Politsei palkab lähiaastatel juurde 45 piirkonnakordnikku
Politsei- ja piirivalveametil (PPA) on kavas järgneva kolme aasta jooksul suurendada piirkonnapolitseinike arvu 45 võrra, samuti märgatavalt tugevdada kiirreageerijate võimekust. Tehniliste vahendite uuendamiseks vajab politsei tuleval aastal aga ligi 12,6 miljonit eurot, mida ameti juhi Elmar Vaheri sõnul ei paista praegu eelarves olevat.
Vaher ütles, et piirkonnapolitseinike arvu suurendamiseks on kolme aasta peale ette nähtud 21,5 miljonit eurot lisaraha, mis peaks katma uute töötajate palkamisega seotud kulud, arvestades korrakaitsjate palkade senist taset.
Kui praegu on piirkonnapolitseinikke kokku 126, siis kolme aasta jooksul tõuseb nende arv 171-ni.
Kiirreageerijate arv tõuseb järgneval kolmel aastal seniselt 75-lt 150-le, kusjuures üksused luuakse ka piirkondadesse, kus neid seni pole olnud.
"PPA jaoks on see üle mitme aasta esimene võimalus mingit võimekust tõsta ilma teisi võimekusi vähendamata," ütles Vaher, lisades samas, et olukorras, kus politseinike palgatõusu pole seni veel ette näha, võib tekkida probleem kvaliteetse tööjõu leidmisega.
Vaheri sõnul suurendatakse piirkonnapolitseinike arvu eelkõige maapiirkondades, võttes eesmärgiks, et igal kohalikul omavalitsusel oleks vähemalt üks piirkonnapolitseinik.
"Kiirreageerijate arvu suurendame 75 võrra, milleks koos varustuse soetamisega ja väljaõppega kulub nelja aasta jooksul 15,5 miljonit eurot," lisas Vaher.
Ta tõi välja, et aastane kulu ühe kiirreageerija kohta on esimesel aastal töötasu näol 24 000 eurot ning varustusele kulub 30 000 eurot. Igal järgneval aastal on need kulud ühe kiirreageerija kohta vastavalt 24 000 ja 12 000 eurot aastas.
PPA vajab korrakaitse ja menetluse vallas järgmisel aastal ligi 2,184 miljonit lisaeurot, mis kulub arestimajade ning kinnipidamiskeskuste toitlustuskulude puudujäägi katmiseks, liiklusmenetlusteenistuse võimekuse tõstmiseks, kriminaalmenetluses tõlketeenuse tagamiseks, liiklusjärelevalvevahendite uuendamiseks, koerateenistuse väljaarendamiseks, valvekaamerate paigaldamiseks Ida prefektuuri arestimajja ning valvekaamerate ja serverite soetamiseks.
Ainuüksi varustuse hädapäraseks uuendamiseks oleks järgmisel aastal vaja veidi üle 2,8 miljoni euro, mille eest saaks uuendada politseinike vormiriietust, relvastust, ohutus- ja päästevarustust, samuti soetada juurde kaitseveste ning löögikindlaid busse.
Vee- ja õhusõidukite tarvis oleks järgmisel aastal vaja täiendavalt 1,67 miljonit eurot, mis kulub kopterite remondi- ja hoolduse tarvis, samuti veesõidukite hooldamiseks ning varustuse uuendamiseks, samuti uue seirelennuki ja reostustõrjevõimekusega patrull-laeva kasutusele võtmiseks.
Jälitus- ja küberuurimise võimekus nõuaks Elmar Vaheri kinnitusel järgmisel aastal täiendavalt 752 000 eurot ning piiriseire veidi üle ühe miljoni euro. Piiriseire osas tuleb suurendada operatiivteenistusi, hooldada seiresüsteeme ning korrastada Eesti-Läti piiri.
"Niinimetatud nutikate lahenduste arendamiseks oleks järgmisel aastal juurde vaja ligi 4,35 miljoni eurot, mis kätkeb endas automaatse biomeetrilise identifitseerimissüsteemi loomist, e-politsei edasiarendust ning patrullsõidukite varustamist autonoomse järelevalve seadmega, samuti vormikaamerate kasutuselevõttu," loetles Vaher PPA vajadusi järgmisel aastal.
Ühtlasi kuulub nutilahenduste arendamise hulka vajadus tõsta arvutus- ja analüüsivõimekust, arendada hädaabiteadete andmekogu ning arendada edasi e-taotluskeskonda.
Toimetaja: Karin Koppel
Allikas: BNS