Fotod: Baltika jõudis kasumisse tagasi
Pärast lahkumist kahjumlikelt Ukraina ja Venemaa turgudelt jõudis moeettevõte Baltika 2016. aastal tagasi kasumisse. Tänavuselt aastalt ootab ettevõte kasumi kasvu.
Baltika lahkus 2014.-2015. aastal Ukraina ja Venemaa turgudelt, mis pärast kümmet aastat turul muutusid kahjumlikeks. Selle tulemusel õnnestus Baltikal jõuda 2016. aastal 177 000 euroga kasumisse. 2016. aasta käive ulatus 47 miljoni euroni. 2017.-2018. aastal loodab ettevõte oma kasumit veelgi kasvatada.
Viit kaubamärki haldav Baltika tegutseb 127 kauplusega (sh 33 frantsiisipoodi) kaheksas riigis, eksportides 60 protsenti oma toodangust. Tänavu siseneti Serbia turule, kui avati kauplus Novi Sadi linnas.
Ettevõte peab end nüüdseks edukaks, kuivõrd kõiki kulusid on õnnestunud kokku tõmmata - peakontori kulud vähenesid möödunud aastal 0,5 miljonit eurot ehk kuus protsenti. Töötajaid selleks koondama ei pidanud, ent võimalusel vabanenud töökohti enam ei täidetud.
Balti turgudel suurt kasvu oodata ei ole, kuid Vene turult lahkumine võimaldab keskenduda sellele ärile. Kuna kasv on oluline, oodatakse seda eeskätt frantsiisist, e-kaubandusest ja hulgimüügist.
Baltika nõukogu võttis 22. märtsil vastu otsuse teha aktsionäride üldkoosolekule ettepanek emiteerida 4-4,5 miljoni euro väärtuses võlakirjaomaniku otsiooniga konverteeritavaid võlakirju. Baltika suuraktsionär KJK Fund, Sicav-SIF on valmis märkima pakkumist mahuhs 3,6 miljonit eurot.
Kontseptsioonid vaadatakse üle
Baltikumis on ettevõte viie suurema seas, turuosa on üle nelja protsendi.
Kaalumisel on Monton And More kaupluste kontseptsioon ehk mitme brändi ühte poodi kokkupanek, et kulusid kokku hoida. Iseäranis võib see olla variant väiksemates linnades, kus pole mõistlik pidada näiteks kolme eri brändi kauplust.
Viie aasta pärast on Baltikumis ettevõttel kauplusi tõenäoliselt vähem kui praegu, mis ei välista uutesse kaubanduskeskustesse minemist.
Montoni uuenenud jaekontseptsiooniga sisenetakse tõenäoliselt 31. märtsist Viru Keskusesse tagasi, nii et Tallinna Kaubamajast ettevõte lahkub.
Ettevõtte tootmisüksused asuvad Tallinnas Lasnamäel ja Ida-Virumaal, logistikakeskus on samuti Tallinnas. Ettevõttes töötab üle 1000 inimese, neist tootmise poolel 400 inimest. Päevas suudetakse Eesti tehastes toota 1500 eset. Lisaks asub ettevõttel tehas Leedus.
2016. aastal sai ettevõtte vanim siiani tegutsev bränd Baltman 25-aastaseks. Ettevõtte suurima müügimahuga bränd on Monton (59 protsenti), järgnevad Mosaic (31 protsenti), Baltman (4 protsenti), Ivo Nikkolo (4 protsenti) ja Bastion (2 protsenti).
Tarbijate käitumine muutumises
Ettevõtte juht Meelis Milder tõdes, et inimesed lähtuvad riiete ostmisel järjest vähem hooajast ehk t-särki ostetakse ka talvel, mitte üksnes suvel. Hooajatus on asjaolu, millega disainerid peavad üha enam arvestama ja pakkuma aastaringselt mingit valikut tooteid.
Baltika konkurent, Inditex gruppi kuuluv Zara on otsustanud hakata kiirmoe segmendis osakaalu kasvatama. Kui siiani võrdles Baltika oma toodete hindu Zaraga, siis nüüdseks on Zara suurusjärgus kümme protsenti odavam. Kumb sellest võidab, selgub töö käigus, tõdes Milder.
Jätkuvalt on kasvamas e-kaubanduse osakaal. Poodides on aga hakanud toimuma polariseerumine: suured poed muutuvad suuremad, keskmised väiksemaks. Keskmistel formaatidel on üha raskem sellisena edasi tegutseda.
Kui viimastel aastatel muutus tarbijate ostukäitumine üha kiiremaks, siis nüüd on moeturg taas nišistumas, mistõttu kangaid, tehnoloogiat ja tootekvaliteeti on asutud taas enam väärtustama, kuivõrd ostjad enam ei taha nii kiiresti oma garderoobi välja vahetada. Lisaks moetoodetele konkureerivad tarbija rahakotile ka teised tooted ja teenused.
Lisaks kvaliteetsemale tootmisele kasvab toodete sisendhind ka kütuse kallinemise tõttu. Samas otsistakse alternatiivi Hiinas tootmisele, mis on samuti kallinenud, Kagu-Aasia tootmist hindab moetööstus nüüdseks aga ebastabiilseks. Tasapisi on tootmised asunud tarbijale lähemale liikuma.
Toimetaja: Merilin Pärli