Veebruari elektritoodang kasvas aastases võrdluses kolmandiku
Sisemaine elektritoodang kasvas veebruaris aasta varasemaga võrreldes kolmandiku võrra 991 gigavatt-tunnini.
Toodangu kasvule aitas kaasa Põhjamaade hüdroreservuaaride madalam täituvus, mis avaldus ka mullusega võrreldes oluliselt kõrgemates elektri hulgituru hindades, parendades seeläbi Eesti elektritootjate konkurentsivõimet, ütles Eleringi pressiesindaja Ain Köster ERR-ile.
Tootmine fossiilsetest kütustest suurenes veebruaris aastases arvestuses 42 protsenti, tootmine taastuvatest allikatest langes aga kaheksa protsenti.
Elektritarbimine kasvas veebruaris 2016. aasta sama ajaga võrreldes ühe protsendi 754 gigavatt-tunnini. Veebruarikuus ületas elektritootmine sisemaist tarbimist seega 31 protsenti, andes elektribilansi ülejäägiks 237 gigavatt-tundi. Aasta tagasi samal ajal oli Eesti elektrisüsteemi füüsiline bilanss nelja gigavatt-tunniga defitsiidis.
Taastuvatest allikatest toodetud elektri osakaal sisemaise kogutarbimise arvestuses oli veebruaris 13,9 protsenti.
Elektri kaubanduslik import vähenes möödunud aasta veebruariga võrreldes 64 protsenti 187 gigavatt-tunnini. Kaubanduslik eksport vähenes samal ajal 17 protsenti 419 gigavatt-tunnini. Kuu kokkuvõttes kujunes Eesti elektrikaubandusbilanss 233 gigavatt-tunniga eksportivaks.
Ka Lätis kasvas elektritoodang veebruaris jõudsalt, samas kui Leedus vähenes tootmine mullusega võrreldes kümnendiku. Kolme Balti riigi summaarne elektritoodang suurenes eelmise aasta veebruariga võrreldes 27 protsenti 1793 gigavatt-tunnini, kattes 80 protsenti Baltikumi kogutarbimisest. Kohaliku toodangu defitsiidist hinnanguliselt enam kui kolmandik imporditi Põhjamaadest Rootsi ja Soome kaudu.
Põhjamaades vähenes elektritootmine ja -tarbimine kumbki kolm protsenti. Põhjamaade summaarne tootmise ja tarbimise bilanss oli 558 gigavatt-tunni ulatuses positiivne.
Toimetaja: Marek Kuul