Annika Uudelepp: erakonnad, kus teie ideed on? ({{commentsTotal}})

Poole aasta pärast on valimiskampaanial täiskäik sees. Praegu koguvad hoogu alles ettevalmistused. Näiteks Keskerakond kuulutab Tallinnas esinumbreid välja, EKRE mängib Viimsis erakonnasiseseid võimumänge ja IRL hakkab korraldama erakorralist suurkogu. 

Kuigi olud on muutunud, vallapiirid ümber joonistatud ja Tallinna linnapea juba ammuilma kohtu otsusega võimult kõrvaldatud, on erakondade ees olev küsimus  sama – kas lubada stabiilsust või muutusi?

Mida me praegu teame sügisestest valimistest lisaks sellele, et need toimuvad? Huvi pakuvad ikka kaks tahku – põhilubadused ja esinumbrite nimed. 

Viimastest pole veel suurt midagi rääkida, sest praegu käib alles kulisside taga töö nimekirjadega. Mõni üksik nimi on välja hõigatud, aga suur pilt sellest, kes kellega vastamisi kandideerib, pole veel koos. 

Võimalike Tallinna linnapeakandidaatide osas näib, et kastanite järele saadetakse tulle taas vana kaardivägi. Kõlanud nimedest on Taavi Aas või Mihhail Kõlvart, Kristen Michal ja Rainer Vakra kõik juba ammuilma tuntud tegijad. 

Nii et selles osas paistab võitvat stabiilsus ja värskeid nägusid, nimesid ning poliitika uuendajaid ei ole mitte kusagilt näha. Igaüks võib oma rikutuse tasandilt otsustada, kas see on erakondade teadlik valik või võimaluste puudumisest või sisepingetest tingitud sundkäik.

Olgu, Keskerakond saabki oma valijaile senisel kursil püsimist lubada. Aga see, et Tallinnas opositsioonis olijad kipuvad n-ö vanade nägudega välja tulema, on imelik. Mis see pakkumine siis valijatele on? Ära vali nende vana, võta parem meie oma?

No ei kõla väga värskelt ega eristuvalt. Ehk tribüün on vaba – kes suudab välja tulla uue, särava ja ideedest tulvil liidriga, sellel oleks valimistel kindlasti teatud eelis.

Sellega olengi jõudnud ideede juurde. Ja neist on kuulda olnud veelgi vähem kui nimedest. Seega võib siin julgelt ise unistada, mida võiks uute ideedega inimene pakkuda. 

Näiteks võiks ta välja pakkuda visiooni Tallinna arengust mitte Eesti keskuse ja pealinnana, vaid suuremas mastaabis. Kuidas teha Tallinn eelistatavaks võrreldes Helsingi, Turu, Kopenhaageni, Riia või Stockholmiga? Mis võiks olla niivõrd erilist, et Tallinnast saaks suures plaanis tõmbekeskus, mitte provintsilinn?

Suurelt mõtlemine poleks märk mitte suurusehullustusest, vaid vastutustundest. Tallinna areng veaks siis kaasa ka ülejäänud Eesti arengut, mitte ei pumpaks muud riiki ressurssidest tühjaks. Tallinn ei saa lõpmatuseni kasvada lähivaldade tööjõu arvelt ja tänu sellele, et mujalt Eestist tullakse siia elama. Visiooniga juhid mõistavad, et mõelda tuleb pealinnaregioonist ja luua taristut ning teenuseid, mis järgivad inimeste vajadusi, mitte omavalitsuse piire. Trammiliin Viimsisse võiks kõigest üks selline näide olla.

Miks me ei võiks püüda eristuda millegi sellisega, mis teeks Tallinna suurusjärgu võrra ligitõmbavamaks? Muidugi, kui meil oleks tohutult palju raha, võiks unistada sama suurelt kui need valitsejad, kes mõnikümmend aastat tagasi kõrbes silmad kissis üht väikelinna vaatasid. Nüüd on sellest saanud superlinn Dubai. 

Hüva, meil on nafta leidmata ja jääbki leidmata, aga muuseas ka Dubai elab väga palju kaubandusest ja turismist. Järelikult peaks võimuleihkaja pakkuma välja oma plaani, kuidas ärimehed tahaks tulla siia midagi ehitama ja kõik muud raha kulutama. Kusjuures plaan võiks olla mitte „kasvatame turistide voolu 5-10 protsenti“, vaid hoopis „kuidas saavutada, et turistid kulutaksid siin viis või kümme korda rohkem?“

Aga mis teeks ühe linna suurepäraseks? Globaalne konsultatsiooniettevõte McKinsey & Company tegi mõni aasta tagasi ära üleilmse uurimistöö, et välja selgitada, mis on see võluvits, mille abil on linn võimalik teha suurepäraseks töö- ja elukohaks sõltumata stardipositsioonist. 

Nad jõudsid järeldusele, et suurepäraselt arenenud linnade juhid teevad kolme asja tõeliselt hästi: leiavad tee nutika majanduskasvuni, teevad vähemaga rohkem ning tagavad vajalikele muutustele laia toetuse. Viimase hulka kuulub nii köitva visiooni loomine, tipptegijate palkamine kui ka pärast vastutamine, et toredad sõnad ei jääks kõigest valimisloosungiteks ega oleks linnapea mainekujundusprojekt. 

Näiteks ühe väikese ja kõigest mõni aasta tagasi rajatud India linna Palava visioon on aastaks 2025 olla maailma 50 elamisväärsema linna seas, kus on pool miljonit elanikku. Nii et saab küll suurelt mõelda. 

Ka Tallinn väärib suurt ideed ja suurepäraseid liidreid, kes ei piirdu palju- ja paljasõnalise „arendame-parendame-edendame-kaalume“ mõtlemisega. Erakonnad, milline on teie visioon?

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



Vasakult: Macron, Fico, Kern ja Sobotka.Vasakult: Macron, Fico, Kern ja Sobotka.
Macron otsib EL-i tööturu reformi plaanile Kesk- ja Ida-Euroopast toetust

Prantsusmaa president Emmanuel Macron ütles kolmapäeval, et Euroopa Liidu reeglid, mis puudutavad lähetatud töötajaid, tekitavad rikkamates liikmesriikides ebaõiglast konkurentsi.

"Otse uudistemajast" – Ruta Arumäe"Otse uudistemajast" – Ruta Arumäe
Arumäe: poliitikud peaks fookuse ümber seadma

Majandusekspert Ruta Arumäe ütles ERR-i saates "Otse uudistemajast" saatejuht Ainar Ruussaarele, et poliitikud peaksid oma fookuse ümber seadma ja keskenduma oma tegevuses pikaajalisele majanduskasvule. Ettevõtjatele on Arumäe hinnangul hetkel parim aeg tegevust alustada või seda laiendada.

Kaader videostKaader videost
"Pealtnägija" valimisreklaam teeb erakondadele silmad ette

"Pealtnägija" avaldas uut hooaega sissejuhatava klipi, kus toimetaja Anna Gavronski on asunud vihmavarjuhoidja rolli ning saatejuht Mihkel Kärmas matkib trummi mängivat Edgar Savisaart.

Tallinn.Tallinn.
Linnapeakandidaadid vastavad | Suur-Tallinn peab sündima loomulikul teel

Kuigi Tallinna ümbritsevad rõngasvallad on tugevalt pealinnaga seotud, ei leia meerikandidaadid, et näiteks Jüri, Viimsi või Tabasalu peaks liitma Tallinnaga. Tallinna tegevlinnapea Taavi Aasa hinnangul juhtub see tulevikus paratamatult, kuid selle aluseks peab olema loomulik integratsioon läbi koostöö mitte sundliitmine. 

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.