Rahva Raamat siseneb Apollo järel kirjastusärisse ({{commentsTotal}})

Eesti kirjastusturg on muutumises: raamatuäride ketid sisenevad üksteise järel kirjastusärisse, lüües sellega senise turumudeli uppi.

Siiani rajanes kirjastusturg klassikalisel partnerlusel: kirjastused kirjastavad raamatuid ja kauplused müüvad neid. Nüüd aga on mõlemad raamatuketid - Apollo ja Rahva Raamat - sisenemas kirjastusturule, lüües senise mudeli uppi, muutudes koostööpartnerist konkurendiks.

Apollo on kirjastusärisse sisenenud varjatult, andes esimesed raamatud välja esmalt OÜ Film Distribution ja seejärel OÜ FD Distribution alt, kust omanike kõrvad suurt välja ei paista. Siiski on esimese omanikeringis SIA Forum Cinemas Home Entertainment ehk Apollo kinoäri. Raamatukirjastamise oma tegevusalaks märkinud FD Distributioni omanikuks on märgitud Ingrid Õunapuu. Nimekate kirjanike teoseid välja andnud ja nendega raamatumüügitippe purustanud pisut üle aasta tegutsenud pealtnäha pisikirjastusel pole kodulehtegi, samuti ei kuulu ettevõte kirjastuste liitu. Ometi on kirjastusturul üldteada fakt, et selle äri taga on Apollo raamatupoodide kett ning Apollo pole seda fakti kirjastuste ees läbirääkimistel ka varjanud.

Apollo kirjastusäri ei ole jõudnud palju veel ise toota, kuid nende välja antud on näiteks Andrus Kivirähki "Oskar ja asjad", Mart Poomi "Minu lugu", Evelin Ilvese "Linnu lood", Grete Kleini "Grete smuutid", Mihkel Raua "Kus ma olen ja kuidas sina võid palju kaugemale jõuda". Raamatumüügi edetabelite vallutamine ei ole keeruline, kui ligipääs kauplustele on otsene ning vahenduskulud jäävad olemata, mis võimaldab kaanehinnalt kokku hoida - Kivirähki "Oskar ja asjad" oligi 2015. aasta raamatumüügi esinumber nii Apollos kui ka Rahva Raamatus.

Rahva Raamat, kes on teinud küllap Apollo kirjastusäri pealt järelduse, et tegemist on hea ideega, seab samuti atra. Nüüdseks on tööle palgatud inimene otseselt kirjastamisega tegelema, kes juba saadab Rahva Raamatu kirjastuse nimel välja ka koostööpakkumisi kirjastamiseks.

"Iseeneses Rahva Raamat sai kunagi alguse kirjastajast - Gustav Pihlakas, Rahva Raamatu poe asutaja, oli enne 25 aastat kirjastaja olnud. Mõnes mõttes tuleme juurte juurde tagasi ja lisaks sellele on tänapäeval hästi levinud self-publishing (omaalgatuslik kirjastamine ingl.k - toim.) inimestel - selle asemel, et oma käsikirjadega kirjastuse juurde minna, üritatakse ise teha kõike - loovad oma kirjastuse ja otsivad ise kujundajad ja toimetajad. Me pakume ka neile võimalust meie abil leida endale vajalikud tugiteenused nagu kujundamine, toimetamine, trükk," põhjendab Rahva Raamatus kirjastamisega tegelev Rain Siemer otsust ise kirjastamisega alustada. "Lisaks tahame teha kirjastustega koostööd, nii et traditsiooniline kirjastamine see ei ole."

Kirjastused: koostööpartneritest saavad konkurendid

Enamik kirjastusi pole turu arengutega rahul, nende senine hea koostöö kauplustega on korraga pea peale pööratud ning selle asemele saadud uued konkurendid.

"Kas on halb uudis? On küll. Kas on ebaseaduslik? Ilmselt mitte," võtab kirjastuste liidu tegevjuht Kaidi Urmet ERR.ee-le kokku kirjastuste juhtide seisukoha. "Olulisim asi on see, et sisulist koostööd ei saa enam teha: arutada võimalikke uusi raamatuid ja projekte ning saada tagasisidet tehtule, analüüsida trende. Peame hakkama ka oma ilmuvaid tooteid viimase hetkeni varjama."

Seda, et tendentsi seadusega piirata saaks, Urmet ei usu, ega pea seda ka rentaabliks. "Ega seadusega olukorda muuda - iga firma, kes soovib, võib raamatuid kirjastada. Kui seadusega võimalusi piirata, küllap siis soovi korral leitakse teised lahendused," usub ta.

Kirjastused tõdevad, et Rahva Raamat järgib Apollo eeskuju.

"Eks ta pisut ikka torkab, sest asi pole ju päris sama, mis lihtsalt ühe uue konkurendi lisandumine vabal turul - meist tehakse nüüd koostööpartneri asemel konkurent. Ega meil eriti teha midagi ei ole, aga mina ilmselt küll kaalun nüüd rohkem, milliseid ja kui pikki plaane olen valmis müüjatele avaldama. Seda ei saa võrrelda ka näiteks supermarketite nö omatoodete seisuga, sest supermarketid ikkagi tellivad tootjatelt, mitte aga ei tooda ise," ütleb ka kirjastuse Tänapäev peatoimetaja Tauno Vahter.

Kuni 30 raamatut aastas

Raamatupoodide kahel toolil istumine muudab kirjastuste hinnangul koostöö kasvava umbusu tõttu kehvemaks, konkurents turul suureneb, mingite käsikirjade hinnad lüüakse tavapärasest enam üles ja ülejäänud raamatud saavad sellevõrra vähem tähelepanu, mille tulemusel süveneb vahe hästi müüvate ja nö keskmiste raamatute müüginumbri vahel.

Hirmu konkurentsi ees peab Siemer põhjendamatuks.

"Ma arvan, et see on liialdus. Esiteks on meil endal kindlasti ideid, mida ükski kirjastaja ära ei tee, teiseks me ikkagi mahult kavatseme olla väga väike kirjastus. Kui siin Eestis suurimad kirjastused kirjastavad aastas 60-220 raamatut, siis meie kirjastame aastas võib-olla 20-30 raamatut, sel aastal tõenäoliselt 5-10. Hirm on natuke mõistetav, aga samas ilmselt ülearune. Kirjastajatega tahaks pigem koostööd teha, kui nad näevad, et neil on mingeid kohti, kus nad meiega koos sooviksid töötada - see on hästi teretulnud," kinnitab Siemer Rahva Raamatust.

Esimeste raamatutega tuleb Rahva Raamat turule aasta teises pooles, septembrist-oktoobrist.

Mujal maailmas on asjad käinud üldjuhul vastupidiselt: kirjastused on loonud või ostnud ära mõne raamatupoeketi, Eestis aga on turg asunud arenema vastuoksa.

Toimetaja: Merilin Pärli



Politsei ajas puukaitsjad Haabersti hõberemmelga juurest äraPolitsei ajas puukaitsjad Haabersti hõberemmelga juurest ära
Puukaitsjad takistasid tulutult tunde Haabersti remmelga mahavõtmist

Politseil kulus teisipäeva varahommikust alates ligi kuus tundi, et Tallinnas Haabersti ristmiku ümberehitusele ette jäänud remmelga juurest valvet pidanud aktivistid eemale ajada, et saaks puu maha võtta.

Uuendatud: 14:58 
INTERVJUU
Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov.Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov.
Vene suursaadik: sanktsioonid on halvasti mõjunud nii Eestile kui Venemaale

Vene Föderatsiooni suursaadik Aleksandr Petrov tunnistas ERR-ile antud lühiintervjuus, et kui vahepeal oli Eesti ja Venemaa suhetes paranemise märke, siis viimaste sündmuste valguses on suhted taas halvenenud.

Mupo palub abi Tallinnas Pirital inimesi ründava kurja koera tabamisel

Tallinna munitsipaalpolitsei palub abi, et tabada Pirita-Viimsi kandis liikuv ning inimesi ründav koer.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
Real Time Web Analytics