protsenti õpetajatest, 0,5-0,99 koormusega 27,2 protsenti õpetajatest. Alla poole koormusega töötas 17,3 protsenti õpetajatest ning rohkem kui täiskoormusega 6,8 protsenti õpetajatest.
"Andmed on koolide eneste poolt igakuiselt Eesti hariduse infosüsteemi kantud ning selle aluseks on õpetajatega sõlmitud töölepingud," selgitas Kerb.
Statistika ja tegelik elu
Just sellest aga moonutus statistilises keskmises ja tegelikus keskmises palgas sisse tulebki. Kuivõrd õpetaja töö sisu ehk töötundide kujunemine pole võrreldav tavalise kaheksast viieni tööd tegeva inimese omaga, siis rakendavad koolidirektorid erinevaid koormuse arvutamise mudeleid ning tegelikud koormused ehk töö sisu erineb statistilisest üksjagu.
Pärnu Ülejõe põhikooli direktor Margus Veri möönab, et kui lähtuda keskmise palga kujunemise näitajatest, on avaldatud keskmine adekvaatne. Küll aga tõdeb ta, et paraku on märkimisväärne hulk - tõenäoliselt enamus - õpetajaid, kelle ametikoha palk jääb valitsuse kehtestatud miinimumi lähedale, mis alates sellest aastast on tuhat eurot ning ilmestab seda väikese arvutuskäiguga konkreetse näite põhjal möödunud aastast, mis toob moonutuse esile.
"Õpetaja ametikoha suuruse arvutamise aluseks on võetud kontakttunnid. Sageli kasutatakse mudelit, kus 1,0 ametikoht = 22 kontakttunniga ja üldlevinud on see, et ametikoha palk on õpetaja miinimum ehk 958 eurot (2016). Õpetaja ja direktor on kokku leppinud õppeaastaks 30 kontakttundi ja töö tasustamise alustes on tema ametikoha suuruseks 1,36, millele vastab töötasu (1,36 x 958 eurot) 1302,88 eurot," selgitab ta, kuidas keskmine kujuneb. "Seega on töölepingus töötaja ametikoha suuruseks 1,0 ja palk 1302,88 eurot, töö tasustamise aluste dokumendis aga 1,36 ametikohta."
Sageli lisanduvad sellele veel teisigi palka suurendavaid tööülesandeid nagu pikapäevarühma tunnid, ringijuhi töö jne.
"Ei ole harvad juhud, kui õpetaja ametikoha suurus ületab 1,5 ametikohta ja vastavalt ametikoha suurusele on tema üldtööaeg üle 50 tunni nädalas," tõdeb Veri.
Dokumenti, kus sellised andmed kajastuvad, nimetatakse töö tasustamise alusteks, mida varem tunti kui tarifikatsiooni. Töö tasustamise aluste arvutused ja töötajaga sõlmitud töölepingu arvud kirjeldatud näite põhjal lahknevad, sest töölepinguseadusest juhindudes ei saa töötaja ühe tööandja juures töötada üle 1,0 ametikoha.
Veri toob konkreetse näite: õpetajate ametikohti töö tasustamisaluste dokumendis on 19,45 ja ühe kuu töötasu ehk kõik ametikohad kokku on 19 115 eurot. See teeb ühe õpetaja keskmiseks töötasuks 982,8 eurot.
Haridusministeeriumi metoodika alusel on aga sama näite puhul töölepingute järgi ametikohti 13,389 ja see teeb õpetaja keskmiseks töötasuks kuus 1427,7 eurot.
Igal koolil oma poliitika
Pärnu Ülejõe Põhikoolis ületab õpetaja keskmine palk tänavu 1200 eurot. Õpetajate ametikoha arvestuse aluseks ei ole mitte kontakttundide arv, vaid üldtööaeg ehk 35 tundi nädalas, mis on sisustatud kõigi õpetajatöö ülesannetega, rõhutab Veri.
"Töö tasustamise alustes ja töölepingutes on arvestused samad. Väärtustan õpetajaametit kui tervikut, mitte antud kontakttunde," põhjendab koolidirektor.
Samas tõdeb Veri, et tema kirjeldatud näide õpetaja töö- ja palgakorraldusest on üsna levinud, sest palgaarvestusel lähtutakse kvantiteedist ja lihtsast arvestusest.
"Kuigi Jaak Aaviksoo haridusministriks olemise ajal 2011–2014 toimusid märkimisväärsed muudatused õpetaja töö- ja palgakorralduses ja suurenes märkimisväärselt ka koolijuhi vabadus ja vastutus selle valdkonnas, on ikka koolijuhte, kes ametikoha suuruse arvestamiseks kasutavad ühte õpetaja töö osa, milleks on kontakttund, arvestades ametikoha suurust tuhandiku täpsusega," ei mõista Veri sellist lähenemist.
Samas möönab ta, et teab tublisid koolipidajaid ja omavalitsusjuhte, kes on hallatavates koolides alustanud jõuliselt töö- ja palgakorralduse ning olemasolevate dokumentide korrastamisega.
Verile sekundeerib Kadrioru Saksa Gümnaasiumi direktor Imbi Viisma.
"Iga kool on kehtestanud oma palgapoliitika, kuidas lisatasusid makstakse, kui palju makstakse ja kas igakuiselt või teatud aja tagant, nt kui töö tulemus on olemas," selgitab Viisma.
Nende koolis lisanduvad täiskoha palgale lisaks klassijuhtaja tasule veel uurimistöö või loovtöö juhendamine, ürituste koordineerimine jms. "Lisatööde nimekiri on koolidel erinev, aga enamus neist tuleneb põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest," selgitab Viisma.
Haridusministeeriumi esindaja Argo Kerb kinnitab seda.
"Millistest osadest koosneb iga konkreetse õpetaja töötasu, on lepitud kokku õpetaja töölepingus koolijuhiga. Täpselt nii nagu igas teises valdkonnas – olgu ajakirjanduses või koolis, loogika on sama."
Nõnda on õpetajate riiklik palgastatistika küll ühene ja muude ametikohtadega võrreldav, ent tegelikkusega ehk sellega, mis õpetaja palgalehel kirjas, pruugib sel samasust olla vähe.
Toimetaja: Merilin Pärli, Merit Maarits