USA senat andis Montenegro liitumisele NATO-ga ülekaaluka heakskiidu
USA senat kiitis teisipäeval ülekaalukalt heaks Montenegro liitumise NATO-ga.
Eelnõu poolt hääletas 97, vastu oli kaks senaatorit, vahendas Politico.
Küsimus pidi saama lahendatud juba president Barack Obama valitsusaja lõpus, kuid kahe vabariiklasest senaatori - Rand Pauli ja Mike Lee - vastuseisu tõttu jäi teema kongressi ülemkojas venima.
Nimetatud senaatorid olid ka need rahvasaadikud, kes teisipäeval Montenegro liitumise vastu hääletasid.
Varem oli Donald Trumpi administratsioon, eriti välisminister Rex Tillerson, kutsunud senatit selle küsimusega mitte viivitama. Näiteks saatis Tillerson saatis 7. märtsil senati juhtidele kirja, milles kutsus üles kiitma kiiremas korras heaks Montenegro võtmist NATO-sse ning ta rõhutas sealjuures, et see samm teeniks tugevalt Ameerika Ühendriikide huve.
"Ma ei näe, kuidas Montenegro liitumine - riik, mis on rahvaarvu poolt on väiksem kui suurem osa kongressi valimispiirkondi ja mille relvajõud on väiksemad kui Columbia ringkonna politseijõud - on piisavalt kasulik, et me peaksime jagama kollektiivkaitse lepet," sõnas senaator Lee.
Ka Rand Paul on põhjendanud oma vastuseisu arvamusega, et Venemaad pole mõtet Montenegro allianssi võtmisega vihale ajada ning et väike Balkani riik ei mängi USA riikliku julgeoleku tagamises märkimisväärset rolli.
Mõlema senaatori näol on tegu Vabariikliku Partei nn isolatsionistlikku tiiba esindavate poliitikutega.
Suurem osa nende kolleege oli aga veendumusel, et lääneriikide sõjalise liidu laienemine aitaks ennetada Kremli negatiivset mõju Euroopas, sealhulgas Balkanil. "Ma soovin saata selge sõnumi meie sõpradele Montenegros ja ka Venemaale," kommenteeris vabariiklasest senaator Lindsey Graham.
Montenegro liitumisele NATO-ga on teravalt vastu Venemaa ning Moskvat ja viimase huvides tegutsenud Serbia kodanikke on Montenegro võimud ja lääneliitlased süüdistanud oktoobris aset leidnud riigipöördekatses. Süüdistuse kohaselt kavandasid vandenõuga seotud isikud erinevaid provokatsioone, parlamendihoone hõivamist ning ka Montenegro läänemeelse peaministri tapmist.
Montenegro on varem teatanud, et vandenõu organiseerisid nn Vene rahvuslased, kuid juhtumit uuriv eriprokurör läks veebruaris veelgi kaugemale ja väitis, et asjaga olid seotud Vene võimud.
Kreml on kõik sellised süüdistused tagasi lükanud, kuid teatavat kahtlust lisab loole asjaolu, et isegi seni Moskva liitlaseks peetava Serbia võimud saatsid vahetult pärast Montenegro sündmusi riigist välja grupi ebasoovitavateks isikuteks kuulutatud Vene kodanikke.
Sellise olukorra taustal on mõistetav, miks on NATO arvates Balkanil stabiilsuse tagamiseks ja Kremli mõjuvõimu kasvu ennetamiseks vajalik, et Montenegro liitumisprotsessis mingeid Moskvale meelepäraseid tõrkeid ei tekiks.
NATO-ga liitumise peavad heaks kiitma kõik liikmesriigid ja Montenegro parlament. Praeguse seisuga on veel puudu ainult Hispaania heakskiit.
Kuigi mõned Valge Maja ametnikud on väidetavalt olnud NATO edasise laienemise vastu, on analüütikud kindlad, et president Trump annab Montenegrot puudutavale eelnõule allkirja. Üheks põhjuseks, miks Tillerson oma kirjas senaatoreid kiirustama kutsus, on soov, et kui president maikuus Brüsselisse NATO tippkohtumisele läheb, oleks liitumisprotsessiga juba lõpule jõutud.
Toimetaja: Laur Viirand