Eesti Raudtee kahjum suurenes mullu 10,8 miljoni euroni
Riigile kuuluva Eesti Raudtee AS-i kahjum süvenes mullu 10,8 miljoni euroni, aasta varem oli see 6,3 miljonit eurot, ettevõtte tulud vähenesid samal ajal 10,6 protsenti 43,3 miljonile eurole.
Peale kahjumi katmist varasemate aastate kasumi arvelt on Eesti Raudtee jaotamata kasumi jääk 75,2 miljonit eurot, selgub ettevõtte majandusaasta aruandest.
2016. aastal veeti Eesti Raudtee infrastruktuuril 12,5 miljonit tonni kaupa. Võrreldes eelnenud aastaga langes veomaht 18,7 protsendi võrra ehk 2,9 miljonit tonni. Peamiseks partneriks vedudes oli Venemaa, kust laeti Eesti suunas 7,4 miljonit tonni kaupa ja Eestist sinna veeti 430 000 tonni kaupa. Laadimine Venemaalt vähenes 22,7 protsenti ja veod Venemaale 8 protsenti.
Siseriiklik reisirongiliiklus näitas 2016. aastal jätkuvalt kasvutendentsi, AS-i Eesti Liinirongid sõidetud rongkilomeetrite arv kasvas 9,2 protsenti ja ulatus 4,1 miljoni rongkilomeetrini, mis moodustab 71,1 protsenti kõigist 2016. aastal AS Eesti Raudtee infrastruktuuril liikunud rongkilomeetritest.
Kuna erinevalt kaubavedudest ei tasu reisirongid AS Eesti Raudtee infrastruktuuril liikudes tasu läbitud rongkilomeetrite eest, tasus Elron 2016. aasta infrastruktuuri kasutamise tasu põhiteenuse eest kõigest 2,96 miljonit eurot, mis on 11,7 protsenti rohkem võrreldes 2015. aastaga, märgib ettevõte majandusaasta aruandes.
Kuna reisirongid ei tasu läbitud rongkilomeetrite eest, tähendas see ettevõtte jaoks lõppenud majandusaastal seda, et nii raudteeinfrastruktuuri kasutustasu metoodikajärgne brutotonnkilomeetri kui ka rongkilomeetri komponent ulatusid läbivalt aasta lõikes üle maksimummäära ning rakendusid metoodikajärgsed "laed", mistõttu jäi ettevõttel aruande kohaselt saamata 28,2 miljonit eurot metoodikajärgset raudteeinfrastruktuuri põhiteenuse kasutustasu.
"Kuigi ettevõtte jaoks on jätkuvalt oluline jätkuvalt tõhustada oma tegevust ja vähendada seeläbi infrastruktuuri majandamise kulubaasi, ei ole sedavõrd suur kulude vähendamine ja/või taastavate investeeringute teostamata jätmine, et saamata jäävaid tulusid kompenseerida, jätkusuutlik," seisab aruandes.
Eesti Raudtee juhatus on olemasoleva raudteeinfrastruktuuri kasutustasude arvutamise metoodika mittetoimimist kommunikeerinud omanikule nii 2013., 2014. kui ka 2015. aasta üldkoosolekul. Lahenduse puudumise tõttu on ettevõte olnud seni sunnitud edasi lükkama mitmeid raudteeinfrastruktuuri kvaliteedi säilitamiseks vajalikke investeeringuid.
2016. aastal investeeris Eesti Raudtee kokku 15,4 miljonit eurot, samas kui raudteeinfrastruktuuri kvaliteedi säilitamiseks vajalike investeeringute maht peaks ettevõtte hinnangul olema enam kui kaks korda kõrgem. Investeeringutest moodustasid eurotoetused 11,4 miljonit eurot, millega renoveeriti Tapa-Tartu raudtee teelõike.
2017. aastal on ettevõttel plaanis jätkata Euroopa Liidu struktuurivahendite kaasabil investeerimist raudteeinfrastruktuuri. Peamised projektid on Tapa-Tartu raudtee rekonstrueerimine ja Tallinn-Keila-Paldiski ja Keila-Riisipere kapitaalremondi teine etapp. Omavahenditest plaanib ettevõte finantseerida kolme teebrigaadide raskeveoki ostu 600 000 euro eest ja vagunite ning kraanade remonti 300 000 euro eest. Kokku on 2017. aastal plaanis investeerida 13,1 miljonit eurot, millest 8,6 miljonit eurot rahastatakse Euroopa Liidu struktuurfondidest.
Eesti Raudtee keskmine töötajate arv vähenes mullu 16 võrra 799 töötajale, kelle palgakulu oli 12,7 miljonit eurot.
Toimetaja: Aleksander Krjukov
Allikas: BNS