Jüri Ratas: Eesti koht on jätkuvalt Euroopa koostöö tuumikus ({{commentsTotal}})

Jüri Ratas.
Jüri Ratas. Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

Eesti naasmine Euroopasse ja Euroopa naasmine Eestisse peab olema pöördumatu. Lennart Meri püstitatud Eesti välispoliitika nurgakivi – ei eal enam üksi – on jätkuvalt kehtiv. See tähendab Eesti kohta Euroopa koostöö tuumikus, kirjutab peaminister Jüri Ratas Euroopa Liidule aluse loonud Rooma kokkuleppe 60. aastapäeva eelõhtul.

25. märtsil 1957 Euroopa majandusühendusena alustanud, aga tänaseks Nobeli rahupreemiaga pärjatud Euroopa Liidu alus rajati just Rooma kokkuleppega 60 aastat tagasi. Eesti jaoks on käesolev aasta tähenduslik veel ka seetõttu, et detsembris möödub 20 aastat sellest, kui Eesti võeti toonase Luksemburgi peaministri Jean-Claude Junkceri eestvedamisel Euroopa Liidu liitumisläbirääkimistele. Veel kümme aastat varem ei osanud me sellest endiselt okupeeritud Eestis veel mõeldagi.

Rahu, demokraatia ja Euroopa heaolumudel on samas haprad ning vajavad pidevat hoolt. Äsja avaldatud Euroopa Komisjoni nn valge raamat osundab, et üleilmsetes arengutes on Euroopa positsioon nii majanduslikult kui poliitiliselt kahanev. Enam pole sugugi enesestmõistetav, et ka käesolev sajand kujuneb rahvusvahelistel reeglitel ja inimväärikuse austamisel põhinevaks „Euroopa sajandiks“.

Peame juba praegu otsustama, kas kümne või kahekümne aasta pärast on Euroopal maailmamajanduse  ja -poliitika arengut otsustavate laudade taga hääl või mitte.

Eestimaalastele tähendab 25. märts ennekõike 1949. märtsiküüditamise aastapäeva. Teame omal nahal totalitaarsuse ja autoritaarsuse vägivaldset tähendust, turvatunde ja tänapäeval nii enesestmõistetavate vabaduste puudumist. Seetõttu on arusaadav, et eestlased on Lääne institutsioonides ja koostöös otsinud ennekõike turvatunnet ja läänelikel väärustel põhineva iseolemise kinnistamist. Me ei saa ega tohi siiski unustada 25. märtsi kumbagi tähendust. 

Eurooplaste ühistööna loodu on siiski midagi erakordset ja kordumatut. Euroopa Liidu kõige suurem saavutus on olnud rahu hoidmine, julgeolek ja vabaduste ühine teostamine. Nende saavutuste ja väärtuste teadvustamine on ülioluline, eriti ajastul, mil neid seatakse kahtluse alla valede ja populismiga. 

Siin saame toetuda kahe suurmehe loodud sillale. Meie jaoks nii lugupeetud teadlane Juri Lotman pidas juba 1960. aastatel kirjavahetust teispool raudset eesriiet elanud Umberto Ecoga. Eco selgitas semiootika olemust uurimisvaldkonnana, mis vaatleb kõike, mille abil saab valetada. Lotman oleks oma ametikaaslast saanud varustada rohke uurimismaterjaliga, sest meie tundsime siin toona just suurt puudust tõest ja vabadusest.

Peame üheskoos ja igapäevaselt seisma Euroopa väärtuste eest, et see ajastu ei naaseks.

Euroopa ei saa takerduda minevikku 

Me ei kohtu Roomas Euroopa Liidu alusleppe 60. aastapäeval selleks, et Euroopa Liit pensionile saata, vaid selleks, et 27kesi kinnitada üle vanne elada üheskoos edasi rahus ja rikkuses. Peame mõtlema, millised on järgmised aastakümned ning pakkuma lahendusi ka järeltulevatele põlvedele. 

Hoiame ja arendame eelnevast seda, mis on meile oluline – kultuuriline ja keeleline mitmekesisus, traditsioonid, elusloodus, hooliv sotsiaalne mudel; aga ka enneolematult suur turg, ühisvaluuta ja põhivabadused. Muidugimõista peame hoidma rahu ja pakkuma turvatunnet, aga selgitama ka muutuvat keskkonda ja maailmas toimuvat. Mõistame kõik, et sissepoolepööratus kiirelt areneva maailma suhtes ning hirm tehnoloogilise muutuse ees ei ole lahendused. 

Euroopa demokraatlik ja sotsiaalne mudel on ideaalsed tegelemaks inimeste hirmudega muutuvate olude ees. Väljakutsed tuleb pöörata võimalusteks, suurendada vabadusi, seista tarade vastu ning vabakaubanduse ja tehnoloogiliste muutuste eest. 

60 aastat tagasi seatud neli Euroopa Liidu põhivabadust on meid ühiselt toonud tänasesse. Eesti on pakkunud, et tulevasi poliitilisi ja majanduslikke protsesse saaks juhtida paremini kui andmete vaba liikumine saaks nende kõrvale viiendaks vabaduseks.

Muutused on möödapääsmatud, kuid Euroopa on parim, mis meil võtta on. Kriisides karastunud kontinendi paremad päevad on kindlasti alles ees. 

Kiirtee(de) Euroopa

Rooma deklaratsiooni kõige suurem väärtus dokumendina seisneb üldises suunanäidus ja ka asjaolus, et selles seisvale on alla kirjutanud kõik liikmesriigid. Kõik on selles sisalduvaga nõus. Ent ometi on poliitilised eriarvamused Lõuna ja Põhja, Ida ja Lääne, solidaarsuse, vastutustunde aga ka vastastikkuse austuse vahel, kergitanud taas päevakorda arutelu töömeetodite üle. Arutelu selle üle, kas ja kui kiirelt keegi soovib koostööd teha. 

Tagantjärele tark olles võib öelda, et Ülemkogule püsijuhtimise ja seega ka „kriisistaabi“ andnud Lissaboni lepe oli tegelikult väga ettenägelik otsus. Olen ise seda meelt, et töömeetodid on küll olulised, aga pelgalt nendega ei lahenda põhimõttelisi eriarvamusi, sest vaja on ikkagi sisulist konsensust praegu arutelu keskmes seisvate euroala ja rände/Schengeni küsimuste osas. 

Kriiside puhul peame andma vastuse, et elame üheskoos üle ka järgmised kriisid. Eurot ühisvaluutana ning Schengenit territooriumina omavate ja välispiiri jagavatel riikidel on eriline vastutus. Erinevad töömeetodid võivad lõpuks viia sarnasele tulemusele, kui osalised ise on selle suuna ja sisuga päri. Küsimus ei taandu tihtipeale sellele, kes tuleb kaasa, vaid sellele, et kas kellelgi võib olla õigust hetkel kõrvale jääda. Ilmselt peaks selline õigus põhjendatud juhul olema.

„Suure kokkuleppeni“ oleme Euroopas jõudnud alati samm sammult ning laiapõhjaliselt – olgu selleks siseturg, põllumajanduspoliitika, rahaliit või Schengen. Esmalt tuleb ikka luua faktiline solidaarsus riikide vahel. Neile, kes soovivad elust suuremaid kokkuleppeid, jääb demokraatlik süsteem ilmselt alati ebatäiuslikuks.

Prantsusmaa ja Saksamaa valimiste tulemusel võib tekkida arutelu Euroopa kaitsekoostöö üle. Kehtiv alusleping võimaldab selles küsimuses minna edasi ka kõiki riike kokkulepetesse kaasamata. See on tegelikult esimene kord, kui Eestil oleks võimalik algusest saati olla otsustajate ringis, sest Schengeni ja euroalaga liitusime väga suure ponnistuse tulemusel. 

Kaitsekoostöö liikmena oleks meil võimalus olla arengu suunajate hulgas. Samuti mõjutada liikmes- ja liitlasriikidega peale ühtse kultuuri kujunemise ja jagatud ohupildi ka kõigi ühtseid kaitsekulutusi ja investeeringuid. Kujutage vaid ette, kui Euroopa kaitsekoostöö oleks täna samal tasemel nagu 1957. alustatud põllumajanduspoliitika või kaubanduspoliitika, kus me oleme Ameerikale täiesti võrdsed partnerid. 

Koht nõupidamislaua ääres on Eesti jaoks eluliselt oluline küsimus, nagu on muutumatu ka Eesti geopoliitiline ja julgeolekupoliitiline asukoht. Seetõttu ei peaks üleüldse tekkima küsimust selle kohta, kas Eesti peaks koostöös osalema algusest peale. Loomulikult on see meie huvides. 

Eesti naasmine Euroopasse ja Euroopa naasmine Eestisse peab olema pöördumatu. Lennart Meri püstitatud Eesti välispoliitika nurgakivi – ei eal enam üksi – on jätkuvalt kehtiv. See tähendab Eesti kohta Euroopa koostöö tuumikus.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli



Vasakult: Macron, Fico, Kern ja Sobotka.Vasakult: Macron, Fico, Kern ja Sobotka.
Macron otsib EL-i tööturu reformi plaanile Kesk- ja Ida-Euroopast toetust

Prantsusmaa president Emmanuel Macron ütles kolmapäeval, et Euroopa Liidu reeglid, mis puudutavad lähetatud töötajaid, tekitavad rikkamates liikmesriikides ebaõiglast konkurentsi.

"Otse uudistemajast" – Ruta Arumäe"Otse uudistemajast" – Ruta Arumäe
Arumäe: poliitikud peaks fookuse ümber seadma

Majandusekspert Ruta Arumäe ütles ERR-i saates "Otse uudistemajast" saatejuht Ainar Ruussaarele, et poliitikud peaksid oma fookuse ümber seadma ja keskenduma oma tegevuses pikaajalisele majanduskasvule. Ettevõtjatele on Arumäe hinnangul hetkel parim aeg tegevust alustada või seda laiendada.

Kaader videostKaader videost
"Pealtnägija" valimisreklaam teeb erakondadele silmad ette

"Pealtnägija" avaldas uut hooaega sissejuhatava klipi, kus toimetaja Anna Gavronski on asunud vihmavarjuhoidja rolli ning saatejuht Mihkel Kärmas matkib trummi mängivat Edgar Savisaart.

Tallinn.Tallinn.
Linnapeakandidaadid vastavad | Suur-Tallinn peab sündima loomulikul teel

Kuigi Tallinna ümbritsevad rõngasvallad on tugevalt pealinnaga seotud, ei leia meerikandidaadid, et näiteks Jüri, Viimsi või Tabasalu peaks liitma Tallinnaga. Tallinna tegevlinnapea Taavi Aasa hinnangul juhtub see tulevikus paratamatult, kuid selle aluseks peab olema loomulik integratsioon läbi koostöö mitte sundliitmine. 

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.