Lugejakiri: vast tasuks eripensionärid vanaduspensionile saata?
Politseipensionid sätestati Mart Laari teise valitsuse ajal 10.11.2001 vastu võetud politseiteenistuse seaduse ja politseiseaduse muutmise seadusega. Sotsiaalministriks oli Eiki Nestor. Meedia tähelepanu oli raudtee erastamisel ja elektrijaamade erastamiskatsel. Paralleelselt toimunud eripensionide asutamine politseile jäi piisava tähelepanuta.
Vahemikus 31.3.1991 kuni 31.12.2001 pensionile läinud endistele politseiametnikele kehtestati tagasiulatuv õigus nõuda oma senise vanaduspensioni ümberarvutamist politseipensioniks. Politseiteenistus vahemikus 1.3.1991-1.9.1994 hakkas andma politseistaaži kolmekordselt. Politseistaaži hulka arvati ka miilitsateenistus nõukogude ajal. Politseiametnike pensioniõiguse tekkimise vanus alandati 50 eluaastale.
Politseipensionide faktiline määramine algas 1.1.2002. Valitsus astus tagasi 28.1.2002, elektrijaamade erastamise toimingud peatati. Raudtee riigile tagasiostmine allkirjastati 5 aastat hiljem - 9.1.2007, kusjuures 66% Eesti Raudtee aktsiate tagasisaamiseks kandis riik üle 2,35 miljardit krooni. Politseipension aga on jäänud. Vaatame nüüd, 15 aastat hiljem, millised on tulemused arvudes.
Suurim politseipension 3863 eurot, keskmine 722 eurot
Seisuga 23.2.20171 oli Eestis 1841 (elusolevat) politseipensionäri keskmise pensioniga 722 eurot. Võrdluseks: 2016. aastal oli keskmine vanaduspension Eestis 386 eurot - vahe seega 1,87 korda politseipensioni kasuks.
Suurim politseipension oli 38632 eurot, väikseim 2293 eurot. Järgnevas tabelis on politseipensioni saajad jaotatud pensioni määramise aasta alusel, keskmised ja mediaansummad on seisuga 23.2.2017.
Esmase määramise aasta | Politseipensionäride arv | Keskmine politsepension 23.2.2017 | Mediaanpolitseipension 23.2.2017 |
2002 | 544 | 641,36 | 603,34 |
2003 | 105 | 718,14 | 603,34 |
2004 | 80 | 710,51 | 603,34 |
2005 | 72 | 694,58 | 603,34 |
2006 | 53 | 706,35 | 603,34 |
2007 | 66 | 741,41 | 610,05 |
2008 | 73 | 740,72 | 660,81 |
2009 | 113 | 760,46 | 660,81 |
2010 | 95 | 733,99 | 681,08 |
2011 | 73 | 730,14 | 683,83 |
2012 | 98 | 728,86 | 657,74 |
2013 | 99 | 781,58 | 800,98 |
2014 | 147 | 767,06 | 767,36 |
2015 | 102 | 856,72 | 776,90 |
2016 | 105 | 802,81 | 749,03 |
1.1.-22.2.2017 | 16 | 968,34 | 776,48 |
KOKKU | 1841 | 722,05 | 653,82 |
Keskmine näitab raha summalt keskmist suurust, mediaan näitab saajate pingerea keskpaigas paiknevat suurust. Keskmise ja mediaani võrdluses kõikumised viitavad erinevatele aastakäikudele rakendatavate regulatsioonide mõjule või iseloomustavad vastava aasta kontingendi kunagisi positsioone hierarhias.
Mis saab edasi?
1.4.2017 toimub seaduse alusel iga-aastane pensionide indekseerimine, pensionid tõusevad keskmiselt 5,1%:
- Keskmine vanaduspension tõuseb 19,69 eurot
- Keskmine politseipension tõuseb 36,82 eurot
- Suurim politseipension tõuseb 197,01 eurot.
Võrdluseks – keskmine palk tõusis 2016. aasta IV kvartalis võrreldes 2015. aasta IV kvartaliga 7% (ehk 77 eurot) ja oli 1182 eurot. Seega võib öelda, et sotsiaalsüsteemi kaudu kihistumine kasvab.
Arvusid vaadates on ka arusaadav, miks politseiametnikud on huvitatud 2002. aastast kehtestatud politseipensionide jätkumisest. Praegu kehtivas politsei ja piirivalve seaduses on koguni 152 korda mainitud sõna „pension“, kuid kõigest 70 korda mainitud sõnu „ülesanne“ või „ülesanded“.
Seisuga 1.1.2011 töötas politsei- ja piirivalveametis 144 politseipensionäri ja 163 vanaduspensioniealist teenistujat, seisuga 1.1.2016 töötas 150 politseipensionäri ja 165 vanaduspensioniealist teenistujat. Politseipensionäride töötamisest muudel avaliku teenistuse ja valitavatel ametikohtadel statistika ei ole kättesaadav.
Eripensionide saajatel tekib palju vaba aega, raha ja subkultuursus, mis võimaldab neil aktiivselt osaleda poliitikas ning valitavatel ametikohtadel. See on probleem, mis olemuslikult nõrgestab nende edasist huvitatust riigi üldisesse vanaduspensionide süsteemi panustamisest. Niimoodi ongi kõrgemal tasemel tehtud küll palju otsuseid ja peetud kõnesid, aga olukord on pigem on halvenenud.
Ehk tasuks kaaluda kõikide eripensionäride saatmist vanaduspensionile nende vanaduspensioni ea täitumisel?
1 Arvandmete aluseks on Sotsiaalkindlustusameti kirjaga 23.02.2017 nr 4-10/31181 väljastatud andmed siin ja edaspidi. Sotsiaalkindlustusamet keeldus väljastamast üle 2000 euroste politseipensionide (16 tk) suuruseid, mistõttu arvutustesse on need lisatud suurustena a 2500 eurot. Tippsummade täpsemat väljastamist põhjendati andmekaitselise eesmärgiga, et need isikud on äratuntavad. Andmed sisaldavad ka tänaseks politseiga ühendatud piirivalve eripensione.
2 Suurim politsei eripension on tuletatud Rahandusministeeriumi 2015 bilansist suurima isikupõhise politseipensioni lühiajalise kohustise summa jagamisel 12 kuuga ja suurendamisel 1.04.2016 toimunud indekseerimisega 1,057.
3 Vanaduspensioni ea täitumisel võib politseipensioni saaja vahetada politseipensioni vanaduspensioni vastu. Väikseima politseipensioni määramine toimus 2009 aastal, mistõttu isik pole praegu tõenäoliselt vanaduspensioni eas.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.
Toimetaja: Rain Kooli