Kaitseministeerium sooviks lubada erafirmadel sõjarelvastust toota
Kaitseministeerium sooviks juba järgmiselt aastal lubada erafirmadel Eestis sõjarelvastust toota. Siseministeeriumi hinnangul nõuavad vajalikud seadusemuudatused aga pikemat analüüsi.
Üheltpoolt areneb Eesti kaitsetööstus aasta-aastalt järjest enam ning ka toodang muutab üha eriilmelisemaks. Teisalt on palju tegemist niiöelda uue põlvkonna tootmisega, ehk sõjarelvi, laskemoona ja lõhkeainet Eesti ettevõtted käidelda ei tohi. Kaitsetööstuse initsiatiivil tuli kaitseministeerium veebruari algul välja kavatsusega muuta seadust. Selle plaani järgi antakse traditsioonilisele sõjatööstusele Eestis roheline tuli juba järgmise aasta jaanuaris. Ministeeriumi hinnangul looks see Eestisse ligi kuuekümne miljoni euro suuruse aastakäibega ärisuuna. Kaitsetööstuste liidu juhi Ingvar Pärnamäe sõnul on meil juba olemas ka konkreetsed ettevõtted, kellele seadusemuudatust tarvis läheb, vahendavad ERR-i raadiouudised.
"Näiteks ettevõte nimega Eesti Arsenal, kes toodab külgmiine, peab suure osa sellest tootmisest tegema kas Soomes või Poolas. Samamoodi me oleme rääkinud siin osade ettevõtetega võimalusest tuua Eestisse juurde suuremaid investeeringuid välisfirmadelt. Ja siin on mõned firmad juba, kellega on räägitud võimalikust suuremakaliibriliste relvade või laskemoona tootmisest Eestis. Ja seda jällegi ei ole võimalik teha Eestis, kui see seadus jätkuvalt on selline, nagu ta täna on," rääkis Ingvar Pärnamäe.
Et erafirmad ei tohi sõjarelvi käidelda, selles on Eesti pigem erand ning ka siseministeerium leiab, et uut regulatsiooni oleks tarvis. Samas ei tohiks seda tehes kiirustada.
Siseministeeriumi korrakaitse ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Veiko Kommusaare sõnul leiab hulga punkte, mida seaduse väljatöötamiskavatsus ei puudutanud, aga mis vajaksid hulga rohkem läbimõtlemist.
"Üks põhimõttelisi kohti on siin eraettevõtete soovide ja riigi julgeoleku-turvalisuse mõistliku tasakaalu küsimus. Loomulikult on vaja täpsemalt läbi mõelda, et kuidas see kõik Eesti riigis toimuma saaks. Alates ettevõtte loomisest, kes kontrollib neid ettevõtteid, kas on vaja kontrollida, mis ulatuses on vaja kontrollida, milline ootus on teistele ametiasutustele, näiteks, kes väljastab neile loa. Põhimõtteliselt kogu see ahel, näitena, et kui ettevõte satub rahalistesse raskustesse, mis siis saab nendest relvadest," sõnas Kommusaar.
Pealegi töötab siseministeerium juba niigi uue relvaseaduse kallal ja teeb ettepaneku ka sõjarelvi puudutav muudatus sellega siduda. Kaitseministeeriumi jurist Malle Piirsoo aga leiab, et sellele kuluks liialt aega.
"Kaitseministeeriumi poolt vaadates, kui me ühendaksime need kaks eelnõud, siis meie hinnangul seda seadust ei võeta vastu enne 2020. aastat. See pärsiks kaitsetööstuse ettevõtete arengut Eestis. Ja seetõttu oleks vaja meil nii kiiresti, kui võimalik, teha muudatused seadustesse," lausus Piirsoo.
Malle Piirsoo kinnitab, et kui ka mitte tuleva aasta jaanuaris, siis vähemalt esimese kvartali jooksul võiks seadusemuudatus kehtima hakata. Ning selle nimel tehakse ministeeriumi sees ja riigiasutuste vahel ka pingsalt tööd. Näiteks mis puudutab küsimust, mis juhtub, kui relvastust tootev ettevõte pankroti läheb, siis selles lepiti Piirsoo sõnul kokku kolm päeva tagasi. Väga lihtsustatult: Kohtutäitur püüab lattu jäänud relvad kõigi reeglite kohaselt maha müüa ja kui see õnnestu, siis relvad hävitatakse," lisas Piirsoo.
"Meie hinnangul siiski on võimalik need kokkulepped saavutada ja leida lahendus kõikidele kitsaskohtadele, mida siseministeerium on oma kirjas välja toonud," ütles Piirsoo veel.
Veiko Kommusaare sõnul ei olegi oluline, millal täpselt seadus jõustub, küll aga on tähtis see, et kõik detailid saaksid korralikult läbi arutatud. Nii näiteks juhib siseministeerium tähelepanu nii küsimusele, kust saadakse sõjatööstuse kontrollimiseks vajalikud vahendid, kui sellele, et lahingumoona tootev tehas võib põrkuda kohalike inimeste vastuseisuga.
Toimetaja: Aleksander Krjukov