Alo Lõhmus: hindamatu huvi ja lämmatav kohustuslikkus ({{commentsTotal}})

Kohustuslike ainete lisamisest õppekavadesse head nahka ei tule, see-eest nn loovainetes numbrilisest hindamisest loobumine on samm õiges suunas, leiab Alo Lõhmus Vikerraadio päevakommentaaris.

Kehalist kasvatust ma kooli ajal ei sallinud. Mul puudusid märkimisväärsed füüsilised eeldused kõikvõimalike jooksu- ja hüppevõistluste võitmiseks. Kuid toona oli au sees just saavutussport. Aeg-ajalt tuli spartakiaadide raames kogu koolipere ees võistelda aladel, mis mulle põrmugi pinget ei pakkunud ja kus mul puudusid eduväljavaated.

Olen oma kehalise kasvatuse õpetajatele tagantjärele tänulik vaeva eest, mida nad minuga nägid, kuid tegelikkuse vastu ei saanud nemadki. Kui ma ükskord koolist pääsesin, ei tulnud mul enam kaua aega mõttessegi tegeleda enda sihipärase liigutamisega. Vajadus täita mingeid kohustuslikke norme ja pälvida hindeid oli selle rõõmu ja naudingu, mida kehaline koormus pakub, mu eest nii põhjalikult varjutanud, et hakkasin seda tasapisi uuesti avastama alles kolmekümnendate eluaastate teises pooles.

Aga kas mõni spordipisikuga mürakaru, kellel näiteks hoopis lugemissoolikas lihtsalt ei olnud veel välja arenenud, ei võinud midagi samalaadset kogeda siis, kui ta pidi piinlema Tammsaare ja Dostojevski raamatute kallal, mis on ju kirjutatud mitte varateismelistele kõurikutele, vaid küpsetele elukogenud inimestele?

Teose esmalugemine on kogemus, mida ei saa enam kunagi korrata, ning kui see osutub enneaegsuse tõttu ebameeldivaks, siis ei pruugi teist katset enam kunagi järgneda. Ehk oleks see mürakaru kohustusliku väärtkirjandusega vaevlemise asemel võinud lugeda midagi kergemat omal valikul, et lugemisharjumus ja -huvi saanuks aega tekkida ning juurduda ja viinuks lõpuks temagi Vargamäe radadele ja vürst Mõškini manu.

Oma kooliteele tagasi mõeldes ning nüüd ka oma laste koolimuljeid jälgides on minus süvenenud veendumus, et kooli kõige olulisem ülesanne on lastes maailma asjade vastu huvi ja uudishimu äratamine, alleshoidmine ning õhutamine. Kui huvi on olemas, siis tuleb ka kõik muu, siis tulevad teadmised, oskused ning energia nende rakendamiseks. Kui huvi aga ei teki või see lämbub, siis õieti polegi enam midagi peale hakata.

Huvi lämmatamise parimad vahendid kannavad epiteeti „kohustuslik“. Meie, täiskasvanud, teame seda ju omast käest. Tegevused ja toimingud, mida peame mõistlikeks või lausa meeldivateks, muutuvad meiegi meelest jäledateks niipea, kui keegi püüab neid näiteks seaduse jõuga kohustuslikeks kuulutada. Koolilastega on sama lugu.

Aeg-ajalt kõlab ettepanekuid täiendada kooliprogrammi mõne järjekordse kohustusliku või vähemalt rangelt soovitatava ainega, olgu selleks siis ettevõtlusõpe, finantsdistsipliini alused või – kas või riigikaitse vajadusi silmas pidades – senisest rangem kehaline kasvatus. Olen veendunud, et nende sammude teostamine ei annaks muud kui terved põlvkonnad põhimõttekindlaid ettevõtluspõlgureid, ustavaid finantshälvikuid ning veendunud olesklejaid.

Need lisaained tuleksid pealegi põhiainete arvelt, kus tõesti on vaja ka tuupimist - näiteks matemaatika ja võõrkeeled. Kuid loodetud efekti asemel tekitaksid need ainult vastumeelsust kogu valdkonna vastu.

Seevastu Tartu koolide plaan loobuda numbrilisest hindamisest muusikas, kunstis, tööõpetuses ja kehalises kasvatuses on samm õiges suunas. Nendes nn loovainetes on huvi ainus käivitav jõud ning iga inimese arengu tempo ja laad on väga individuaalsed.

Huvi on habras taim, mis vahel vajab kastmist, vahel aga lihtsalt rahule jätmist. Loovainetes hindamisest loobumine ning õpilase loomuliku arengu leebe suunamine on nende distsipliinidega kogu elu kestva harmoonilise suhte kujunemise eeldus.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



uudised
President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

Vihm Tartus.

Teadlane teab: miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki?

Mitu aastat kulub kuni mandrilt saartele saab maakerke tõttu juba jala ja kas meie kliima tõepoolest soojeneb? Miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki? Teadushuvilist televaatajat vaevanud küsimustele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur Hannes Tõnisson.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: