Sven Anton: inimõigused ja ideoloogiad ({{commentsTotal}})

EKRE meeleavaldus massiimmigratsiooni vastu.
EKRE meeleavaldus massiimmigratsiooni vastu. Autor/allikas: Martin Dremljuga/ERR

Inimõigused ei ole ole seotud ühegi kindla ideoloogiaga, kuid peaksid olema iga legitiimse ideoloogia osa, kirjutab inimõiguste magistriõppe tudeng Sven Anton.

Väärtustena moodustavad inimõigused koos traditsioonide ja kultuurilise enesemääratlusega ühiskonna alusmüüri. Tõigale, et inimõigusi ei saa alahinnata, annab kinnitust ka ajalugu, kus õiguste eest seistes on lausa valitsejaid kukutatud. Kuid kindlasti ei ole minu eesmärk mässu õhutada, vaid anda põgus ülevaade sellest, miks inimõigusi tuleb eristada ideoloogiatest.

Tänapäeval sildistatakse inimõigusi tihti üksnes liberaalide ja vasakpoolsete pärusmaaks. Ei ole sugugi ainukordsed juhtumid, kus konservatiivsemate hoiakutega inimesed vastanduvad inimõiguste aruteludele kui „liberaalide ajupesule“ – seda isegi siis, kui arutelul pole ühe või ideoloogiaga midagi pistmist.

Esmapilgul võib selles leida isegi mingi loogika või seose, sest liberaalsed liikumised (nt feministlik) kasutavad oma seisukohtade väljendamiseks tõesti rohkem inimõiguste ideid kui konservatiivsed. Konservatiivid räägivad jällegi rohkem traditsioonidest ja rahvuslikest väärtustest.

Kui aga veidi järele mõelda, on selge, et inimõigused ei ole kasulikud üksnes liberaalidele, vaid on vajalikud kõigi hüvanguks. Sõltumata ideoloogiast tahavad kõik elada maailmas, kus tagatakse inimõigused ja -vabadused ning üleüldine inimeste heaolu. Isegi kui erinevatel ideoloogiatel on erinevad arusaamad õiguste kaitse mõtte ja ulatuse tõlgendamisel, ei ole tulene inimõigused kui sellised ideoloogiast, vaid inimloomusele omasest üldinimlikust väärtusbaasist ning heaolu taotlusest.

On oluline eristada inimõigusi ideoloogiast, sest ainult viimast võib vabalt valida. Inimõigused kui inimväärikuse miinimumstandard on võõrandamatud. Nii ei saa inimesi nende väärikusest ilma jätta ka demokraatlikke viise kasutades. Teisalt tähendab see aga, et kohtutel ei ole õigust riikidele ette kirjutada ideoloogiat ega kaitsta inimõigusi rangemalt kui on vajalik miinimumstandardi kaitsmiseks.

Kokkuvõtvalt seisnebki vahetegu selles, et kui ideoloogiad on poliitilise otsuse küsimus, siis inimõigused ei ole. Ideoloogiad, mis jätavad inimesed ilma nende inimõigustest, vabadustest ja väärikusest, ei ole aktsepteeritavad ega legitiimsed rahvusvahelise õiguse mõttes.

Mina olen üles kasvanud demokraatlikus ühiskonnas, kus inimõigusi ja -väärikust on austatud ja peetud sama enesestmõistetavaks nagu hingamist. Soovin, et kõigil oleks samasugused võimalused ja et ideoloogiad, mille järgi oma elu korraldame, teeniks sama eesmärki.

Artikkel on osa Tartu ülikooli inimõiguste magistriõppeprogrammi ja ERRi koostööprojektist Inimõiguste blogi.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Inimõiguste blogi



Marju Lauristin

Otseülekanne: europarlamendist lahkuva Lauristini intervjuu Brüsselist

Teisipäeva õhtul kell 21 algavas „Aktuaalses kaameras” annab ERR-i Brüsseli korrespondendile Johannes Trallale intervjuu europarlamendi saadiku kohalt Eestisse naasev sotsiaaldemokraat Marju Lauristin. Orienteeruvalt kell 21.10 eetrisse jõudva otseintervjuu pikemat versiooni näeb ERR.ee portaalis.

uudised
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: