Üle Eesti mälestati märtsiküüditamise ohvreid
Täna möödub 68 aastat märtsiküüditamisest ning selle ohvreid mälestati üle kogu Eesti. Märtsis 1949 viidi Eestist Siberisse üle 22 000 süütu inimese.
Tallinnas Vabaduse väljakul moodustus küünaldest Eesti kaart ning kuvatakse 32 000 inimese nimed, kes 1949. aastal küüditamisele määrati, sealhulgas inimesed, kes vangistati, olid sunnitud põgenema või end varjama ja need, kes hiljem Siberisse küüditatud peredes sündisid, vahendasid ERRi raadiouudised ja "Aktuaalne kaamera".
Küünlad süüdati ka Tartus, Pärnus ja mujal Eestis.
Tartus mälestati märtsiküüditamise ohvreid Pisarate pargis - kohas, kus asusid raudteeharu ja laadimisplats, millel küüditamise ohvreid Siberisse saatmiseks loomavagunitesse aeti.
Samuti meenutati küüditatuid stalinismiohvritele pühendatud Rukkilille mälestusmärgi juures.
Lisaks Tartule oli pealelaadimispunktideks määratud ka Elva ja Jõgeva. Tartust ja Tartumaalt küüditati kokku rohkem kui 3000 inimest.
Läänemaal mälestati märtsiküüditamise ohvreid nii Haapsalus kui ka Risti raudteejaamas asuva mälestusmärgi juures.
Läänemaalt küüditati 68 aasta eest ligi 2300 inimest. Küüditatud pandi rongidele Ristil ja Haapsalu raudteejaamas. 1999. aastal Risti raudteejaamas avatud mälestusmärgi "Raudteerööpad mäletavad" kavandi autor on eelmisel aastal surnud arst ja luuletaja Viljar Ansko.
Narvas meenutati märtsiküüditamise ohvreid rongijaama juures, Memento Narva ühenduse mälestusmiitingul.
Just läbi Narva veeti loomavagunites Siberisse tuhandeid inimesi, sealhulgas ka Narva elanikke.
Repressioonide ohvritele on rongijaama pargis mälestusmärk.
Noorteühendus Avatud Vabariik täitis Narva raekoja platsi küünlaleegiga. Tuhande küünla süütamisega antakse Narva elanikele teada, et küüditatute seas oli eestlaste kõrval palju vene rahvusest inimesi.
Enamik küüditatuist vabanes alles 1958. aastal ning viimased deporteeritud vabastati 1965. aastal. Mitu tuhat inimest koju tagasi ei jõudnudki.
Kogu Baltikumist deporteeriti 1949. aasta märtsis kokku ligi 95 000 inimest.
Eesti Mälu Instituut avas veebilehe
Kuigi küüditatute andmeid on kogutud ja täpsustatud aastakümneid, on väga paljude saatus tänaseni teadmata. Eesti Mälu Instituut avas laupäeval internetilehekülje, kus saab lähedaste andmeid kontrollida ja täpsustada.
Nende inimeste nimesid, kes kaotasid elu kinnipidamiskohtades või asumisel saab tulevikus lugeda kommunismiohvritele kavandatava memoriaali seinalt.
Memento on teinud aastakümneid tööd arhiivides ning kogunud mälestusi, kuid tõenäoliselt on ikka veel palju neid, kelle saatusest Siberis me midagi ei tea. On neid, kelle nimi on veidi erinevates variantides mitu korda kirja pandud. Eesti Mälu Instituut soovib, et kommunismiohvrite memoriaalile jõuaks võimalikult täpne nimekiri.
"Heade kaasinimeste abil võib-olla õnnestub meil ka nende teadmata kadunud inimeste saatus osalt välja selgitada ja võib ka uusi inimesi hukatutele juurde lisanduda," lausus Eesti Mälu Instituudi juhatuse liige Meelis Maripuu.
Internetilehekülg aadressil memoriaal.ee annab võimaluse paljude inimesteni jõuda, sõnas Maripuu. Andmebaasist on võimalik nimesid otsida ning saata parandused ning selle tööga soovitab Eesti Mälu Instituut kohe algust teha.
"Laias laastus käib see nimede kontrollimine, tegelikult käib ta lõputult. Aga selleks, et memoriaalile need nimed kirja saaks - kuupäeva ei ole, kuid see käib, ütleme, aasta lõpuni. Sest aasta 2017 lõpuga peame selle nimekirja memoriaali jaoks lukku panema," ütles Maripuu.
Nende küüditatute nimed, kes kas jõudsid koju tagasi või jätkasid oma eluteed väljaspool Eestit või sündisid Siberis, jõuavad elektroonilisse andmebaasi. Ehk siis nende inimeste nimed leiab elektrooniliselt memoriaalilt. Nende inimeste andmeid saab kontrollima hakata suvel.
"Kui tuleb juunikuu, enne suurt suve, siis on ka nendel inimestel võimalik vaadata oma tuttavate ja pereliikmete andmeid ja neid kontrollida," lisas Maripuu.
Justiitsminister: me ei unusta kunagi küüditamise ohvrite kannatusi
Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles laupäeval Tallinnas Vabaduse väljakul toimunud märtsiküüditamise aastapäeval, et me ei unusta kunagi ohvreid ja peame meeles ka inimsusvastaste kuritegude toimepanijad. Järgmisel aastal rajab riik kommunismiohvrite mälestuseks memoriaali, kus on kirjas kõigi ohvrite nimed.
Sel aastal möödub märtsiküüditamisest 68 aastat. Kell 17 alanud tseremoonial esinesid sõnavõttudega justiitsminister Reinsalu ja Eesti Memento Liidu juhatuse liige Peep Varju ning mälestuspalvuse pidas Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku praost Jaan Tammsalu.
Vabadussõja võidusamba jalamile asetas pärja Eesti rahva nimel justiitsminister Reinsalu. Lisaks asetasid pärjad Kaitseliidu ja kaitseväe nimel kaitseväe juhataja asetäitja brigaadikindral Indrek Sirel ja Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili, Tallinna linna nimel Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart, diplomaatilise korpuse nimel Rootsi suursaadik Anders Ljunggren ja Eesti Memento Liidu nimel Leo Õispuu.
"Märtsiküüditamine oli genotsiidikuritegu meie rahva vastu. Me ei unusta kunagi ohvreid ja peame meeles ka inimsusvastased kurjategijad. Järgmisel aastal avame Maarjamäel kommunismiohvrite memoriaali, kus on kirjas kõigi hukkunud ohvrite nimed,“ ütles justiitsminister Reinsalu oma sõnavõtus.
Eesti Memento Liidu juhatuse liige Peep Varju ütles oma kõnes: "1949. aasta märtsiküüditamine oli Eesti ajaloo suurim genotsiidi- ja sõjakuritegu, mis pandi toime salastatud sõjalise operatsioonina. Nõukogude okupatsioonivõimu eesmärk oli hävitada eesti rahva võimekam osa ja likvideerida traditsiooniline Eesti küla elulaad."
Vahetult pärast mälestustseremooniat kell 18 toimub traditsiooniline küünalde süütamine Tallinnas Vabaduse platsil. Sellel aastal süüdatakse küünlad järgides väljakule märgitud Eesti kontuuri. Küünlad süüdatakse ka Tartus, Pärnus ja mujal Eestis. Vabaduse väljakul kuvatakse ka rohkem kui 32 000 represseeritu nimed, kes 1949. aastal Eestist küüditamisele määrati, nende hulgas ka need, kes vangistati, olid sunnitud põgenema või end varjama.
Märtsiküüditamine jättis Eesti rahva mällu kustumatu ja sügava jälje, lõhkudes peresid ja hävitades inimelusid. Selle käigus viidi Siberisse üle 22 000 süütu inimese.
Mälestusüritust korraldasid Tulipisar, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Eesti Õpilasesinduste Liit, Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Memento Liit, Inimõiguste Instituut ja Eesti Mälu Instituut koostöös justiitsministeeriumiga.
Taavi Aas: märtsiküüditamist on püütud unustada, aga seda ei saa unustada
Märtsiküüditamist on ajaloo jooksul püütud pisendada ja unustada, kuid seda ei tohi unustada, ütles Tallinna linnapea kohusetäitja Taavi Aas küüditamise 68. aastapäeval.
"Aegadel, mil mina olin veel kooliealine, pühendasid kooliõpikud märtsiküüditamisele vaid üheainsa lause. See ütles, et 25. märtsil 1949. aastal saadeti kulakud Eesti NSVst välja. 22 000 inimese traagika, karistamine ilma kohtuotsuseta, ilma süüteokoosseisuta, sõltumata east, oli võetud kokku üheainsa kuiva lausega. Neid püüti unustada ja nende kannatusi maha vaikida," sõnas Aas.
"Tänane päev on pühendatud sellele, et neid 68 aasta taguseid sündmusi mitte unustada. Ja me ei tohi ka unustada, et alati tuleb näha inimest. Sest hulk kurje tegusid saab alguse sellest, kui inimesele pannakse külge silt, olgu selleks siis rahvavaenlane, kulak või midagi muud, püüdes unustada tema inimlikkust. Mälestada saab küünalt süüdates või lihtsalt sellisele meeleheitlikule olukorrale mõeldes. Ja parim teene kannatanutele oleks ilmselt see, kui me ise oleme tulevikus valvsad, märgates poliitikas vaenlasekuju loomist," lisas Aas.
Jüriöö pargis mälestati märtsiküüditamise ohvreid
Lasnamäel Juriöö pargis asetasid leinapärjad linnaosa vanem Maria Jufereva ning tema asetäitja Oksana Jalakas. Tseremoonias osalesid ka Juriöö pargi asutaja ja eestvedaja Jüri Uppin ning Murtud Rukkilille Ühingu liikmed.
"Vabadus ei ole mingi iseenesest mõistetav asi. Seda mõistame kõige paremini ehk siis, kui mõtleme sündmustele, mis toimuvad täna Süürias ning Ukrainas. Küüditamine oli tõeline tragöödia, mis ei tohi kunagi korduda," sõnas pärja asetamisel Lasnamäe linnaosa vanem Maria Jufereva.
Toimetaja: Karin Koppel, Laur Viirand, Anne Raiste