Aivar Hundimägi: ahvatlevad üürikorterid ({{commentsTotal}})

Tallinnas viimastel aastatel kerkinud korterite müügi- ja üürihinnad on meelitanud inimesi investeerima kinnisvarasse. Ostetakse korter või korterid ning hakatakse neid välja üürima. Kinnisvara tundub olevat kindel investeering, sest nõudlus üürikorterite järele on pealinnas püsinud tugev ning ka ostetud vara väärtus on viimastel aastatel kerkinud.

Kuigi kinnisvaraspetsialistid on tõdenud, et korterite ostmine üürimise eesmärgil muutub üha populaarsemaks, pole keegi teadnud, kui palju täpselt selliseid investoreid kinnisvaraturul toimetab. Äripäeva ajakirjanik Eliisa Matsalu uuris selle järele.

Selleks, et teada saada, kui paljud ettevõtted ostavad kortereid üüritulu teenimiseks, valis ta kümme värskelt valminud või varsti valmivat uusarendust Tallinnas. 

Kortermajade müügistatistikast selgus, et juriidilised isikud olid ostnud 28 protsenti kõikidest korteritest. Kümne uusarenduse 791st korterist oli müüdud 582, millest eraisikud ostsid 426 ja juriidilised isikud 156. Kokku ostis kortereid 98 ettevõtet, millest 45 on oma põhitegevuseks märkinud kinnisvaralt üüritulu teenimise. Samas oli rohkelt ka neid ettevõtteid, kes tegelevad kinnisvarainvesteeringutega muu põhitegevuse kõrvalt.

Lisaks ettevõtetele investeerivad kinnisvaraturule eraisikud, kas siis kortereid üürile andmise eesmärgil eraisikuna ostes või kasutades Eestis kiirelt populaarsust võitnud ühisrahastuse võimalusi. 

Selline areng tekitab paratamatult küsimuse, millal võib turg üle kuumeneda ja suure pauguga lõhki minna.

Äripäeva küsitletud asjatundjate hinnangul ei ole üüriturg veel lõhkemise äärel, ent selle püsimine sõltub mõnest üksikust tegurist.

Uus Maa juhatuse liige ja elamispindade tegevjuht Eve Soppe tõdes, et keegi pole seni arvestust pidanud, kui palju kortereid väljaüürimiseks ostetakse. „See on kõhutunde järgi öeldud asi, kuid viimased kolm-neli aastat on see olnud tõusev trend,“ ütles ta. Peamine põhjus on Soppe sõnul see, et pankade intressid on olematud ja inimestel on sääste kogunenud.

Eile avaldas Eesti Pank veebruari pangandusstatistika, mis näitab, et nii ettevõtete kui ka eraisikute hoiused jätkavad märkimisväärse tempoga kasvamist. 

Majapidamiste hoiuste maht, mis veebruaris suurenes ligikaudu 116 miljoni euro võrra, kasvas aastatagusega võrreldes 8 protsenti. Ettevõtete hoiuste maht oli veebruari lõpus 11 protsenti suurem kui aasta tagasi.

Kinnisvara tundub olematute hoiuseintresside kõrval lollikindel investeering. Esiteks laekub omanikule üüritulu näol iga kuu kena summa ning samas lisandub virtuaalne boonus veel korteri ruutmeetrihinna tõusust. 

Kui veel arvestada, et osa sellest ärist toimub mustalt ehk maksuvabalt ning maksuameti võime olukorda muuta pole seni olnud silmapaistev, siis on vaba raha omavatel inimestel ahvatlus üürikorteritesse investeerida mõistetav.

Praegu toetab Tallinnas üüriäri kasvav rahvastik, inimeste sissetulekute suurenemine ja väike tööpuudus. Teisalt lükatakse aga käima üha uusi arendusi ehk uusi kortereid rajatakse juurde. See tähendab, et pakkujaid tekib ka üüriturule üha rohkem ning konkurents tiheneb.

Tegelikult ei peaks aga investorid enda pead vaevama küsimusega, millal saabub kinnisvaraturul krahh. Pigem tasub otsida vastust küsimusele, kuidas langusperiood üle elada.

Kinnisvarainvestoril tasub hoolitseda selle eest, et tal oleks piisavalt rahalist puhvrit ajaperioodiks, kui laenuintressid hakkavad taas kerkima, palgakasv pidurdub, töökohti jääb vähemaks ning üüriturul suureneb vakantsus ja langeb üür.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio majandusteemaline kommentaar



Vasakult: Macron, Fico, Kern ja Sobotka.Vasakult: Macron, Fico, Kern ja Sobotka.
Macron otsib EL-i tööturu reformi plaanile Kesk- ja Ida-Euroopast toetust

Prantsusmaa president Emmanuel Macron ütles kolmapäeval, et Euroopa Liidu reeglid, mis puudutavad lähetatud töötajaid, tekitavad rikkamates liikmesriikides ebaõiglast konkurentsi.

"Otse uudistemajast" – Ruta Arumäe"Otse uudistemajast" – Ruta Arumäe
Arumäe: poliitikud peaks fookuse ümber seadma

Majandusekspert Ruta Arumäe ütles ERR-i saates "Otse uudistemajast" saatejuht Ainar Ruussaarele, et poliitikud peaksid oma fookuse ümber seadma ja keskenduma oma tegevuses pikaajalisele majanduskasvule. Ettevõtjatele on Arumäe hinnangul hetkel parim aeg tegevust alustada või seda laiendada.

Kaader videostKaader videost
"Pealtnägija" valimisreklaam teeb erakondadele silmad ette

"Pealtnägija" avaldas uut hooaega sissejuhatava klipi, kus toimetaja Anna Gavronski on asunud vihmavarjuhoidja rolli ning saatejuht Mihkel Kärmas matkib trummi mängivat Edgar Savisaart.

Tallinn.Tallinn.
Linnapeakandidaadid vastavad | Suur-Tallinn peab sündima loomulikul teel

Kuigi Tallinna ümbritsevad rõngasvallad on tugevalt pealinnaga seotud, ei leia meerikandidaadid, et näiteks Jüri, Viimsi või Tabasalu peaks liitma Tallinnaga. Tallinna tegevlinnapea Taavi Aasa hinnangul juhtub see tulevikus paratamatult, kuid selle aluseks peab olema loomulik integratsioon läbi koostöö mitte sundliitmine. 

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.