"Välisilm": Soome on jõudnud 100 aastaga täielikust vaesusest maailma tippu ({{commentsTotal}})

Sel nädalal keskendus ETV saade "Välisilm" Soomele ning Eesti sidemetele põhjanaabriga. Stuudios oli külaliseks Soome suursaadik Eestis Kirsti Narinen.

Soome saatkonna pressinõuniku Hannele Valkeeniemi ja Soome Instituudi juhataja Anu Laitila hinnangul on Soomet defineeriv tunnus ehk see, mis teeb Soomest Soome, põhikool, vahendas "Välisilm".

"See on põhikool. Tasuta, võrdne, igale ühiskonnaklassile pakutav koolitus. Näiteks mina ise olen hea näide - ma ei seisaks siin saatkonnahoones, telekaamera ees ilma põhikoolita. See algas meil enne, kui Soome sai iseseisvaks," rääkis Valkeeniemi.

"Koolid on võimaldatud igale lapsele, mitte ainult rikaste inimeste lastele, vaid kõikide lastele. Ja ma arvan, et see, et selline uuendus tuli terves Soomes 1960. aastatel koolidesse, võimaldas jälle seda, et väike riik saab kasutada kõiki oma inimesi, nad ei taha ainult kõige andekamaid," arutles Laitila.

Samal arvamusel on Valkeeniemi.

Ajaloolane Seppo Zetterberg tuletas meelde, et enne lõplikku iseseisvumist 1917. aastal oli Soome juba üle saja aasta autonoomne olnud ehk nautinud suhtelist iseseisvust. Seega oli Soome stardipositsioon iseseisvumisajal Eestiga võrreldes hoopis teine.

"Tollal, umbes 150 või 100 aastat tagasi Soome iseseisev riik ja Soome tulevik oli muidugi enam-vähem ebaselge, aga soov oli mitte iseseisvast riigist, vaid ikkagi identiteet ja Soome autonoomia olid meie suurmeestele väga tähtsad. Nemad ja ka tollal elanud soomlased olid enam-vähem rahul autonoomiaga, koos Venemaaga," rääkis Zetterberg.

Samas oli Soome iseseisvumise ajal vaene maa, tugevasti kihistunud ning ühiskonnaklassid ei sallinud üksteist. Ka iseseisvust ei tervitanud sugugi kõik soomlased, kusjuures ei olnud sugugi ainult vaesed või Venemaa poolehoidjad need, kellele mõte iseseisvusest vastumeelne.

"Meie ärimeestele iseseisvumine ja lahkumine Vene impeeriumist ei olnud eriti meeldiv, sest Venemaa oli ärimeeste jaoks eriti tähtis klient ja kõik lõppes pärast iseseisvumist," selgitas ajaloolane.

Noor riik aga suutis tülitseva rahva sedavõrd ühendada, et Talvesõtta, riiki tunginud Nõukogude vägede vastu, mindi juba üksmeelselt. Kuidas selline konsensus saavutati, ei tea soomlased isegi täpselt, ent peavad põhjuseks demokraatiat, mis erinevalt paljudest teistest riikidest Soomes ka sõdade vahel püsima jäi.

Pärast sõda tuli soometumine, ent häid valikuid Soomel palju olnudki. Osmo Apuneni koostatud raamatust "Silma poliitika" selgub, et Nõukogude Liit tahtis Soomet alla neelata tegelikult kuni oma lagunemiseni, sõbralikust retoorikast hoolimata. See oli miski, mida Soome pidi silmas pidama.

"Enne me ei julgenud tülis olla. Me kartsime, et kohe kui konsensus kaob, tuleb vaenlane kallale," ütles Valkeeniemi.

Soome Vabariigi ajalugu tervikuna näevad soomlased aga lennuna vaesusest maailma edetabelite tippu.

"Vaene riik, kes oli saja eest just kukkumas kodusõtta, kus imikute suremus oli väga suur, on nüüd, saja aasta jooksul tõusnud maailma tippudesse. /.../ Kõige stabiilsem ühiskond, parim pressivabadus, üks kõige õnnelikumaid ühiskondi - kuidas me nii kaugele saime, seda on mul endal ka vahepeal väga raske aru saada," arutles Valkeeniemi.

"Sada aastat tagasi oli Soome väga vaene, tasavõrdsust inimeste vahel, meeste ja naiste vahel ei olnud. Siis juhtus midagi suurepärast saja aasta jooksul. Praegu on see üks maadest, kus on väga hea elada, Hea põhjamaine maa, kus on igal lapsel, poisil ja tüdrukul hea võimalus ennast arendada ja endale hea elu saada," selgitas Anu Laitila.

Eesti majandus on tasapisi Soomele järele liikumas

Soome sisemajanduse kogutoodang (SKT) oli 2015. aastal 207 miljardit eurot. Eestil samal aastal 20,5 miljardit. Vahe on umbes kümnekordne, ent ka Soome rahvaarv on Eesti omast tublisti suurem.

Seepärast on Eesti ja Soome võrdluseks sobivam SKT elaniku kohta, mis oli Eesti statistikaameti andmetel Soomes 2015. aastal 34 100 eurot ja Eestis 13 300 eurot. Vahe on seega umbes kaks ja pool korda Soome kasuks.

Kui 1996. aastal oli Soome SKT elaniku kohta 24 200 eurot, siis Eestis vaid 2578 eurot ehk vahe oli üheksa ja poole kordne. Vahe on tänaseks vähenenud kolm ja pool korda.

Keskmine kuupalk oli Soomes 2016. aasta esimeses kvartalis 3365 eurot, Eestis samal perioodil 1091 eurot. Vahe on seega umbes kolm korda.

Ent paneme siia kõrvale aasta 1995. aastal oli Soome keskmine palk 1717 eurot, Eestis aga eurodesse ümberarvestatult ainult 152 eurot, mis teeb erinevuseks tervelt 11 korda.

Samas on ka hinnatase Soomes alati kõrgem olnud. Kaubagruppide lõikes on hindade suhe erinev, kuid Euroopa Liidu andmetel moodustavad Soome tarbijahinnad 120 protsenti ja Eesti omad 80 protsenti Euroopa Liidu keskmisest.

Paarikümne aastaga on Eesti majandus Soome omale jõudsalt järele rühkinud, kuigi kasvuruumi veel on.

Soome sõjakoolides on saanud väljaõpet sajad Eesti ohvitserid

Kunagise Soome kaitseministeeriumi töötaja, praeguse Rahvusvahelise Kaitseuuringute keskuse vanemteaduri Pauli Järvenpää hinnangul ei suutnud Soome omal ajal Eestit väga palju aidata. Ometi kuulus Soome nende riikide sekka, kes panid Eesti kaitseväele aluse.

"1990. alguses ehitasime muu hulgas üles Eesti suurtükiväe kui relvaliigi, jagasime varustust ja teadmisi pioneeriasjanduse rajamiseks ja üldiselt aitasime kaasa neil aladel, milles Soome oli heal tasemel," selgitas Järvenpää.

1997. ja 1998. aasta vahetusel kinkis Soome Eestile suurtükiväepataljoni jagu 105-millimeetriseid haubitsaid. Sõja ajal Soomes toodetud kahurid said Eesti suurtükiväegrupi baasrelvadeks. Et samu relvi kasutati Soomes ajateenijate väljaõppeks, Eestil aga polnud siis väljaehitatud polügooni, käisid Eesti ajateenijad oma laskmise lõpueksameid tegemas Soomes.

Soomes pandi alus ka Eesti ohvitserkonnale. Kaitseväe ülesehitamise juures olnud reservkolonelleitnant Leo Kunnas kuulub nende sadade hulka, kes said ohvitserikutse Soome Riigikaitse Kõrgkoolis ja teistes kaitseõppeasutustes.

"Soomel oli selge huvi mängus, et lahe lõunapoolsel kaldal jääks Eesti Vabariik püsima," ütles Kunnas.

Ta on kindel, et suurim soomlaste teene seisneb selles, et nad süstisid eestlastesse üldisel sõjaväekohustusel põhineva kaitsesüsteemi pisiku.

"Tänu soomlastele me võib-olla oleme täna Ida-Euroopas ainus riik, mis ei läinud kaasa üldise desarmeerimislainega, mis oli 10-15 aaastat tagasi, et meil üldse on sõjaaja kaitsejõud, et meil üldse on mingi põhi all, millest edasi minna," selgitas ta.

Leo Kunnas on kriitiline selles osas, kui palju Soomelt tegelikult õppida võiks. Näiteks kokkuhoidliku rahakasutamise osas on tema hinnangul NATO-l soomlastelt õppida küll.

"Soome kaitsekulutused on kõigest 1,3 protsenti SKT-st ja sellega nad on üles ehitanud 230 000 inimesest koosneva sõjaaja kaitseväe, mida suurendatakse nüüd veel 50 000 võrra. Neil on 60 hävitajat, kaks keskmaa õhutõrje tankibrtigaadi, kahekohalisel arvul jalaväebrigaade. Kuidas nad on suutnud selle raha eest seda teha, võiks iga päev õppida," rääkis Kunnas.

Eesti ja Soome koostöö saab toimuda eelkõige Euroopa Liidu raames - praegu näiteks kannavad Eesti sõdurid Lõuna-Liibanonis Soome relvi Iiri-Soome ühises rahuvalvepataljonis.

Kuid Eesti on NATO liige, Soome mitte. See seab kaitsekoostööle selged piirid. Soomele ei laiene NATO julgeolekugarantiid.

"Kindlasti õppustel osalemine, näiteks Soome Õhuväel on päris tugevad piirangud, mida nad tohivad või tahavad siin teha. Õhupildi vahetamine ehk sõjaväe radarid - täna me Soome pilti ei näe ja nemad ei näe meie pilti. Teine asi on merepildiga. Ma arvan, et loogiline oleks, et me vahetaks omavahel kõike, mida me teame," selgitas riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Hannes Hanso.

Pauli Järvenpää ütles, et kaitsekoostöö saab sellegipoolest vaikselt hoogu. Sel suvel on Soome allüksust oodata Kevadtormile. Mõnda aega lähetasid põhjanaabrid sellele NATO õppusele vaatlejaid.

Näiteks võib tuua ka ühise keskmaaradarite hanke Prantsusmaalt 2010. aastal ja praegu soomlastega paralleelselt toimuva liikursuurtüki ostu Lõuna-Koreast.

"Pärast seda kui Eesti on NATO liige, on koostöö taas edenenud. Toimub igasuguseid hankeid, ka selliseid, millest avalikkusele ei räägita," ütles Järvenpää.

Kõigest hoolimata jääb naabrite kaitsekoostööd mõjutama soomlaste erinev suhtumine liitumisse ja oma riigi rolli piirkonnas. Lõpuks sõltub kriisiolukorras kõik ikkagi poliitikute otsusest.

"Ma ei kujuta ette olukorda, et Eestit rünnatakse või tekiks kriisiolukord, aga Soome ei toetaks Eestit, ja ka vastupidi," arvas vanemteadur.

Järvenpää hinnangul on soomlastel ja eestlastel ühesugune arusaam, et Läänemere põhjapoolne rannik on ühtne tervik, mida ei saa kaitsta ilma Eestit kaitsmata ega Soome osavõtuta.

Kultuurisidemed olid tugevad juba enne Eesti taasiseseisvumist

Soome ja Eesti sidemete omamoodi võrdkujuks on juba "Kalevipojas" mainitud Soome sild. Raudse eesriide ajastul olid selleks sillaks peamiselt kultuurisuhted, mida n-ö ametlikult arendati läbi Soome-Nõukogude sõprusühingu Eesti osakonna ja sellele Soome estofiilide poolt vastukaaluks asutatud Tuglase Seltsi.

1. detsembril 1937 sõlmiti Eesti ja Soome Vabariikide vahel esimene kultuurikoostöö leping, mis kandis nime Vaimse Koostöö Konventsioon. Dokument taasjõustati muutusteta 1991. aastal.

"Mul on viimase kümne aasta kogemus kõige värskemalt meeles ja selle aja jooksul on toimunud Eesti kirjanduse tõlkimises suur samm edasi. Kui Tallinn ja Turu olid mõlemad Euroopa kultuuripealinnad, oli Helsingi raamatumessi teemamaa Eesti ja ma arvan, et sealt sai alguse suur huvi Eesti kirjanduse vastu," arutles Eesti kultuuriesindaja Helsingis aastatel 2008 kuni 2015 Liisa Ojaveer.

Eesti kirjanduse tutvustamisega Soome keeleruumis tegelevad aktiivselt nii Eesti Instituut kui ka juba ligi 30 aastat Helsingis tegutsenud Tuglase Selts, mille üks esimesi suuremaid ettevõtmisi oli Luulesildade korraldamine.

Üks Eesti loo eestkõneleja Soome kultuuriruumis on kahtlemata Eesti juurtega kirjanik Sofi Oksanen.

Keelebarjäärist hoolimata on tihedad Eesti-Soome teatrisuhted. Soome lavastajad on sagedased külalised Eestis ning Eesti teatrid on oodatud festivalidele Soomes.

Soome teatriuuendaja Kristjan Smeds on juhendanud teatriõpilasi Eestis ning Juhan Ulfsak õpetanud tudengeid Soomes. NUKU teatri trupi tänase tuumiku moodustavad Turu Kunstiakadeemias nukueriala lõpetanud noored näitlejad ja lavastajad.

Äsja jõudis Tallinna Linnateatris publiku ette Antti Mikkola üle kirjutatud ja lavastatud Macbeth, mille kujundaja on aastaid Jyväskylä teatris töötav teatrikunstnik Karmo Mende. Tema leiab, et suurim vahe kahe maa teatrielus on tööaja arvestus ja eelarve.

"Tööajad on sellised, millest Soomes kogu aeg räägitakse, aga siin räägitakse kindlasti rohkem tulemusest, etenduse kvaliteedist ja teatrikunstist, mida me oleme tegemas. Kui ma paberist loen, et tööaeg on 11-15 ja siis proov läheb üle 15, siis keegi ei hakkagi ära minema. Soomes oleks keset stseeni keegi hüüdnud, et tööaeg sai läbi," kirjeldas Soome Lava- ja Kostüümikunstnike ühenduse juht.

Eesti ja Soome Vabariikide sünnipäevaks kutsus Eesti saatkond Soomes ellu suure kultuurifestivali Eesti-Soome 200, mis mahutab muusikat, teatrit, kirjandust ja kujutavat kunsti mõlemal pool Soome lahte.

"Suursaadik Margus Laidrel tekkis mõte, et kui on Eesti 100 ja liidame sinna Soome 100 juurde, siis saame Eesti-Soome 200. Ja ei vaata ainult minevikku, mis on olnud ühist, vaid ka tulevikku, et kestame edasi tulevikuski. See hõlmab kultuuriüritusi mõlemal maal, kuna see on meie algatatud, siis rohkem on Soomes Eestiga seotud üritusi. Meil on nimekirjas praegu üle 40 ürituse," selgitas Eesti kultuuriesindaja Helsingis Anu Kippasto.

Liisa Ojaveeri hinnangul on tulevikus Soome-Eesti kultuurisuhted rohkem n-ö rohujuuretasandil.

"Me ei saa jääda pidama selle peale, et meil on tublid organisatsioonid nagu Tuglase Selts ja Eesti-Soome Seltside Liit. Meil on üle Soome 40 alaseltsi, aga seal hakkab estofiilide vanus jõudma 60-70 juurde. Nooremat põlvkonda eriti peale ei kasva, sest nemad ei hooli seltsis koos käimisest, vaid nad teevad koostööd teistmoodi, palju loomulikumal moel - teevadki üht asja, üht filmi, üht teatrit, mängivad ühes orkestris. See on, ma arvan, see, mis tulevikus toimuma saab," arutles Ojaveer.

Toimetaja: Merili Nael



Donald Tusk.
Tusk: kodanike õiguste tagamine Brexiti kõnelustel on prioriteet
Uuendatud: 20:36 

Liidrid kinnitasid läbirääkimisjuhised

Eurod.Eurod.
Tabel: valitsus katab kasvavaid kulusid mitmete maksumuudatuste toel

Riigieelarve strateegia aastateks 2018-2021 näeb ette, et tuleval aastal jõuavad valitsussektori investeeringud kõigi aegade kõrgeimale tasemele. Selleks saadakse raha mitmetest uutest maksudest ja maksumuudatustest, samuti kavandatakse riigifirmadest lisadividende võtta.

Anett KontaveitAnett Kontaveit
VIDEOD | Kontaveit pidi tunnistama Šarapova paremust

Anett Kontaveit (WTA 73.) kaotas kõrgetasemelisel Stuttgardi tenniseturniiril kaheksa parema hulgas dopingukaristusest vabanenud endisele maailma esireketile Maria Šarapovale 3:6, 4:6. Mäng kestis tunni ja 24 minutit.

Uuendatud: 16:39 
Rändlustasude kaotamine võib tõsta kõikide telekomioperaatorite hindu, kui erisust ei saavutata.Rändlustasude kaotamine võib tõsta kõikide telekomioperaatorite hindu, kui erisust ei saavutata.
Elisa ja Tele2 oma rändlustasujärgseid paketihindu veel ei avalda

Telia avalikustas oma uued hinnapaketid möödunud nädalal, Elisa ja Tele 2 on uute pakettidega välja tulemas paari nädala jooksul. Mõlemad taotlevad esmalt tehnilise järelevalve ametilt (TJA) hinnaerisust koduturul ja EL-is kasutamiseks pärast rändlustasude kadumist alates 15. juunist.

Sven Sester ja Jüri Ratas valitsuse pressikonverentsil.Sven Sester ja Jüri Ratas valitsuse pressikonverentsil.
Ratas soovitab Sesterit idioodiks nimetanud Ligil vabandada

Peaminister Jüri Ratas soovib, et riigikogu liige Jürgen Ligi vabandaks rahandusminister Sven Sesteri ees, keda ta idioodiks nimetas.

Uuendatud: 12:12 
BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.