Külli Taro: manipulatsiooni vastu saab vaid tarkusega ({{commentsTotal}})

Külli Taro.
Külli Taro. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Eesti kampaaniameistritel pole tõenäoliselt kasutada Brexiti ja Donald Trumpi eduni viinud kõrgetasemelisi manipuleerimismeetodeid. Vaatamata sellele näeme lähenevate kohalike valimiste debattides kindlasti info valikulist jagamist, arvamuste ja faktide segiajamist ning uuringutulemuste kallutatud kasutamist. Pahelised kommunikatsioonistrateegiad saab aga läbi kukutada vaid tark valija, tõdeb Külli Taro Vikerraadio päevakommentaaris.

Täna algab Tartu Ülikooli eestvedamisel 24-tunnine tõepõhjahäkaton. Häkatonil kogunevad ööpäevaks ühte füüsilisse ruumi IT-eksperdid, andmeanalüütikud, disainerid, ajakirjanikud, teadlased ja lihtsalt aktiivsed kodanikud. Eesmärk on intensiivse meeskonnatöö tulemusel pakkuda ajakirjandusele vahendeid nn tõejärgse ajastu hädadega toime tulekuks.

Oodatakse, et valmivad näiteks faktikontrolli ja visualiseerimise lahendused, mis aitaks andmeid ja uuringuid ajakirjanduslikus sisuloomes paremini ära kasutada. 

Eesti Sotsioloogide Liit avaldas sel nädalal pöördumise, kus hoiatati, et sotsioloogiliste uuringute pähe esitletakse vahel kallutatud, avalikkust eksitavad andmeid ja järeldusi. See võib juhtuda nii oskamatuse kui ka teadliku manipulatsiooni tõttu. Tartu Ülikooli vanemteadur Mare Ainsaar kirjutas Postimehes andmeajastu müüdist. Et igasugu andmed ei ole veel kaugeltki tõde. Ja tähtsamaks kui kunagi varem on muutunud oskus teha vahet näilisel ja tegelikul informatsioonil.

Tõejärgsest ajastust ning ülikooli rollist selles räägiti samuti äsja lõppenud Tartu ülikooli rektorivalimiste debattides, sest Brexit ja Trumpi võit olid ülemaailmselt tõsised häirekellad. Avaliku arvamusega manipuleerimisest ja teabe usaldusväärsuse probleemidest informatsiooniajastul kõneletakse üha tihedamini.

Euroopa riikides on peagi ees olulised valimised. Valimistulemuste mõjutamisest on saanud suur rahvusvaheline äri. Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumis- ning Donald Trumpi toetuskampaaniat ei tehtud üksnes lihtlabase info manipuleerimisega. Häkkimine ja libauudised on rohkem Moskva käekiri, sellised Brexiti ja Trumpi kampaaniaga seotud ettevõtted nagu AggregateIQ ja Cambridge Analytica tegelevad aga igati legaalse psühholoogilise rätsepatööga ja nende teenused maksavad miljoneid.

Kasutusel on teadusharust nimega psühhomeetria välja kasvanud väga peenekoelised sihtgrupi profileerimise meetodid ja peamiselt sotsiaalvõrgustikest pärinevate suurandmete keeruline modelleerimine. Ajad, kus kogu valijaskonnale esitleti sama sõnumit, on möödas. Nüüd toimub väga täpselt sihtgrupile suunatud valikuline kampaania. 

Näiteks kui sa kuulud Facebookis gruppi „Aitäh, aga minu traditsiooniline perekond ei vaja kaitset“, räägitakse sulle sallivusest ja inimõigustest. Aga grupi „Kaitskem üheskoos perekonda“ liikmetele suunatud kampaanias mõistetakse hukka homoideoloogiline propaganda ning perekonna ja abielu tähenduse moonutamine. Ja loomulikult esitatakse vastuolulisi sõnumeid erinevatele sihtgruppidele sama kampaania käigus, sest ühine inforuum, kus lubaduste vastuolu välja võiks tulla, tõenäoliselt puudub.

Inimeste profileerimine toimub tegelikult veelgi keerulisemal tasandil. Näiteks psühhomeetrilised analüüsid näitavad, et kui sa oled mees ja sulle meeldib kosmeetikabränd MAC, tuleb sulle suunata tõenäoliselt esimese grupi, st sallivuse sõnumeid. Kui sulle meeldib aga ansambel Wu-Tang Clan, siis teise, traditsioone austava sihtgrupi kampaaniat.

(Kuri)kuulus Cambridge Analytica ei ole otseselt seotud Cambridge’i ülikooliga. Küll aga kasutatakse Cambridge’i ülikoolis töötanud psühholoog Michal Kosinski arendatud meetodit, mis võimaldab inimese eelistusi analüüsida minutite jooksul, kasutades tema Facebooki profiili. Kuri sai karja nii, et Kosinski kaastöötaja Aleksandr Kogan teenis ettevõtet nimega Strategic Communication Laboratories (SCL), millest Cambridge Analytica välja kasvas.

Kosinski ise töötab täna Stanfordi ülikoolis ja hoiatab oma meetodi poliitilistel eesmärkidel kasutamise pahupoole eest. Aleksandr Kogan aga muutis hiljuti nime ja esitleb end nüüd dr Spectrena*. Irooniline, kas pole. 

Teadussaavutused on ennegi pahatahtlikesse kätesse sattudes palju kurja teinud. Kuid erinevalt näiteks tuumapommist on informatsiooniga manipuleerimist võimalik igaühel kahjudeta vältida. Parim rohi on haridus, huvi kontrollitud faktide vastu, oskus ja soov näha tervikut. Seega on lõppeval nädalal tähelepanu keskmes olnud Tartu ülikoolil, aga ka teistel haridus- ja teadusasutustel ning ajakirjandusel demokraatia toimimises ülitähtis roll.

Eesti kampaaniameistritel kirjeldatud kõrgetasemelisi meetodeid tõenäoliselt kasutada pole. Vaatamata sellele näeme lähenevate kohalike valimiste debattides kindlasti info valikulist jagamist, arvamuste ja faktide segiajamist ning uuringutulemuste kallutatud kasutamist. Targal valijal on aga võimalik pahelised kommunikatsioonistrateegiad läbi kukutada.

 

* SPECTRE on kriminaalne organisatsioon paljudes Ian Flemingi James Bondi raamatutes ja nende põhjal tehtud filmides. SPECTRE-i eesmärk on maailma valitsemine. SPECTRE on lühend nimest the SPecial Executive for Counterintelligence, Terrorism, Revenge and Extortion. (Allikas: Vikipeedia)

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride kodulehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



uudised
President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

Vihm Tartus.

Teadlane teab: miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki?

Mitu aastat kulub kuni mandrilt saartele saab maakerke tõttu juba jala ja kas meie kliima tõepoolest soojeneb? Miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki? Teadushuvilist televaatajat vaevanud küsimustele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur Hannes Tõnisson.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: