Keila elanikke pahandab plaan mõisaparki kortermaju ehitada
Keila linnavolikogu kehtestas Keila linna Jõesaare pargi detailplaneeringu, mis võimaldab ehitada jõe kahe haru vahel paiknevale saarele kortermaja ja ridaelamu ning saada Keila linnal enda kasutusse park. Osa linlasi on sellele vastu ja kaaluvad kohtuteed.
Mullu suvel plaaniti ajaloolisesse Keila mõisaparki ehitada kortermaja, ridamaja ning paarismajad. Nüüd on ehitusplaan kahanenud ning kavas on kuni 34 korteriga kortermaja ja nelja korteriga ridamaja, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Elanikud ütlevad, et kõrghaljastusega alale keelas paarismaju ehitada keskkonnaministeerium. Linn aga vaatab seda kui kompromissi arendajaga. Ehitamise eest annaks Ameerikas elav omanik ülejäänud pargiala tasuta linnale. Osa elanikest on aga parki ehitamise vastu.
"See jõeäär, mis siiapoole on, jääks kõik majade taha, see muutuks nagu elamukvartaliks, ei oleks park. Ja pealegi 36 ja pluss vist neli või kaheksa korterit ka ridaelamusse, mingi 50 parkimiskohta - see moodustab juba linnakvartali, see ei ole enam pargimiljöö," ütles Keilas elav Peeter Danelson.
Ehitatavale alale oli jõekaitsevööndiga määratud ehituspiirang, kuid keskkonnaamet andis loa jõe keelutsooni vähendada. Nördinud elanikud leiavad, et linnavalitsus teenib arendaja huve.
"Viimastel aastatel linna korraldamisel on toetatud, küsitud toetust Euroopa Liidu fondidest ja KIKist, et seda parki hooldada ja korrastada. Seda raha on läinud sinna umbes 700 000 juba," märkis Keila elanik, avalikkuse esindaja Kirsi-Merilin Luik.
Ta lisas, et kui omanik pargi tagasi sai, oli see võsastunud ja ise ei teinud ta pargi hooldamiseks midagi.
Keila linnapea Enno Fels märkis, et linna huvi on saada see maa endale ja teha see kõigile linlastele kättesaadavaks. Linnapea ütleb, et avalikku kasutusse jääks 15 hektarit pargipinda. Linn on talle mittekuuluvat parki korrastanud ja avanud jõeharu. Plaanis on veel jõeääre promenaadid, valgustus, mänguväljakute rajamine.
"Tegelikult on ta võõras maa ja ühel hetkel saab ka arendajal mõõt täis ja me ei soovi sugugi, et hakkaksid arenema kohtuprotsessid, erinevad vaidlused. See tõkestaks meil edasised toimingud," sõnas Fels.
Pärast detailplaneeringu kehtestamist võib linna oodata kohtutee.
"Meie siis tutvume põhjalikult selle kehtestamise dokumendiga, vaatame, mis põhjendusi nad on selleks toonud, ja siis kaalume enda võimalusi kohtusse minekuks," kinnitas Kirsi-Merilin Luik.
Elanikud ütlevad, et omanik sai tagasi looduskaitsealuse maa ning tal puudus igasugune õigus parki midagi ehitada, selle õiguse andis talle kohalik omavalitsus. Elamud nähti aastate eest ette üldplaneeringuga.
Toimetaja: Karin Koppel