Raivo Vare: Ameerika „oma“ maailm ({{commentsTotal}})

Raivo Vare
Raivo Vare Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Olles viimased paar nädalat reisinud ookeani taga nii lõbu kui teadmise pärast, tekkis tunne, et tegu ongi just maailmaga, pisut erineva ja mitmekesisega. Kui idarannikul on veel mingit euroopalikku flair’i ja üleüldse tunda teadmist muust maailmast, siis läänerannikul on seda märgata pigem San Francisco kandis, aga mitte enam lõuna pool.

Artikkel on algselt ilmunud portaalis Edasi.

Sealse maailmapildi võtavad minu jaoks kõige paremini kokku kaks repliiki tänavalt. Esmalt noor tänavaartist Las Vegases, kes peale esinemise lõppu publikult raha korjates uuris, kust ma tulen. Estonia peale, suutis ta vaid pärida: „Kas see on osariik?“ Kuuldes, et see on hoopis riik, teatas ta kõigile rõõmsalt, et pole sellisest kuulnudki. Nagu selgus, paljud ümberolijad samuti.

Teine pildike on Los Angelesist, kus ontlik pereema, kellega järjekorras olles vestlema sattusime, suutis peale pereliikmetega konsulteerimist vaid küsida: „Mis kontinendil see asub?“

Midagi pole teha, läänerannik teab Aasiast ja Kesk-Ameerikast rohkem kui Euroopast. Sealset meediat paelus peamiselt immigratsiooniteema. Kui Frisco kandis oli põhilisem fookus võimalikel tarkpeade sissetoomisele seatavatel piirangutel, siis lõuna pool oli fookus hoopis mehhiklastel ja põllumajandusel. Lahtise tekstiga öeldi igast kanalist, et nendeta pole võimsal California põllumajandusel, aga üksjagu ka teenindus- ja kommunaalsektoril mingit šanssi.

Peamiseks mureks peetakse pigem maavärinaid, veevarustust ja liiklust. LA-s muidugi ka meelelahutusäri, eriti filminduse ümber toimuvat. Mis on ka loomulik maailma filmimekas. Meedia aga pulbitseb kriminaalkroonika süžeedest.

Venemaast ei teatud suurt midagi, välja arvatud president Donald Trumpi abiliste võimalikust seotusest Vene operative‘tega, nagu neid nimetatakse, mis terminina viitab luurele. Üleüldse tundus, et läänerannik ei armasta Trumpi. Olgu tegu meedia, taksojuhtide ja teenindajatega või Hollywoodi või Sunset Boulevardil kulgejatega. Välja arvatud, võib-olla, Las Vegases, kus Stripi ühes otsas kõrguv kuldselt helklev Trump-kirjadega hoone vähemalt turistide hulgas mingit kerget elevust siiski tekitas.

Lääneranniku jaoks on maailm kaugel ja Euroopa veel eriti. Nende maailm ongi juba orienteeritud pigem Vaikse ookeani basseini ehk uuele majandusvõimu keskusele. Nii, nagu seda on juba ammu ennustatud.

Et Ameerika Ühendriigid on siiski suur ja eripalgeline maa, võis veenduda ka saabudes idarannikule. Alates arhitektuurist ja tänavapildist ning lõpetades liiklusreeglite erisustega. Kui Californias tohib punase tule alt paremale pöörata, siis Virginias ja DC-s on see täiesti keelatud. Rohkem on tänavapildis koduloomadega liikujaid ja latiinovälimusega inimeste asemel rohkem mustanahalisi. Euroopat teab igaüks ja Venemaa suhtes ollakse kriitilisemad. Isegi Eesti pole nii võõras kohalikule kõrvale.

USA majandus-, välis- ja sisepoliitikast

Kuivõrd suurema osa sellel reisilõigul viidetust ajast võtsid kõrgel tasemel arutelud, kus kuulajana osalesin, siis on põhjust ka paariks ääremärkuseks eelkõige majandus- aga ka välispoliitika valdkonnast.

Alustuseks siiski USA sisepoliitikast, mis Ameerika majanduslikku mõjukust arvestades mõjutab siiski ka ülejäänud maailma. Seda enam, et sealviibimise peaaegu ainuvalitsevaks meediataustaks muutus üks suuremaid Trumpi valimiskampaania lubadusi – Obamacare’i nime all tuntud tervishoiukorralduse tagasivõtmise katse, mis Kongressi esindajatekojas läbi kukkus.

Kuigi deklareeritud eesmärk on märgatav kokkuhoid USA niigi maailmarekordiliste tervishoiukulude pealt koos lubadusega alandada meditsiinikindlustuse ja -teenuste hindu (arvestuste järgi 2 triljoni dollari pealt 1,2 triljonini 10-aastase perioodi keskmisena), ei suutnud isegi see sundida koguni paljusid vabariiklasi meelt muutma.

Kui nüüd kõiksugu muud motiivid kõrvale jätta, siis joone alla jäävad kaks põhjust, mis vaatamata ideoloogilisele kokkuhoiu- ja omavastutuslembusele ka paljusid vabariiklasi häirisid. Esiteks, nagu ütles selgelt vabariiklaste tõusev täht ja Trumpi üks esimesi ja tugevaid toetajaid senaator Tom Cotton: „Nii keerulisi ja olulisi seadusi 18 päevaga ära teha pole võimalik.“ Teiseks, lähenemas on järjekordsed vahevalimised, kus paljud vabariiklastest kongresmenid kardavad tagasilööke, kuna erinevate hinnangute järgi 14 või rohkemgi miljonit ameeriklast jääks uue seaduse järgi tervishoiu kindlustuskattest ilma ning see võib vahevalimisi mõjutada negatiivselt just vabariiklaste jaoks.

Läbikukkumine on tugev löök Kongressi spiikri Paul Ryani, aga ka Trumpi enda isikliku prestiiži pihta. Väliselt kehitas Ryan küll õlgu ja lubas, et nüüd keskendutakse teisele suuremale valimiseelsele lubadusele – maksureformile –, mis on oluliselt teistsuguse tähendusega ja õnnestumisel annaks majanduslikus mõttes positiivse signaali ka muule maailmale. Siiski kahtlevad eksperdid, keda õnnestus kuulata, et maksureform on täies ulatuses läbiviidav.

Eesmärgiks on seatud ühelt poolt maksusüsteemi lihtsustamine, sealhulgas ka üksikisiku tulumaksu osas, vähendades vaheastmeid 4-le ja vähendades suurema tulutasemega isikute võimalusi erinevateks mahaarvamisteks. Kokkuvõttes peaks muudatuste tulemusena tõusma keskklassiperede heaolu. Selles suhtes tunduvad eri leeride koostöövõimalused igati head.

Teine eesmärk on oma teostuses vastuolulisem. Nimelt lubas Trump, et koos äritegemise reeglite lihtsustamisega lihtsustatakse ettevõtete tulu maksustamist ja alandatakse nende tulumaksutaset praeguselt 35 protsendilt 20 protsendile. Muudatus tähendab suure hulga olemasolevate mahaarvamisvariantide välistamist, mis tegelikku maksukoormuse pilti hägustavad. Seda, et Trump võtab asja tõsiselt, näitab ka tõsiasi, et ta on kohtunud presidendina juba üle 200 juhtiva Ameerika firma tippjuhiga, kuulamaks ära majandustippude ettepanekud ja soovid.

Teistpidi on tegu katsega võtta tagasi kõik viimase paarikümne ja enama aasta maksutõusud, mis on viinud maksukoormuse Reagani aegselt 28 protsendilt 44 protsendini rahvuslikust koguproduktist. Rääkimata sellest, et iga-aastasest riigi maksutulust kaob kavandatu tulemusena suurusjärguna umbes 1 protsent SKT-st. Seda on Ameerika majanduse mastaapi arvestades väga palju… Samas ollakse üpris veendunud, et selles küsimuses suudab Trump enamat.

Kuid maksualandustest tekkivate puudujäävate tulude kompenseerimiseks tuleb astuda veel samme, mis pole nii populaarsed.

Juba on uus ja särav Trumpi isiklikku kaaskonda kuuluv rahandusminister Steven Mnuchin tõstnud oma erivolituste piires riigivõla lage, lootes et sellega tullakse toime septembris algava uue rahandusaasta alguseni. Samas ei kahtle peaaegu keegi, et seda lage tuleb järgmisel aastal veelgi kergitada. Tuletagem meelde, et selle debt ceiling’u kinnitab USA valitsusele Kongress.

Veel on ühe omamaise ettevõtluse toetamise, samas aga ka riigieelarve defitsiidi vähendamise finantseerimise abinõuna kavandatud territoriaalsuse põhimõtte rakendamine piiriülese äri maksustamisel. Ühena vähestest riikidest USA seda seni ei rakenda. Teisisõnu, mittemaksustamisega toetatakse eksporti ja maksuga piiratakse importi.

Lisaks maksustatakse ka seda Ameerika mitmetriljonilist korporatsioonide raha, mida nad on parkinud välismaale soodsamatesse maksupiirkondadesse. Näiteks Iirimaale. Off-shore maadest rääkimata. Eesmärk on meelitada see raha tagasi USA-sse reaalmajanduslike investeeringutena, mis oleks praktiliselt maksuvabad, erinevalt kapitalitulust. Selle printsiibi realiseerimisvahendiks kavandatakse BAT-i ehk Border Adjustment Tax’i, mis koos piiriülese rahavoo erimaksustamisega peaks ühest küljest takistama tulude väljaviimist ameerika omamaiste firmade poolt ja teisest küljest stimuleerima investeeringuid USA territooriumil ning soosima impordi arvelt eksporti. Keegi kuuldud majandusgurudest ütles lausa välja, et see pole lisandväärtusmaksu (käibemaksu) analoog, aga üpris sellele sarnane.

Kogu sellel maksustamisalaselt tegevusel on aga laiem tähendus.

See loob fooni ja pretsedendi, mis veelgi tugevdab konkurentsi investeeringute pärast ja eriti maksualast konkurentsi ja sunnib ka teisi riike mõtestama ümber oma tegevust ettevõtluse maksustamisel.

Kolmas võtmeteema uue administratsiooni jaoks on immigratsiooni piiramine.

Sellel on majanduslik tähendus kaitsmaks ameeriklasi odavama tööjõu konkurentsi eest, nagu Trump seda on algusest peale presenteerinud. Kuid sellel on ka tugevat rõhutamist leidunud julgeolekualane eesmärk, mis on kõige enam tähelepanu saanud, sest on olnud laual juba valimiskampaania algusest peale ning uue administratsiooni esimestest tööpäevadest alates loonud käima lükatud jõuliste meetmete virvarris teatud ebakindlust ja protestivaimu väga paljudes, kuni kohtunikeni välja.

Majandus määrab kõik

Kokkuvõttes tuleb endale ausalt tunnistada, et kõik kolm eelkirjeldatud prioriteeti on seletatavad puhtalt majandusliku loogikaga. Mingi muu dimensiooni, sealhulgas julgeolekualase või välispoliitilise, omandavad nad vaid teiseses järjekorras.

President Trump on ikka eelkõige fokuseeritud majandusega seotud teemadele. Seda nii riigiaparaati kokku tõmmates, energia- ja kliimapoliitikas, aga ka seoses Hiina-suunalise tegevusega (mis on veel üks tema eelisteemadest). Hiina on Trumpi silmis majanduslikult tugev ja ohtlik, Venemaa aga majanduslikus mõttes erilist pinget ei paku. Seepärast on tähelepanu seal, kus on majanduslikud prioriteedid, Venemaa aga vaid segab pilti ja tuleks võimalusel lihtsalt teema hulgast maha saada, mistarvis välisminister Rex Tillerson sõidabki 12. aprilli paiku Moskvasse.

Samad juured on ka USA loobumisel multilateraalsetest kaubanduslepetest. Tunnetades oma suurust, jõudu ja atraktiivsust kaubanduspartnerina loodab USA saavutada rohkem läbi kahepoolsete lepete, kus tal on alati tugevam positsioon kui mitmepoolsetes süsteemides. Lisaks sellele suhtub Trump üleüldse suure kahtlusega rahvusvahelistesse organisatsioonidesse ja lepetesse kui sellistesse.

Siit ka alles tuure koguva ÜRO tegevuse rahastamise järsu vähendamisega seotud probleemipuntra tekitamine, aga ka teatud isiksuslik skepsis NATO teemadel. Sealgi on Trumpi paljutsiteeritud ütluste taga tegelikult eelkõige konkreetne eesmärk: viia kulude jaotus praeguselt (70 protsenti USA ja 30 protsenti kõik ülejäänud) külma sõja aegsele suhtele 50:50. Kusjuures – kui see õnnestub ja jätkub ka praegune presidendi suund just kaitsekulutuste suurendamisele, siis peaks NATO koguvõimsus mingis ajaperspektiivis hoopis oluliselt kasvama.

Samas lohutasid mõlema USA poliitilise leeri erinevad esindajad auditooriumit (sarnaselt Henry Kissingerile, kes muuseas, tihti ka Trumpile ja ta meeskonnale nõu on andnud), et kasutusele on võetud lausa sõna „exceptional“ (erakordne), tunnustamaks Trumpi palgatud julgeolekupoliitika meeskonna tippmängijaid. Teisest küljest soovitasid mitmedki tunnustatud eksperdid ja ka presidendi lähikondsed suhtuda kõigil kergemalt tema kurikuulsatesse säutsudesse ja järskudesse väljaütlemistesse.

„See võib küll peegeldada tema karakterit, aga ei kandu automaatselt poliitikasse,“ väitis üks neist tippudest otse.

Samas ei kahelnud kummagi USA poliitilise pealeeri esindajad ja eksperdid hetkegi, et oma prioriteetide realiseerimisel on president Trump kindlasti üpris järjekindel. Ka siis, kui need eelisteemad võivad kaasa tuua ebasoovitavaid tagajärgi – nagu näiteks kavandatavate maksureformide ja erinevate protektsionistlike abinõude koosmõjul USA sisetarbijat lööva hinnatõusu kõrval paratamatult kallineva-tugevneva dollari üpris negatiivne mõju eriti arenevatele majandustele, kel välisvõlg on peamiselt just dollaris.

„We are the giant trading partner of the World“ ja „US reserves the right to be protectionist“ väitsid erinevad presidendi lähikondsed, mistõttu kõik, mis ei meeldi, läheb ümbervaatamisele igal juhul, maksku mis maksab. Me peame sellega toime tulema, mis muid valikuid meil on?

Raivo Vare on hariduselt jurist, lõpetanud Tartu ülikooli õigusteaduskonna ja EBSi magistriprogrammi cum laude. Olnud riigiminister ning teede- ja sideminister, tippjuht pangandus- ning transpordi- ja logistikasektori firmades. Tegev paljude avaliku sektori ja erialaorganisatsioonide, samuti eraettevõtete juhtorganites.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Edasi



Vasakult: Macron, Fico, Kern ja Sobotka.Vasakult: Macron, Fico, Kern ja Sobotka.
Macron otsib EL-i tööturu reformi plaanile Kesk- ja Ida-Euroopast toetust

Prantsusmaa president Emmanuel Macron ütles kolmapäeval, et Euroopa Liidu reeglid, mis puudutavad lähetatud töötajaid, tekitavad rikkamates liikmesriikides ebaõiglast konkurentsi.

"Otse uudistemajast" – Ruta Arumäe"Otse uudistemajast" – Ruta Arumäe
Arumäe: poliitikud peaks fookuse ümber seadma

Majandusekspert Ruta Arumäe ütles ERR-i saates "Otse uudistemajast" saatejuht Ainar Ruussaarele, et poliitikud peaksid oma fookuse ümber seadma ja keskenduma oma tegevuses pikaajalisele majanduskasvule. Ettevõtjatele on Arumäe hinnangul hetkel parim aeg tegevust alustada või seda laiendada.

Kaader videostKaader videost
"Pealtnägija" valimisreklaam teeb erakondadele silmad ette

"Pealtnägija" avaldas uut hooaega sissejuhatava klipi, kus toimetaja Anna Gavronski on asunud vihmavarjuhoidja rolli ning saatejuht Mihkel Kärmas matkib trummi mängivat Edgar Savisaart.

Tallinn.Tallinn.
Linnapeakandidaadid vastavad | Suur-Tallinn peab sündima loomulikul teel

Kuigi Tallinna ümbritsevad rõngasvallad on tugevalt pealinnaga seotud, ei leia meerikandidaadid, et näiteks Jüri, Viimsi või Tabasalu peaks liitma Tallinnaga. Tallinna tegevlinnapea Taavi Aasa hinnangul juhtub see tulevikus paratamatult, kuid selle aluseks peab olema loomulik integratsioon läbi koostöö mitte sundliitmine. 

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.