Rain Kooli: häälekas populismivastasus võib selle seemned laiemale paisata ({{commentsTotal}})

Lingvistikaprofessor Ruth Wodak on meieni toonud mõiste populistlik igiliigur. Oma olemuselt tähendab see seda, et heade kavatsustega ajakirjanikud ja poliitikud satuvad ikka ja jälle populistide lõksu, kui nood järjekordse provokatiivse teravusega lagedale tulevad. Tekkiv kõmu aitab populistidel oma sõnumit levitada ning lõpuks tulevad nad – parlamentaarsete õiguste kaitse all – olukorrast pea puhta nahaga või suisa võitjatena välja, esinedes ainuvõimaliku tõe eest seisvate ohvritena, kirjutab ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli.

Nädal tagasi tegi riigikogu kõnepuldis oma suu lahti konservatiivse rahvaerakonna EKRE esimehe poeg, partei aseesimees ja parlamendifraktsiooni juht Martin Helme. Ja ütles hulga ennekuulmatult ründavaid sõnu kolme kohtuniku kohta, keda ta ka nimepidi nimetas.

Helme reaktsioon oli vastureaktsioon. Kohtunikud, kelle kohta Helme sõnad käisid, tegid jaanuaris otsuse, mille järel kandis Harju maavalitsus Eesti rahvastikuregistrisse esimese samast soost abielupaari. Nad pidid otsustama, mida teha samast soost paari Rootsis sõlmitud abieluga olukorras, kus kooseluseadus küll kehtib, aga selle rakendusakte pole suudetud vastu võtta.

Helme teadis väga hästi, mida ta tegi. EKRE toetus on kaheksa protsendini vajunud ja parteis köeb sisetüli ning ühe partei jaoks on see olukord, kus on (nagu me IRLi näitel oleme kogenud) isegi natuke meeleheitlikult vaja midagi ette võtta.

Homoseksuaalsuse meeldetuletamine on aga üks kõige lihtsamaid võtteid, millega Eesti inimesed end võdistama panna. Kusjuures ma julgen väita, et paljud Eesti elanikest võdistavad end samast soost paaridest kuuldes või neid nähes seetõttu, et kujutlevad kusagil teadvuses homoseksuaalset vahekorda ja kuna valdav enamus eestimaalastest on heteroseksuaalsed, siis tunnevad nad sellest kujutluspildist ka vastikust.

(Oma kogemusest võin öelda, et ärge kujutlege ja te suudate samast soost paaridesse ning nende kooselusse ja õigustesse ka täiesti rahulikult suhtuda. Ja nii palju kui ma olen uurinud Eesti seadusandjate plaane või parteide programme, ei kavatse keegi kindlasti ka sundida meid, vastassooiharaid, oma loomusest loobuma.)

Aga igatahes, Helme vastureaktsioon ei jäänud omakorda vastureaktsioonideta. Ja need olid vähemalt sama karmis helistikus kui see, millele reageeriti. Loomulikult kajastati nii Helme ütlemist kui ka sellele järgnenud reaktsioone laialdaselt Eesti meedias.

President Kaljulaiu sõnul seavad sellised väljaütlemised ohtu põhiseadusliku korra ja võimude tasakaalu. Riigikohtu esimehe Priit Pikamäe sõnul on tegu ründega võimude lahususe printsiibile.

Riigikohtu endine esimees Uno Lõhmus nimetas Helme sõnavõttu ohtlikuks pretsedendiks nii õigus- kui ka poliitilises kultuuris. Kohtunike ühing peab Helme öeldut kohtuvõimu autoriteeti kahjustavaks… ja endine kohtunik, nüüdne advokaat Allar Jõks tõdes, et Helme väljaütlemised on võrreldavad Põhja-Korea diktatuuris kuulduga.

Kõik reageerijad olid kindlasti heade kavatsustega. Kuid mulle meenus üks äsjane artikkel, kus Turu ülikooli parlamendiuuringute keskuse teadur Niko Hatakka arutles, kas häälekas ja laialdane vastuseis rassistlikule, seksistlikule või muidu sallimatule väljaütlemisele ikka aitab lõpuks saavutada seda eesmärki, mida häälekad vastuseisjad taotlevad – ehk vähendada rassismi, seksismi ja muud sallimatust ning toetust neid oma retoorikas kasutavatele populistidele.

Hatakka sõnul tingimata mitte. Võib juhtuda hoopis nii, et häälekas sallimatusvastasus tõmbab populistidele rohkem tähelepanu ja aitab nende sõnumil varasemast rohkemate inimesteni jõuda.

„Populistlikud liidrid on äärmiselt teadlikud sellest, kui kergelt provokatiivsed sõnavõtud meedias levivad,“ märgib Hatakka ja tuletab meelde lingvistikaprofessori Ruth Wodaki mõiste populistlik igiliigur.

Oma olemuselt tähendab see seda, et heade kavatsustega ajakirjanikud ja poliitikud satuvad ikka ja jälle populistide lõksu, kui nood järjekordse provokatiivse teravusega lagedale tulevad. Tekkiv kõmu aitab noil oma sõnumit levitada ning lõpuks tulevad nad – parlamentaarsete õiguste kaitse all – olukorrast pea puhta nahaga või suisa võitjatena välja, esinedes ainuvõimaliku tõe eest seisvate ohvritena.

EKRE esimehe Mart Helme nädalavahetuse esinemise põhjal võib öelda, et märtri oreooli juba sobitatakse enda pea kohale.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Allikas: Vikerraadio meediateemaline päevakommentaar



uudised
President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

Vihm Tartus.

Teadlane teab: miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki?

Mitu aastat kulub kuni mandrilt saartele saab maakerke tõttu juba jala ja kas meie kliima tõepoolest soojeneb? Miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki? Teadushuvilist televaatajat vaevanud küsimustele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur Hannes Tõnisson.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: