Sven Anton: inimõigused ja ideoloogiad ({{commentsTotal}})

EKRE meeleavaldus massiimmigratsiooni vastu.
EKRE meeleavaldus massiimmigratsiooni vastu. Autor/allikas: Martin Dremljuga/ERR

Inimõigused ei ole ole seotud ühegi kindla ideoloogiaga, kuid peaksid olema iga legitiimse ideoloogia osa, kirjutab inimõiguste magistriõppe tudeng Sven Anton.

Väärtustena moodustavad inimõigused koos traditsioonide ja kultuurilise enesemääratlusega ühiskonna alusmüüri. Tõigale, et inimõigusi ei saa alahinnata, annab kinnitust ka ajalugu, kus õiguste eest seistes on lausa valitsejaid kukutatud. Kuid kindlasti ei ole minu eesmärk mässu õhutada, vaid anda põgus ülevaade sellest, miks inimõigusi tuleb eristada ideoloogiatest.

Tänapäeval sildistatakse inimõigusi tihti üksnes liberaalide ja vasakpoolsete pärusmaaks. Ei ole sugugi ainukordsed juhtumid, kus konservatiivsemate hoiakutega inimesed vastanduvad inimõiguste aruteludele kui „liberaalide ajupesule“ – seda isegi siis, kui arutelul pole ühe või ideoloogiaga midagi pistmist.

Esmapilgul võib selles leida isegi mingi loogika või seose, sest liberaalsed liikumised (nt feministlik) kasutavad oma seisukohtade väljendamiseks tõesti rohkem inimõiguste ideid kui konservatiivsed. Konservatiivid räägivad jällegi rohkem traditsioonidest ja rahvuslikest väärtustest.

Kui aga veidi järele mõelda, on selge, et inimõigused ei ole kasulikud üksnes liberaalidele, vaid on vajalikud kõigi hüvanguks. Sõltumata ideoloogiast tahavad kõik elada maailmas, kus tagatakse inimõigused ja -vabadused ning üleüldine inimeste heaolu. Isegi kui erinevatel ideoloogiatel on erinevad arusaamad õiguste kaitse mõtte ja ulatuse tõlgendamisel, ei ole tulene inimõigused kui sellised ideoloogiast, vaid inimloomusele omasest üldinimlikust väärtusbaasist ning heaolu taotlusest.

On oluline eristada inimõigusi ideoloogiast, sest ainult viimast võib vabalt valida. Inimõigused kui inimväärikuse miinimumstandard on võõrandamatud. Nii ei saa inimesi nende väärikusest ilma jätta ka demokraatlikke viise kasutades. Teisalt tähendab see aga, et kohtutel ei ole õigust riikidele ette kirjutada ideoloogiat ega kaitsta inimõigusi rangemalt kui on vajalik miinimumstandardi kaitsmiseks.

Kokkuvõtvalt seisnebki vahetegu selles, et kui ideoloogiad on poliitilise otsuse küsimus, siis inimõigused ei ole. Ideoloogiad, mis jätavad inimesed ilma nende inimõigustest, vabadustest ja väärikusest, ei ole aktsepteeritavad ega legitiimsed rahvusvahelise õiguse mõttes.

Mina olen üles kasvanud demokraatlikus ühiskonnas, kus inimõigusi ja -väärikust on austatud ja peetud sama enesestmõistetavaks nagu hingamist. Soovin, et kõigil oleks samasugused võimalused ja et ideoloogiad, mille järgi oma elu korraldame, teeniks sama eesmärki.

Artikkel on osa Tartu ülikooli inimõiguste magistriõppeprogrammi ja ERRi koostööprojektist Inimõiguste blogi.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Inimõiguste blogi



Vasakult: Macron, Fico, Kern ja Sobotka.Vasakult: Macron, Fico, Kern ja Sobotka.
Macron otsib EL-i tööturu reformi plaanile Kesk- ja Ida-Euroopast toetust

Prantsusmaa president Emmanuel Macron ütles kolmapäeval, et Euroopa Liidu reeglid, mis puudutavad lähetatud töötajaid, tekitavad rikkamates liikmesriikides ebaõiglast konkurentsi.

"Otse uudistemajast" – Ruta Arumäe"Otse uudistemajast" – Ruta Arumäe
Arumäe: poliitikud peaks fookuse ümber seadma

Majandusekspert Ruta Arumäe ütles ERR-i saates "Otse uudistemajast" saatejuht Ainar Ruussaarele, et poliitikud peaksid oma fookuse ümber seadma ja keskenduma oma tegevuses pikaajalisele majanduskasvule. Ettevõtjatele on Arumäe hinnangul hetkel parim aeg tegevust alustada või seda laiendada.

Kaader videostKaader videost
"Pealtnägija" valimisreklaam teeb erakondadele silmad ette

"Pealtnägija" avaldas uut hooaega sissejuhatava klipi, kus toimetaja Anna Gavronski on asunud vihmavarjuhoidja rolli ning saatejuht Mihkel Kärmas matkib trummi mängivat Edgar Savisaart.

Tallinn.Tallinn.
Linnapeakandidaadid vastavad | Suur-Tallinn peab sündima loomulikul teel

Kuigi Tallinna ümbritsevad rõngasvallad on tugevalt pealinnaga seotud, ei leia meerikandidaadid, et näiteks Jüri, Viimsi või Tabasalu peaks liitma Tallinnaga. Tallinna tegevlinnapea Taavi Aasa hinnangul juhtub see tulevikus paratamatult, kuid selle aluseks peab olema loomulik integratsioon läbi koostöö mitte sundliitmine. 

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.