Lugejakiri: vast tasuks eripensionärid vanaduspensionile saata? ({{commentsTotal}})

Riigikogu peab otsustama, kas tulevased pensionärid saaksid suurema otsustusõiguse oma kogutud pensioni üle.
Riigikogu peab otsustama, kas tulevased pensionärid saaksid suurema otsustusõiguse oma kogutud pensioni üle. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Politseipensionid sätestati Mart Laari teise valitsuse ajal 10.11.2001 vastu võetud politseiteenistuse seaduse ja politseiseaduse muutmise seadusega. Sotsiaalministriks oli Eiki Nestor. Meedia tähelepanu oli raudtee erastamisel ja elektrijaamade erastamiskatsel. Paralleelselt toimunud eripensionide asutamine politseile jäi piisava tähelepanuta.

Vahemikus 31.3.1991 kuni 31.12.2001 pensionile läinud endistele politseiametnikele kehtestati tagasiulatuv õigus nõuda oma senise vanaduspensioni ümberarvutamist politseipensioniks. Politseiteenistus vahemikus 1.3.1991-1.9.1994 hakkas andma politseistaaži kolmekordselt. Politseistaaži hulka arvati ka miilitsateenistus nõukogude ajal. Politseiametnike pensioniõiguse tekkimise vanus alandati 50 eluaastale.

Politseipensionide faktiline määramine algas 1.1.2002. Valitsus astus tagasi 28.1.2002, elektrijaamade erastamise toimingud peatati. Raudtee riigile tagasiostmine allkirjastati 5 aastat hiljem - 9.1.2007, kusjuures 66% Eesti Raudtee aktsiate tagasisaamiseks kandis riik üle 2,35 miljardit krooni. Politseipension aga on jäänud. Vaatame nüüd, 15 aastat hiljem, millised on tulemused arvudes.

Suurim politseipension 3863 eurot, keskmine 722 eurot 

Seisuga 23.2.20171 oli Eestis 1841 (elusolevat) politseipensionäri keskmise pensioniga 722 eurot. Võrdluseks: 2016. aastal oli keskmine vanaduspension Eestis 386 eurot - vahe seega 1,87 korda politseipensioni kasuks.

Suurim politseipension oli 38632 eurot, väikseim 2293 eurot. Järgnevas tabelis on politseipensioni saajad jaotatud pensioni määramise aasta alusel, keskmised ja mediaansummad on seisuga 23.2.2017.

Esmase määramise aastaPolitseipensionäride arvKeskmine politsepension 23.2.2017Mediaanpolitseipension 23.2.2017
2002544641,36603,34
2003105718,14603,34
200480710,51603,34
200572694,58

603,34

200653706,35603,34
200766741,41610,05
200873740,72660,81
2009113760,46660,81
201095733,99681,08
201173730,14683,83
201298728,86657,74
201399781,58800,98
2014147767,06767,36
2015102856,72776,90
2016105802,81749,03
1.1.-22.2.201716968,34776,48
KOKKU1841722,05653,82

 

Keskmine näitab raha summalt keskmist suurust, mediaan näitab saajate pingerea keskpaigas paiknevat suurust. Keskmise ja mediaani võrdluses kõikumised viitavad erinevatele aastakäikudele rakendatavate regulatsioonide mõjule või iseloomustavad vastava aasta kontingendi kunagisi positsioone hierarhias.

Mis saab edasi?

1.4.2017 toimub seaduse alusel iga-aastane pensionide indekseerimine, pensionid tõusevad keskmiselt 5,1%: 

  • Keskmine vanaduspension tõuseb 19,69 eurot
  • Keskmine politseipension tõuseb 36,82 eurot
  • Suurim politseipension tõuseb 197,01 eurot.

Võrdluseks – keskmine palk tõusis 2016. aasta IV kvartalis võrreldes 2015. aasta IV kvartaliga 7% (ehk 77 eurot) ja oli 1182 eurot. Seega võib öelda, et sotsiaalsüsteemi kaudu kihistumine kasvab.

Arvusid vaadates on ka arusaadav, miks politseiametnikud on huvitatud 2002. aastast kehtestatud politseipensionide jätkumisest. Praegu kehtivas politsei ja piirivalve seaduses on koguni 152 korda mainitud sõna „pension“, kuid kõigest 70 korda mainitud sõnu „ülesanne“ või „ülesanded“. 

Seisuga 1.1.2011 töötas politsei- ja piirivalveametis 144 politseipensionäri ja 163 vanaduspensioniealist teenistujat, seisuga 1.1.2016 töötas 150 politseipensionäri ja 165 vanaduspensioniealist teenistujat. Politseipensionäride töötamisest muudel avaliku teenistuse ja valitavatel ametikohtadel statistika ei ole kättesaadav. 

Eripensionide saajatel tekib palju vaba aega, raha ja subkultuursus, mis võimaldab neil aktiivselt osaleda poliitikas ning valitavatel ametikohtadel. See on probleem, mis olemuslikult nõrgestab nende edasist huvitatust riigi üldisesse vanaduspensionide süsteemi panustamisest. Niimoodi ongi kõrgemal tasemel tehtud küll palju otsuseid ja peetud kõnesid, aga olukord on pigem on halvenenud.

Ehk tasuks kaaluda kõikide eripensionäride saatmist vanaduspensionile nende vanaduspensioni ea täitumisel?

1 Arvandmete aluseks on Sotsiaalkindlustusameti kirjaga 23.02.2017 nr 4-10/31181 väljastatud andmed siin ja edaspidi. Sotsiaalkindlustusamet keeldus väljastamast üle 2000 euroste politseipensionide (16 tk) suuruseid, mistõttu arvutustesse on need lisatud suurustena a 2500 eurot. Tippsummade täpsemat väljastamist põhjendati andmekaitselise eesmärgiga, et need isikud on äratuntavad. Andmed sisaldavad ka tänaseks politseiga ühendatud piirivalve eripensione.

2  Suurim politsei eripension on tuletatud Rahandusministeeriumi 2015 bilansist suurima isikupõhise politseipensioni lühiajalise kohustise summa jagamisel 12 kuuga ja suurendamisel 1.04.2016 toimunud indekseerimisega 1,057.

3 Vanaduspensioni ea täitumisel võib politseipensioni saaja vahetada politseipensioni vanaduspensioni vastu. Väikseima politseipensioni määramine toimus 2009 aastal, mistõttu isik pole praegu tõenäoliselt vanaduspensioni eas.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli



Vasakult: Macron, Fico, Kern ja Sobotka.Vasakult: Macron, Fico, Kern ja Sobotka.
Macron otsib EL-i tööturu reformi plaanile Kesk- ja Ida-Euroopast toetust

Prantsusmaa president Emmanuel Macron ütles kolmapäeval, et Euroopa Liidu reeglid, mis puudutavad lähetatud töötajaid, tekitavad rikkamates liikmesriikides ebaõiglast konkurentsi.

"Otse uudistemajast" – Ruta Arumäe"Otse uudistemajast" – Ruta Arumäe
Arumäe: poliitikud peaks fookuse ümber seadma

Majandusekspert Ruta Arumäe ütles ERR-i saates "Otse uudistemajast" saatejuht Ainar Ruussaarele, et poliitikud peaksid oma fookuse ümber seadma ja keskenduma oma tegevuses pikaajalisele majanduskasvule. Ettevõtjatele on Arumäe hinnangul hetkel parim aeg tegevust alustada või seda laiendada.

Kaader videostKaader videost
"Pealtnägija" valimisreklaam teeb erakondadele silmad ette

"Pealtnägija" avaldas uut hooaega sissejuhatava klipi, kus toimetaja Anna Gavronski on asunud vihmavarjuhoidja rolli ning saatejuht Mihkel Kärmas matkib trummi mängivat Edgar Savisaart.

Tallinn.Tallinn.
Linnapeakandidaadid vastavad | Suur-Tallinn peab sündima loomulikul teel

Kuigi Tallinna ümbritsevad rõngasvallad on tugevalt pealinnaga seotud, ei leia meerikandidaadid, et näiteks Jüri, Viimsi või Tabasalu peaks liitma Tallinnaga. Tallinna tegevlinnapea Taavi Aasa hinnangul juhtub see tulevikus paratamatult, kuid selle aluseks peab olema loomulik integratsioon läbi koostöö mitte sundliitmine. 

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.