Rahva Raamat siseneb Apollo järel kirjastusärisse ({{commentsTotal}})

Eesti kirjastusturg on muutumises: raamatuäride ketid sisenevad üksteise järel kirjastusärisse, lüües sellega senise turumudeli uppi.

Siiani rajanes kirjastusturg klassikalisel partnerlusel: kirjastused kirjastavad raamatuid ja kauplused müüvad neid. Nüüd aga on mõlemad raamatuketid - Apollo ja Rahva Raamat - sisenemas kirjastusturule, lüües senise mudeli uppi, muutudes koostööpartnerist konkurendiks.

Apollo on kirjastusärisse sisenenud varjatult, andes esimesed raamatud välja esmalt OÜ Film Distribution ja seejärel OÜ FD Distribution alt, kust omanike kõrvad suurt välja ei paista. Siiski on esimese omanikeringis SIA Forum Cinemas Home Entertainment ehk Apollo kinoäri. Raamatukirjastamise oma tegevusalaks märkinud FD Distributioni omanikuks on märgitud Ingrid Õunapuu. Nimekate kirjanike teoseid välja andnud ja nendega raamatumüügitippe purustanud pisut üle aasta tegutsenud pealtnäha pisikirjastusel pole kodulehtegi, samuti ei kuulu ettevõte kirjastuste liitu. Ometi on kirjastusturul üldteada fakt, et selle äri taga on Apollo raamatupoodide kett ning Apollo pole seda fakti kirjastuste ees läbirääkimistel ka varjanud.

Apollo kirjastusäri ei ole jõudnud palju veel ise toota, kuid nende välja antud on näiteks Andrus Kivirähki "Oskar ja asjad", Mart Poomi "Minu lugu", Evelin Ilvese "Linnu lood", Grete Kleini "Grete smuutid", Mihkel Raua "Kus ma olen ja kuidas sina võid palju kaugemale jõuda". Raamatumüügi edetabelite vallutamine ei ole keeruline, kui ligipääs kauplustele on otsene ning vahenduskulud jäävad olemata, mis võimaldab kaanehinnalt kokku hoida - Kivirähki "Oskar ja asjad" oligi 2015. aasta raamatumüügi esinumber nii Apollos kui ka Rahva Raamatus.

Rahva Raamat, kes on teinud küllap Apollo kirjastusäri pealt järelduse, et tegemist on hea ideega, seab samuti atra. Nüüdseks on tööle palgatud inimene otseselt kirjastamisega tegelema, kes juba saadab Rahva Raamatu kirjastuse nimel välja ka koostööpakkumisi kirjastamiseks.

"Iseeneses Rahva Raamat sai kunagi alguse kirjastajast - Gustav Pihlakas, Rahva Raamatu poe asutaja, oli enne 25 aastat kirjastaja olnud. Mõnes mõttes tuleme juurte juurde tagasi ja lisaks sellele on tänapäeval hästi levinud self-publishing (omaalgatuslik kirjastamine ingl.k - toim.) inimestel - selle asemel, et oma käsikirjadega kirjastuse juurde minna, üritatakse ise teha kõike - loovad oma kirjastuse ja otsivad ise kujundajad ja toimetajad. Me pakume ka neile võimalust meie abil leida endale vajalikud tugiteenused nagu kujundamine, toimetamine, trükk," põhjendab Rahva Raamatus kirjastamisega tegelev Rain Siemer otsust ise kirjastamisega alustada. "Lisaks tahame teha kirjastustega koostööd, nii et traditsiooniline kirjastamine see ei ole."

Kirjastused: koostööpartneritest saavad konkurendid

Enamik kirjastusi pole turu arengutega rahul, nende senine hea koostöö kauplustega on korraga pea peale pööratud ning selle asemele saadud uued konkurendid.

"Kas on halb uudis? On küll. Kas on ebaseaduslik? Ilmselt mitte," võtab kirjastuste liidu tegevjuht Kaidi Urmet ERR.ee-le kokku kirjastuste juhtide seisukoha. "Olulisim asi on see, et sisulist koostööd ei saa enam teha: arutada võimalikke uusi raamatuid ja projekte ning saada tagasisidet tehtule, analüüsida trende. Peame hakkama ka oma ilmuvaid tooteid viimase hetkeni varjama."

Seda, et tendentsi seadusega piirata saaks, Urmet ei usu, ega pea seda ka rentaabliks. "Ega seadusega olukorda muuda - iga firma, kes soovib, võib raamatuid kirjastada. Kui seadusega võimalusi piirata, küllap siis soovi korral leitakse teised lahendused," usub ta.

Kirjastused tõdevad, et Rahva Raamat järgib Apollo eeskuju.

"Eks ta pisut ikka torkab, sest asi pole ju päris sama, mis lihtsalt ühe uue konkurendi lisandumine vabal turul - meist tehakse nüüd koostööpartneri asemel konkurent. Ega meil eriti teha midagi ei ole, aga mina ilmselt küll kaalun nüüd rohkem, milliseid ja kui pikki plaane olen valmis müüjatele avaldama. Seda ei saa võrrelda ka näiteks supermarketite nö omatoodete seisuga, sest supermarketid ikkagi tellivad tootjatelt, mitte aga ei tooda ise," ütleb ka kirjastuse Tänapäev peatoimetaja Tauno Vahter.

Kuni 30 raamatut aastas

Raamatupoodide kahel toolil istumine muudab kirjastuste hinnangul koostöö kasvava umbusu tõttu kehvemaks, konkurents turul suureneb, mingite käsikirjade hinnad lüüakse tavapärasest enam üles ja ülejäänud raamatud saavad sellevõrra vähem tähelepanu, mille tulemusel süveneb vahe hästi müüvate ja nö keskmiste raamatute müüginumbri vahel.

Hirmu konkurentsi ees peab Siemer põhjendamatuks.

"Ma arvan, et see on liialdus. Esiteks on meil endal kindlasti ideid, mida ükski kirjastaja ära ei tee, teiseks me ikkagi mahult kavatseme olla väga väike kirjastus. Kui siin Eestis suurimad kirjastused kirjastavad aastas 60-220 raamatut, siis meie kirjastame aastas võib-olla 20-30 raamatut, sel aastal tõenäoliselt 5-10. Hirm on natuke mõistetav, aga samas ilmselt ülearune. Kirjastajatega tahaks pigem koostööd teha, kui nad näevad, et neil on mingeid kohti, kus nad meiega koos sooviksid töötada - see on hästi teretulnud," kinnitab Siemer Rahva Raamatust.

Esimeste raamatutega tuleb Rahva Raamat turule aasta teises pooles, septembrist-oktoobrist.

Mujal maailmas on asjad käinud üldjuhul vastupidiselt: kirjastused on loonud või ostnud ära mõne raamatupoeketi, Eestis aga on turg asunud arenema vastuoksa.

Toimetaja: Merilin Pärli



uudised
President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

Vihm Tartus.

Teadlane teab: miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki?

Mitu aastat kulub kuni mandrilt saartele saab maakerke tõttu juba jala ja kas meie kliima tõepoolest soojeneb? Miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki? Teadushuvilist televaatajat vaevanud küsimustele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur Hannes Tõnisson.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: