Luteri kirik loobub ilmselt Niguliste kiriku tagasinõudmisest ({{commentsTotal}})

Luteri kirik loobub ilmselt Niguliste kiriku tagasinõudmisest. See tähendab, et riik peab maksma kirikule kompensatsiooni. EELK peapiiskop Urmas Viilmaa usub, et kompensatsioonisumma osas õnnestub kokkuleppele jõuda veel sel aastal.

Niguliste kirik on üks põhilisi seni lahendamata omandireformiteemasid. Tänase seisuga kuulub hoone riigile ning seda kasutab Eesti Kunstimuuseum. Vähemalt osa kirikuhoonest tuleks aga seaduse järgi EELK-le tagastada. Tallinna linna tellitud ekpertiisi kohaselt on Niguliste kiriku algsest hoonest säilinud 35 protsenti, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Sellises olukorras on sisuliselt kaks valikut - kirik ja riik jääksid mõlemad hoone omanikeks või siis jätaks riik 35-protsendilise mõttelise osa EELK-le tagastamata ja maksaks hüvitist. Täna arutasid EELK ja kultuuriministeerium, kuidas see olukord lahendada. EELK kinnitas kohtumisel, et on valmis hoonest loobuma ja hüvitises kokku leppima.

Kultuuriministeeriumi asekantsler Tarvi Sits ütles, et ta ei oska hüvitise summa osas spekuleerida. "Tagastamata jätmise puhul tuleb aluseks võtta metoodika. Ma ei oska hetkel öelda, mis see summa on. Kindlasti ei ole see kümnetes miljonites eurodes," sõnas Sits.

Varasemalt on mõlemal poolel olnud väga erinev arusaam sellest, milline peaks olema kompensatsioonisumma. Kultuuriministeerium on rääkinud poolest miljonist eurost, EELK miljonitest eurodest. Aastal 2013 esitas kirik ministeeriumile omapoolse hinnangu - koguni 37 miljonit eurot. See summa sisaldas samas ka Niguliste kirikus olevaid kunstiteoseid.

Kuna aga vara ei kuulu omandireformi objektide hulka, vaid selleks on ainult hoone, ei kujune hüvitis kindlasti nii suureks.

"Vaevalt on tegemist kümnete miljonitega. Kuhugi sinna vahele me peame kokku leppima. /.../ Täna on laual see variant, et me läheme tegema kodutööd ja tuleme välja oma variantidega," ütles EELK peapiiskop Urmas Viilma.

Kellele kuuluvad kunstiväärtused, on omaette teema.

"Kui me räägime ekspertiisi all puudutavast summas, siis ei ole sinna pandud kunstiväärtusi. Mis ei tähenda seda, et valitsusega ei saaks kokku leppida ühe summa peale, millega meie tunnistame, et võtame kultuuriväärtuste teema laualt maha, aga see on edasiste läbirääkimiste küsimus," ütles Viilma veel.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Eurod.Eurod.
Ülevaade: viimaste aastate palgatõusud avalikus sektoris

Riigieelarve strateegia näeb ette, et eeloleva nelja aastaga tõuseb keskvalitsuse töötajate palk 2,5 protsenti, kuid Isamaa ja Res Publica Liidu esimehevahetuse järel on tekkinud võimalus, et see jääb ära. Viimati kerkis riigiasutuste palk valitsuse otsusega aastal 2015.

Mustangi talu maasikad.Mustangi talu maasikad.
Vaataja küsib: kas suurem mari on parem?

Televaataja saatis „Novaatorile“ küsimuse, kas suurem mari on parem, pidades sealjuures silmas suviseid maasikaid. Esitasime küsimuse kas suuremad maasikad ja tomatid on paremad kui väikesed Eesti maaülikooli emeriitprofessorile Anne Luigele.