Annika Uudelepp: erakonnad, kus teie ideed on? ({{commentsTotal}})

Poole aasta pärast on valimiskampaanial täiskäik sees. Praegu koguvad hoogu alles ettevalmistused. Näiteks Keskerakond kuulutab Tallinnas esinumbreid välja, EKRE mängib Viimsis erakonnasiseseid võimumänge ja IRL hakkab korraldama erakorralist suurkogu. 

Kuigi olud on muutunud, vallapiirid ümber joonistatud ja Tallinna linnapea juba ammuilma kohtu otsusega võimult kõrvaldatud, on erakondade ees olev küsimus  sama – kas lubada stabiilsust või muutusi?

Mida me praegu teame sügisestest valimistest lisaks sellele, et need toimuvad? Huvi pakuvad ikka kaks tahku – põhilubadused ja esinumbrite nimed. 

Viimastest pole veel suurt midagi rääkida, sest praegu käib alles kulisside taga töö nimekirjadega. Mõni üksik nimi on välja hõigatud, aga suur pilt sellest, kes kellega vastamisi kandideerib, pole veel koos. 

Võimalike Tallinna linnapeakandidaatide osas näib, et kastanite järele saadetakse tulle taas vana kaardivägi. Kõlanud nimedest on Taavi Aas või Mihhail Kõlvart, Kristen Michal ja Rainer Vakra kõik juba ammuilma tuntud tegijad. 

Nii et selles osas paistab võitvat stabiilsus ja värskeid nägusid, nimesid ning poliitika uuendajaid ei ole mitte kusagilt näha. Igaüks võib oma rikutuse tasandilt otsustada, kas see on erakondade teadlik valik või võimaluste puudumisest või sisepingetest tingitud sundkäik.

Olgu, Keskerakond saabki oma valijaile senisel kursil püsimist lubada. Aga see, et Tallinnas opositsioonis olijad kipuvad n-ö vanade nägudega välja tulema, on imelik. Mis see pakkumine siis valijatele on? Ära vali nende vana, võta parem meie oma?

No ei kõla väga värskelt ega eristuvalt. Ehk tribüün on vaba – kes suudab välja tulla uue, särava ja ideedest tulvil liidriga, sellel oleks valimistel kindlasti teatud eelis.

Sellega olengi jõudnud ideede juurde. Ja neist on kuulda olnud veelgi vähem kui nimedest. Seega võib siin julgelt ise unistada, mida võiks uute ideedega inimene pakkuda. 

Näiteks võiks ta välja pakkuda visiooni Tallinna arengust mitte Eesti keskuse ja pealinnana, vaid suuremas mastaabis. Kuidas teha Tallinn eelistatavaks võrreldes Helsingi, Turu, Kopenhaageni, Riia või Stockholmiga? Mis võiks olla niivõrd erilist, et Tallinnast saaks suures plaanis tõmbekeskus, mitte provintsilinn?

Suurelt mõtlemine poleks märk mitte suurusehullustusest, vaid vastutustundest. Tallinna areng veaks siis kaasa ka ülejäänud Eesti arengut, mitte ei pumpaks muud riiki ressurssidest tühjaks. Tallinn ei saa lõpmatuseni kasvada lähivaldade tööjõu arvelt ja tänu sellele, et mujalt Eestist tullakse siia elama. Visiooniga juhid mõistavad, et mõelda tuleb pealinnaregioonist ja luua taristut ning teenuseid, mis järgivad inimeste vajadusi, mitte omavalitsuse piire. Trammiliin Viimsisse võiks kõigest üks selline näide olla.

Miks me ei võiks püüda eristuda millegi sellisega, mis teeks Tallinna suurusjärgu võrra ligitõmbavamaks? Muidugi, kui meil oleks tohutult palju raha, võiks unistada sama suurelt kui need valitsejad, kes mõnikümmend aastat tagasi kõrbes silmad kissis üht väikelinna vaatasid. Nüüd on sellest saanud superlinn Dubai. 

Hüva, meil on nafta leidmata ja jääbki leidmata, aga muuseas ka Dubai elab väga palju kaubandusest ja turismist. Järelikult peaks võimuleihkaja pakkuma välja oma plaani, kuidas ärimehed tahaks tulla siia midagi ehitama ja kõik muud raha kulutama. Kusjuures plaan võiks olla mitte „kasvatame turistide voolu 5-10 protsenti“, vaid hoopis „kuidas saavutada, et turistid kulutaksid siin viis või kümme korda rohkem?“

Aga mis teeks ühe linna suurepäraseks? Globaalne konsultatsiooniettevõte McKinsey & Company tegi mõni aasta tagasi ära üleilmse uurimistöö, et välja selgitada, mis on see võluvits, mille abil on linn võimalik teha suurepäraseks töö- ja elukohaks sõltumata stardipositsioonist. 

Nad jõudsid järeldusele, et suurepäraselt arenenud linnade juhid teevad kolme asja tõeliselt hästi: leiavad tee nutika majanduskasvuni, teevad vähemaga rohkem ning tagavad vajalikele muutustele laia toetuse. Viimase hulka kuulub nii köitva visiooni loomine, tipptegijate palkamine kui ka pärast vastutamine, et toredad sõnad ei jääks kõigest valimisloosungiteks ega oleks linnapea mainekujundusprojekt. 

Näiteks ühe väikese ja kõigest mõni aasta tagasi rajatud India linna Palava visioon on aastaks 2025 olla maailma 50 elamisväärsema linna seas, kus on pool miljonit elanikku. Nii et saab küll suurelt mõelda. 

Ka Tallinn väärib suurt ideed ja suurepäraseid liidreid, kes ei piirdu palju- ja paljasõnalise „arendame-parendame-edendame-kaalume“ mõtlemisega. Erakonnad, milline on teie visioon?

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



Poliitikud saates "Foorum".

Helme: toetuste jagamise probleem ei puuduta ainult Simsonit

Majandusminister Kadri Simsoni puhul on tõstatatud küsimus, kas ta on valitsuses seakasvatuse toetuste läbirääkimistel osaledes õigesti käitunud, arvestades oma elukaaslase tegutsemist samas valdkonnas, kuid riigikogu EKRE fraktsiooni esimehe Martin Helme sõnul on probleem laiem ja puudutab ka paljusid teisi poliitikuid.

kahe isa kogemused
Isapuhkuse päevikut pidasid Pärt Ojamaa Tartust ja Lauri Koort Tallinnast.

Isapuhkuse päevik: ära püüa olla aasta isa, ole lihtsalt olemas

Kas lastega jalgsi poes käimine on kangelastegu või normaalsus? Millal on okei osta laps ära magusaga? Kui sujuvalt toimub vahetus emapuhkuselt isapuhkusele? ERR palus kahel lapsepuhkusel oleval Tartu ja Tallinna isal pidada päevikut ja arutleda isapuhkuse teemal.

Noored Arvamusfestivalil

Uuring: eesti ja vene noorte vahel laiutab kodanikuhariduses suur lõhe

Eesti õpilaste teadmised ühiskonna ja kodanikurollide kohta on paranenud, kuid eesti ja vene õppekeelega noorte hulgas on siin väga suured erinevused. Samas ei usalda noored ajakirjandust ega kipu olema poliitiliselt aktiivsed. Poliitilise aktiivsuse osas on vene õppekeelega noored aktiivsemad kui eesti teismelised.

tehnikakommentaar
Lapsed Stroomi rannas koolivaheaega veetmas

Selgusid järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad

Haridus- ja teadusministeerium pani paika järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad, et lapsevanematel oleks kergem puhkusi ja muid lastega seotud tegevusi kavandada ning koolidel ühistegevusi planeerida.

hääleta!
Spordiaasta tähed auhinnad

Algas "Aasta sportlane 2017" rahvahääletus

Esmaspäeva varahommikul avas Eesti Olümpiakomitee “Aasta sportlane 2017” rahvahääletuse, kui oma soosikute poolt saab hääletada internetis EOK kodulehel www.eok.ee. Spordiaasta parimad tehakse teatavaks 27. detsembril toimuval “Spordiaasta tähed 2017” auhinnagalal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: