Alo Lõhmus: hindamatu huvi ja lämmatav kohustuslikkus ({{commentsTotal}})

Kohustuslike ainete lisamisest õppekavadesse head nahka ei tule, see-eest nn loovainetes numbrilisest hindamisest loobumine on samm õiges suunas, leiab Alo Lõhmus Vikerraadio päevakommentaaris.

Kehalist kasvatust ma kooli ajal ei sallinud. Mul puudusid märkimisväärsed füüsilised eeldused kõikvõimalike jooksu- ja hüppevõistluste võitmiseks. Kuid toona oli au sees just saavutussport. Aeg-ajalt tuli spartakiaadide raames kogu koolipere ees võistelda aladel, mis mulle põrmugi pinget ei pakkunud ja kus mul puudusid eduväljavaated.

Olen oma kehalise kasvatuse õpetajatele tagantjärele tänulik vaeva eest, mida nad minuga nägid, kuid tegelikkuse vastu ei saanud nemadki. Kui ma ükskord koolist pääsesin, ei tulnud mul enam kaua aega mõttessegi tegeleda enda sihipärase liigutamisega. Vajadus täita mingeid kohustuslikke norme ja pälvida hindeid oli selle rõõmu ja naudingu, mida kehaline koormus pakub, mu eest nii põhjalikult varjutanud, et hakkasin seda tasapisi uuesti avastama alles kolmekümnendate eluaastate teises pooles.

Aga kas mõni spordipisikuga mürakaru, kellel näiteks hoopis lugemissoolikas lihtsalt ei olnud veel välja arenenud, ei võinud midagi samalaadset kogeda siis, kui ta pidi piinlema Tammsaare ja Dostojevski raamatute kallal, mis on ju kirjutatud mitte varateismelistele kõurikutele, vaid küpsetele elukogenud inimestele?

Teose esmalugemine on kogemus, mida ei saa enam kunagi korrata, ning kui see osutub enneaegsuse tõttu ebameeldivaks, siis ei pruugi teist katset enam kunagi järgneda. Ehk oleks see mürakaru kohustusliku väärtkirjandusega vaevlemise asemel võinud lugeda midagi kergemat omal valikul, et lugemisharjumus ja -huvi saanuks aega tekkida ning juurduda ja viinuks lõpuks temagi Vargamäe radadele ja vürst Mõškini manu.

Oma kooliteele tagasi mõeldes ning nüüd ka oma laste koolimuljeid jälgides on minus süvenenud veendumus, et kooli kõige olulisem ülesanne on lastes maailma asjade vastu huvi ja uudishimu äratamine, alleshoidmine ning õhutamine. Kui huvi on olemas, siis tuleb ka kõik muu, siis tulevad teadmised, oskused ning energia nende rakendamiseks. Kui huvi aga ei teki või see lämbub, siis õieti polegi enam midagi peale hakata.

Huvi lämmatamise parimad vahendid kannavad epiteeti „kohustuslik“. Meie, täiskasvanud, teame seda ju omast käest. Tegevused ja toimingud, mida peame mõistlikeks või lausa meeldivateks, muutuvad meiegi meelest jäledateks niipea, kui keegi püüab neid näiteks seaduse jõuga kohustuslikeks kuulutada. Koolilastega on sama lugu.

Aeg-ajalt kõlab ettepanekuid täiendada kooliprogrammi mõne järjekordse kohustusliku või vähemalt rangelt soovitatava ainega, olgu selleks siis ettevõtlusõpe, finantsdistsipliini alused või – kas või riigikaitse vajadusi silmas pidades – senisest rangem kehaline kasvatus. Olen veendunud, et nende sammude teostamine ei annaks muud kui terved põlvkonnad põhimõttekindlaid ettevõtluspõlgureid, ustavaid finantshälvikuid ning veendunud olesklejaid.

Need lisaained tuleksid pealegi põhiainete arvelt, kus tõesti on vaja ka tuupimist - näiteks matemaatika ja võõrkeeled. Kuid loodetud efekti asemel tekitaksid need ainult vastumeelsust kogu valdkonna vastu.

Seevastu Tartu koolide plaan loobuda numbrilisest hindamisest muusikas, kunstis, tööõpetuses ja kehalises kasvatuses on samm õiges suunas. Nendes nn loovainetes on huvi ainus käivitav jõud ning iga inimese arengu tempo ja laad on väga individuaalsed.

Huvi on habras taim, mis vahel vajab kastmist, vahel aga lihtsalt rahule jätmist. Loovainetes hindamisest loobumine ning õpilase loomuliku arengu leebe suunamine on nende distsipliinidega kogu elu kestva harmoonilise suhte kujunemise eeldus.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



kahe isa kogemused
Isapuhkuse päevikut pidasid Pärt Ojamaa Tartust ja Lauri Koort Tallinnast.

Isapuhkuse päevik: ära püüa olla aasta isa, ole lihtsalt olemas

Kas lastega jalgsi poes käimine on kangelastegu või normaalsus? Millal on okei osta laps ära magusaga? Kui sujuvalt toimub vahetus emapuhkuselt isapuhkusele? ERR palus kahel lapsepuhkusel oleval Tartu ja Tallinna isal pidada päevikut ja arutleda isapuhkuse teemal.

Noored Arvamusfestivalil

Uuring: eesti ja vene noorte vahel laiutab kodanikuhariduses suur lõhe

Eesti õpilaste teadmised ühiskonna ja kodanikurollide kohta on paranenud, kuid eesti ja vene õppekeelega noorte hulgas on siin väga suured erinevused. Samas ei usalda noored ajakirjandust ega kipu olema poliitiliselt aktiivsed. Poliitilise aktiivsuse osas on vene õppekeelega noored aktiivsemad kui eesti teismelised.

tehnikakommentaar
Lapsed Stroomi rannas koolivaheaega veetmas

Selgusid järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad

Haridus- ja teadusministeerium pani paika järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad, et lapsevanematel oleks kergem puhkusi ja muid lastega seotud tegevusi kavandada ning koolidel ühistegevusi planeerida.

hääleta!
Spordiaasta tähed auhinnad

Algas "Aasta sportlane 2017" rahvahääletus

Esmaspäeva varahommikul avas Eesti Olümpiakomitee “Aasta sportlane 2017” rahvahääletuse, kui oma soosikute poolt saab hääletada internetis EOK kodulehel www.eok.ee. Spordiaasta parimad tehakse teatavaks 27. detsembril toimuval “Spordiaasta tähed 2017” auhinnagalal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: