Aivar Hundimägi: ahvatlevad üürikorterid
Tallinnas viimastel aastatel kerkinud korterite müügi- ja üürihinnad on meelitanud inimesi investeerima kinnisvarasse. Ostetakse korter või korterid ning hakatakse neid välja üürima. Kinnisvara tundub olevat kindel investeering, sest nõudlus üürikorterite järele on pealinnas püsinud tugev ning ka ostetud vara väärtus on viimastel aastatel kerkinud.
Kuigi kinnisvaraspetsialistid on tõdenud, et korterite ostmine üürimise eesmärgil muutub üha populaarsemaks, pole keegi teadnud, kui palju täpselt selliseid investoreid kinnisvaraturul toimetab. Äripäeva ajakirjanik Eliisa Matsalu uuris selle järele.
Selleks, et teada saada, kui paljud ettevõtted ostavad kortereid üüritulu teenimiseks, valis ta kümme värskelt valminud või varsti valmivat uusarendust Tallinnas.
Kortermajade müügistatistikast selgus, et juriidilised isikud olid ostnud 28 protsenti kõikidest korteritest. Kümne uusarenduse 791st korterist oli müüdud 582, millest eraisikud ostsid 426 ja juriidilised isikud 156. Kokku ostis kortereid 98 ettevõtet, millest 45 on oma põhitegevuseks märkinud kinnisvaralt üüritulu teenimise. Samas oli rohkelt ka neid ettevõtteid, kes tegelevad kinnisvarainvesteeringutega muu põhitegevuse kõrvalt.
Lisaks ettevõtetele investeerivad kinnisvaraturule eraisikud, kas siis kortereid üürile andmise eesmärgil eraisikuna ostes või kasutades Eestis kiirelt populaarsust võitnud ühisrahastuse võimalusi.
Selline areng tekitab paratamatult küsimuse, millal võib turg üle kuumeneda ja suure pauguga lõhki minna.
Äripäeva küsitletud asjatundjate hinnangul ei ole üüriturg veel lõhkemise äärel, ent selle püsimine sõltub mõnest üksikust tegurist.
Uus Maa juhatuse liige ja elamispindade tegevjuht Eve Soppe tõdes, et keegi pole seni arvestust pidanud, kui palju kortereid väljaüürimiseks ostetakse. „See on kõhutunde järgi öeldud asi, kuid viimased kolm-neli aastat on see olnud tõusev trend,“ ütles ta. Peamine põhjus on Soppe sõnul see, et pankade intressid on olematud ja inimestel on sääste kogunenud.
Eile avaldas Eesti Pank veebruari pangandusstatistika, mis näitab, et nii ettevõtete kui ka eraisikute hoiused jätkavad märkimisväärse tempoga kasvamist.
Majapidamiste hoiuste maht, mis veebruaris suurenes ligikaudu 116 miljoni euro võrra, kasvas aastatagusega võrreldes 8 protsenti. Ettevõtete hoiuste maht oli veebruari lõpus 11 protsenti suurem kui aasta tagasi.
Kinnisvara tundub olematute hoiuseintresside kõrval lollikindel investeering. Esiteks laekub omanikule üüritulu näol iga kuu kena summa ning samas lisandub virtuaalne boonus veel korteri ruutmeetrihinna tõusust.
Kui veel arvestada, et osa sellest ärist toimub mustalt ehk maksuvabalt ning maksuameti võime olukorda muuta pole seni olnud silmapaistev, siis on vaba raha omavatel inimestel ahvatlus üürikorteritesse investeerida mõistetav.
Praegu toetab Tallinnas üüriäri kasvav rahvastik, inimeste sissetulekute suurenemine ja väike tööpuudus. Teisalt lükatakse aga käima üha uusi arendusi ehk uusi kortereid rajatakse juurde. See tähendab, et pakkujaid tekib ka üüriturule üha rohkem ning konkurents tiheneb.
Tegelikult ei peaks aga investorid enda pead vaevama küsimusega, millal saabub kinnisvaraturul krahh. Pigem tasub otsida vastust küsimusele, kuidas langusperiood üle elada.
Kinnisvarainvestoril tasub hoolitseda selle eest, et tal oleks piisavalt rahalist puhvrit ajaperioodiks, kui laenuintressid hakkavad taas kerkima, palgakasv pidurdub, töökohti jääb vähemaks ning üüriturul suureneb vakantsus ja langeb üür.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.
Toimetaja: Rain Kooli
Allikas: Vikerraadio majandusteemaline kommentaar