Aivar Hundimägi: ahvatlevad üürikorterid ({{commentsTotal}})

Tallinnas viimastel aastatel kerkinud korterite müügi- ja üürihinnad on meelitanud inimesi investeerima kinnisvarasse. Ostetakse korter või korterid ning hakatakse neid välja üürima. Kinnisvara tundub olevat kindel investeering, sest nõudlus üürikorterite järele on pealinnas püsinud tugev ning ka ostetud vara väärtus on viimastel aastatel kerkinud.

Kuigi kinnisvaraspetsialistid on tõdenud, et korterite ostmine üürimise eesmärgil muutub üha populaarsemaks, pole keegi teadnud, kui palju täpselt selliseid investoreid kinnisvaraturul toimetab. Äripäeva ajakirjanik Eliisa Matsalu uuris selle järele.

Selleks, et teada saada, kui paljud ettevõtted ostavad kortereid üüritulu teenimiseks, valis ta kümme värskelt valminud või varsti valmivat uusarendust Tallinnas. 

Kortermajade müügistatistikast selgus, et juriidilised isikud olid ostnud 28 protsenti kõikidest korteritest. Kümne uusarenduse 791st korterist oli müüdud 582, millest eraisikud ostsid 426 ja juriidilised isikud 156. Kokku ostis kortereid 98 ettevõtet, millest 45 on oma põhitegevuseks märkinud kinnisvaralt üüritulu teenimise. Samas oli rohkelt ka neid ettevõtteid, kes tegelevad kinnisvarainvesteeringutega muu põhitegevuse kõrvalt.

Lisaks ettevõtetele investeerivad kinnisvaraturule eraisikud, kas siis kortereid üürile andmise eesmärgil eraisikuna ostes või kasutades Eestis kiirelt populaarsust võitnud ühisrahastuse võimalusi. 

Selline areng tekitab paratamatult küsimuse, millal võib turg üle kuumeneda ja suure pauguga lõhki minna.

Äripäeva küsitletud asjatundjate hinnangul ei ole üüriturg veel lõhkemise äärel, ent selle püsimine sõltub mõnest üksikust tegurist.

Uus Maa juhatuse liige ja elamispindade tegevjuht Eve Soppe tõdes, et keegi pole seni arvestust pidanud, kui palju kortereid väljaüürimiseks ostetakse. „See on kõhutunde järgi öeldud asi, kuid viimased kolm-neli aastat on see olnud tõusev trend,“ ütles ta. Peamine põhjus on Soppe sõnul see, et pankade intressid on olematud ja inimestel on sääste kogunenud.

Eile avaldas Eesti Pank veebruari pangandusstatistika, mis näitab, et nii ettevõtete kui ka eraisikute hoiused jätkavad märkimisväärse tempoga kasvamist. 

Majapidamiste hoiuste maht, mis veebruaris suurenes ligikaudu 116 miljoni euro võrra, kasvas aastatagusega võrreldes 8 protsenti. Ettevõtete hoiuste maht oli veebruari lõpus 11 protsenti suurem kui aasta tagasi.

Kinnisvara tundub olematute hoiuseintresside kõrval lollikindel investeering. Esiteks laekub omanikule üüritulu näol iga kuu kena summa ning samas lisandub virtuaalne boonus veel korteri ruutmeetrihinna tõusust. 

Kui veel arvestada, et osa sellest ärist toimub mustalt ehk maksuvabalt ning maksuameti võime olukorda muuta pole seni olnud silmapaistev, siis on vaba raha omavatel inimestel ahvatlus üürikorteritesse investeerida mõistetav.

Praegu toetab Tallinnas üüriäri kasvav rahvastik, inimeste sissetulekute suurenemine ja väike tööpuudus. Teisalt lükatakse aga käima üha uusi arendusi ehk uusi kortereid rajatakse juurde. See tähendab, et pakkujaid tekib ka üüriturule üha rohkem ning konkurents tiheneb.

Tegelikult ei peaks aga investorid enda pead vaevama küsimusega, millal saabub kinnisvaraturul krahh. Pigem tasub otsida vastust küsimusele, kuidas langusperiood üle elada.

Kinnisvarainvestoril tasub hoolitseda selle eest, et tal oleks piisavalt rahalist puhvrit ajaperioodiks, kui laenuintressid hakkavad taas kerkima, palgakasv pidurdub, töökohti jääb vähemaks ning üüriturul suureneb vakantsus ja langeb üür.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio majandusteemaline kommentaar



Eurod.Eurod.
Tabel: valitsus katab kasvavaid kulusid mitmete maksumuudatuste toel

Riigieelarve strateegia aastateks 2018-2021 näeb ette, et tuleval aastal jõuavad valitsussektori investeeringud kõigi aegade kõrgeimale tasemele. Selleks saadakse raha mitmetest uutest maksudest ja maksumuudatustest, samuti kavandatakse riigifirmadest lisadividende võtta.

Anett KontaveitAnett Kontaveit
VIDEOD | Kontaveit pidi tunnistama Šarapova paremust

Anett Kontaveit (WTA 73.) kaotas kõrgetasemelisel Stuttgardi tenniseturniiril kaheksa parema hulgas dopingukaristusest vabanenud endisele maailma esireketile Maria Šarapovale 3:6, 4:6. Mäng kestis tunni ja 24 minutit.

Uuendatud: 16:39 
Rändlustasude kaotamine võib tõsta kõikide telekomioperaatorite hindu, kui erisust ei saavutata.Rändlustasude kaotamine võib tõsta kõikide telekomioperaatorite hindu, kui erisust ei saavutata.
Elisa ja Tele2 oma rändlustasujärgseid paketihindu veel ei avalda

Telia avalikustas oma uued hinnapaketid möödunud nädalal, Elisa ja Tele 2 on uute pakettidega välja tulemas paari nädala jooksul. Mõlemad taotlevad esmalt tehnilise järelevalve ametilt (TJA) hinnaerisust koduturul ja EL-is kasutamiseks pärast rändlustasude kadumist alates 15. juunist.

Sven Sester ja Jüri Ratas valitsuse pressikonverentsil.Sven Sester ja Jüri Ratas valitsuse pressikonverentsil.
Ratas soovitab Sesterit idioodiks nimetanud Ligil vabandada

Peaminister Jüri Ratas soovib, et riigikogu liige Jürgen Ligi vabandaks rahandusminister Sven Sesteri ees, keda ta idioodiks nimetas.

Uuendatud: 12:12 
BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.